Sirvi Märksõna "fotosüntees" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 32

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bakteriaalsete reaktsioonitsentrite fluorestsentsi spektroskoopia kõrgete rõhkude tingimustel
(Tartu Ülikool, 2015) Sarapuu, Mikk; Timpmann, Kõu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment
(2023-09-28) Albert, Gerli; Martin, Georg, juhendaja; Pajusalu, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Merevee võime omastada süsinikdioksiidi (CO2) aitab vähendada atmosfääri CO2 taset ja leevendada inimtekkelisi kliimamuutusi. Ookeanid on juba omastanud umbes 30% CO2 heitkogustest, mille tulemusena merevesi hapestub. Kui süsinikdioksiid reageerib mereveega, muutub karbonaatkeemia oluliselt: lahustunud süsinikdioksiidi (CO2) ja vesinikkarbonaadi (HCO3-) kontsentratsioon suureneb, samas kui karbonaadi (CO32-) kontsentratsioon väheneb. IPCC stsenaariumide kohaselt jätkub atmosfääri CO2 kontsentratsiooni tõus, mis võib põhjustada Läänemere keskosa pinnavee pH languse kuni 0,5 pH-ühiku võrra selle sajandi lõpuks. Läänemeri on merevee hapestumisele eriti vastuvõtlik madala aluselisuse ja vähese soolsuse tõttu, mis eristab seda avamereveest. Uuringud on näidanud, et merevee hapestumise mõju võib erinevatele liikidele olla positiivne, negatiivne või neutraalne. Üks viis merevee hapestumisega seotud muutuste mõistmiseks on uurida, milliseid süsiniku vorme ja strateegiaid makrofüüdid fotosünteesi käigus kasutavad. See, kuidas CO2 tõus merevees mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluse struktuuri, sõltub sellest, kas liikidel on süsiniku kontsentreerimise mehhanism (CCM) ja millised need mehhanismid on. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata merevee hapestumise mõjusid rannikumere makrofüütidele, et prognoosida võimalikke muutusi liigi ja koosluse tasemel. Selleks uuriti Eesti rannikualal kasvavate peamiste makrofüütide süsiniku omastamise strateegiaid, määrati makrofüütide stabiilseid süsiniku isotoope (δ13C), uuriti nende võimet muuta pH-d ja mõõdeti fotosünteetilist võimekust erinevatel lahustunud anorgaanilise süsiniku (DIC) kontsentratsioonidel. Lisaks teostati looduslikes makrofüütide kooslustes pH ja CO2 in situ mõõtmised ning võeti proove iga uuritava liigi kasvukohast ning arvutati karbonaatkeemia näitajad. Üldiselt võib oodata, et tuleviku kõrgema CO2 kontsentratsiooniga keskkond Läänemeres pakub füsioloogilisi eeliseid makrofüütidele, kes elutsevad taimestikuvööndi kõige madalamates ja sügavamates piirkondades, samal ajal kui vahepealsed kooslused, kus elutseb mitmeaastane pruunvetikas Fucus vesiculosus, võivad end leida ebasoodsast seisundist. Üldiselt võib oodata, et merevee hapestumine mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluste struktuuri, mis võib põhjustada muutusi kogu ökosüsteemis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of elevated concentrations of CO2 and O3 on leaf photosynthetic parameters in Populus tremuloides: diurnal, seasonal and interannual patterns
(2014-09-26) Kets, Katre
Inimtegevuse tagajärjel on suurenenud süsinikdioksiidi kontsentratsioon ([CO2]) ja osooni kontsentratsioon ([O3]) maalähedases atmosfäärikihis. Lisaks sellele prognoositakse kliima muutumist heitlikumaks ning esineda võib nii põua- kui liigniiskuse perioode. Kõrgem [CO2] üldjuhul soodustab taimede, sealhulgas puude kasvu, kuna [CO2] tõus põhjustab netofotosünteesi (Pn) suurenemist. Kõrged osooni kontsentratsioonid on puude kasvu ja metsa produktsiooni seisukohalt aga kahjulikud kuna osoon on tugev oksüdeerija, mis kahjustab fotosünteesiaparaati ning põhjustab Pn vähenemist. Pn väärtus näitab, kui palju lehe pinnaühik ajaühikus süsihappegaasi seob ning lehestiku pinnaga korrutatult iseloomustab see süsiniku hulka, mida taim ajaühikus kasvuks kasutada saab. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad kõrgendatud [CO2] ja/või [O3] kiirekasvuliste lehtpuude fotosünteesi iseloomustavaid parameetreid ning millest need mõjud sõltuvad. Töö tulemusena selgus, et Pn-i tundlikkuses kõrgendatud CO2 ja/või O3 kontsentratsioonidele esinesid nii päevased, sesoonsed kui ka aastatevahelised erinevused. Samuti muutis Pn-i tundlikkust keskkonnastress (põud ja kõrged temperatuurid). Keskkonnastress leevendas osooni negatiivset mõju, aga suurendas CO2 positiivset mõju Pn-le. Üldiselt oli CO2 ja/või O3 mõju Pn-le sügisel suhteliselt suurem kui suvel. Samuti selgus, et CO2 positiivne efekt Pn-le on ajas pigem kasvanud kui kahanenud. Kõrgendatud osooni negatiivne mõju Pn-le on aga jäänud 11 aasta jooksul praktiliselt samasuguseks. Kokkuvõtvalt näitas käesolev uurimistöö, et oluline on eelkõige mitme faktori koosmõju mõistmaks taimes toimuvaid muutuseid globaalselt muutuvas kliimas. Samaaegselt esinevate faktorite kombinatsioonid võivad taimede kasvu ja arengut mõjutada palju enam kui üksik faktor. Kuna muutused netofotosünteesis (aga ka õhulõhede juhtivuses) mõjutavad nii süsiniku sidumist kui vee tarbimist taimede poolt, siis võivad need muutused avaldada märkimisväärset mõju kogu ökosüsteemi süsiniku- ja veeringele. Seetõttu tuleks käesolevas doktoritöös kirjeldatud interaktiivseid mõjusid võtta arvesse ökosüsteemide produktsiooni ja aineringet kirjeldavates mudelites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of environmental factors on gas exchange in deciduous trees: focus on photosynthetic water-use efficiency
(2015-07-06) Niglas, Aigar
Keskkonnatingimused on ajas pidevas muutumises, mistõttu käesoleva sajandi jooksul atmosfääri CO2 kontsentratsioon ja Maa keskmine temperatuur tõenäoliselt tõusevad. Samuti prognoositakse ekstreemsete ilmastikuolude sagenemist. Regionaalses skaalas ennustatakse Põhja-Euroopas vihmasadude sagenemist ja suuremat õhuniiskust. Samas puudub meil teadmine, kuidas mõjutab suurenev õhuniiskus puude kasvu ja metsaökosüsteemide seisundit. Selle tühimiku täitmiseks on Ida-Eestis käivitatud Metsaökosüsteemi Õhuniiskusega Manipuleerimise Eksperiment (ingl. FAHM), kus uuritakse kasvava õhuniiskuse mõju lehtmetsale. Käesolevas töös analüüsitakse, kuidas mõjutab kõrgemas õhuniiskuses kasvamine kahe puuliigi  arukase ja hübriidhaava  lehe tasemel toimuvaid protsesse ja seeläbi puude juurdekasvu. Selgub, et õhuniiskuse mõju sõltub aastast ehk siis kasvuperioodil valitsevatest keskkonna-, eriti just ilmastikutingimustest. Niiskemal aastal mõjutab suurenenud õhuniiskus puu mineraalset toitumist ja vähenenud toitainete omastamise tõttu jääb ka puude kasv kõrgemas õhuniiskuses väiksemaks. Kuival suvel leevandab õhuniiskuse tõus põua mõju puudele ja seeläbi nende juurdekasv pigem suureneb. Läbiviidud eksperimendid näitasid, et kohanemine õhuniiskusega muudab lehe vedela ja gaasilise faasi juhtivusi veedefitsiidi korral ebaproportsionaalselt, mis suurendab ekstreemsete ilmastikuolude ilmnemisel niiskes õhus kasvanud puudes hüdraulilise düsfunktsiooni riski. Katsete tulemustest selgus, et kõrgema õhuniiskusega kohanenud taim on veevaeste olude ilmnedes võimeline õhulõhede avatust kiirtemini reguleerima ja see omadus peaks parandama taimede toimetulekut ebasoodsates tingimustes. Samas on kõrgema õhuniiskusega kohanemisel negatiivne mõju ja äkilise põua saabudes on niiskemas õhus kasvanud puudel suurem veetranspordi häirumise oht. Seega võivad kasvava CO2 ja temperatuuri eeldatavat positiivset mõju puude juurdekasvule tasakaalustada suureneva õhuniiskusega kaasnevad negatiivne efektid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eksitonid Ca sisaldavates fotosünteesivates bakterites
(Tartu Ülikool, 2023) Lehtmets, Alexandra; Linnanto, Juha Matti, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Rätsep, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Fotosünteesi veekasutuse efektiivsuse varieeruvus arukase (Betula pendula) võras
(Tartu Ülikool, 2009) Niglas, Aigar; Sellin, Arne, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Fotosünteesiaparaadi kohanemine lehestikus
(Tartu Ülikool, 2000) Mänd, Pille; Kull, Olevi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fotosünteesivõime sõltuvus gaasivahetuse sisemisest takistusest liigil Populus tremula
(2006) Tosens, Tiina; Niinemets, Ülo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fotosünteetilised eksitonid superfüsioloogilistel temperatuuridel
(Tartu Ülikool, 2016) Muru, Renata; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiastmele õppemooduli “Kui taimed kaoks ehk miks on vaja fotosünteesi” koostamine ja selle mõju hindamine õpipädevustele ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Must, Piret; Semilarski, Helin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Fotosünteesi protsess on Maa elustiku ja ökosüsteemi toimimiseks ülioluline, kuid oma keerukuse tõttu on õpilastel sellest raske aru saada. Antud magistritöö eesmärgiks on luua kontekstipõhine õppemoodul, mis lisaks ainealastele teadmistele arendaks kriitilist ja loovat mõtlemist ning koostööoskust. Uuringu instrumendiks on küsimustikud, mis eelnesid ja järgnesid mooduli läbimisele. Uuringus selgus, et tulemused kattusid suures osas varasemate uuringutega. Mooduli läbimine toetas õpilaste sõnul kriitilise ja loova mõtlemise arengut.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste oskus lahendada sotsiaalse kandepinnaga interdistsiplinaarseid loodusteaduslikke probleeme
(Tartu Ülikool, 2025-06-04) Sadam, Mare; Rannikmäe, Miia; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hariliku kuuse (Picea abies) fotosünteesiparameetrite sõltuvus puu vanusest ja võrse valgustingimustest
(2006) Räim, Olaf; Tulva, Ingmar, juhendaja; Kull, Olevi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hübriidhaava, triploidse haava ja hariliku haava fotosünteesi parameetrite võrdlus
(2006) Šilina, Julia; Sõber, Anu, 1948-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Karotenosoomi alusplaadis paiknevate BChl a molekulide vaheliste interaktsioonide uurimine optilise spektroskoopia meetoditega
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Albin, Elerin; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Linnanto, Juha Matti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Keskkonnafaktorite mõju arukase gaasivahetusele: fookuses fotosünteesi veekasutuse efektiivsus
(Tartu Ülikool, 2011) Niglas, Aigar; Sellin, Arne, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Klorofülli süvamaksimum kihistunud järves
(Tartu Ülikool, 2000) Solovjova, Irena; Nõges, Tiina, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lehe anatoomiaosast fotosünteesis
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1970) Kullman, Bellis; Rahi, Mart, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lehestiku lämmastikusisalduse dünaamika paju (Salix) istanduses
(Tartu Ülikool, 1995) Noormets, Asko; Kull, Olevi, juhendaja; Koppel, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nano-structural Constraints for the Picosecond Excitation Energy Migration and Trapping in Photosynthetic Membranes of Bacteria
(2016-12-19) Chenchiliyan, Manoop; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Fotosüntees on imeline bioloogiline protsess, mille kaudu valguse energia muundatakse keemiliseks energiaks taimede, vetikate ja mõnede bakterite abil ja mis praeguse arusaama kohaselt peab üleval kogu elu planeedil Maa. Fotosünteesi teel aasta jooksul salvestatud energia on ligi kuus korda suurem kui kogu inimkonna aastane energiatarbimine. Siiski, fotosünteesi poolt päikesevalguse biomassiks muundamise kasutegur on väike, tüüpiliselt 0.1% looduslikel taimedel ja 1-2% aretatud teraviljadel. Kuid enne, kui inimkonnal on võimalik rakendada päikeseenergia tohutut potentsiaali globaalse energiavajaduse rahuldamiseks kõrgefektiivsete tehislike molekulaartehnoloogiate arendamise kaudu, on vaja põhjalikult selgeks saada, kuidas funktsioneerib looduslik fotosüntees. Aatomjõu mikroskoopia ja sünteetilise biokeemia hiljutised edusammud tõendasid bakterite fotosünteetiliste membraanide nanoskaalalist struktuurset kohastumist vastusena nende elukeskkonna muutustele. Selles doktoritöös on uuritud nanoskaalalise struktuursete piirangute mõju päikese poolt tekitatud ergastuste energia ülikiirele edasiandmisele ja ärakasutamisele purpurbakterite fotosünteetilistes membraanides. Selliseid keerukaid füüsikalisi protsesse on bakterites palju kergem uurida kui taimedes või vetikates bakterite palju lihtsama struktuuri ning kontrollitava geneetilise manipuleerimise võimaluste palju suurema valiku tõttu. Käesolevas töös on identifitseeritud ja pikosekundilise aeglahutusega fluorestsentsispektroskoopia abil uuritud paljusid tegureid, mis reguleerivad erinevate kvantergastuste, mida nimetatakse eksiton-polaronideks, energia ülekande ja lõksustumise kiirusi bakterite fotosünteetilistes membraanides. Arvutimodelleerimine tulemusena on saavutatud kooskõlaline ettekujutus protsesside aluseks olevate füüsikalistest mehhanismidest. Tulemused näitasid fotosünteetilise aparatuuri, mis toimib üllatavalt efektiivselt väga erinevatel tingimustel, võimekust ja vastupidavust. Ootamatuks tulemuseks oli avastus, et membraani pigment-valk koostisosade eriline paigutus võimaldab oluliselt suurendada päikseenergia kogumise efektiivsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perioodil 1953-2011 introdutseeritud seitsme Eesti odrasordi fotosüntees, õhulõhede juhtivus ning ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon põllul ja laboris
(Tartu Ülikool, 2017) Rüütel, Liis; PhD Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Katsetes põllukultuuridega on leitud, et taimede gaasivahetus – õhulõhede juhtivus (gs) ja CO2 assimilatsiooni kiirus (Anet) ehk fotosüntees, on sordiaretuse tulemusena muutunud. Lisaks on leitud gaasivahetustunnuste positiivset korrelatsiooni terasaagiga. Taimede põuataluvuse tõstmiseks otsitakse lahendusi taimehormoon abstsiishappest (ABA) ja selle sünteesi- või signalisatsiooniraja modifitseerimisest. Antud töös uuriti aastatel 1953-2011 aretatud seitsme Eesti suviodra sordi gaasivahetustunnuste ja ABA-tundlikkuse võimalikku muutumist põllu- ja laborikatsetes. Lisaks uuriti gaasivahetustunnuste korrelatsioone terasaagiga – tugevaim seos esines põllukatse kõigi mõõtmiskuupäevade keskmistatud Anet väärtuste ja terasaagi vahel. Kokkuvõttes selgus, et sordiaretuse käigus ei ole muutunud sortide õhulõhede juhtivus ega fotosünteesi kiirus, kuid uuematel sortidel ilmnes laborikatses ABA-tundlikkuse vähenemine, mis võib vähendada uute sortide põuatolerantsust.