Sirvi Märksõna "fungi" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 11 11
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bacterial communities associated with fungal fruitbodies(2020-11-11) Pent, Mari; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Bahram, Mohammad, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPäristuumsed organismid on soodsaks elupaigaks erinevatele mikroobidele, kes aitavad tagada peremehe tervise, arengu ja kohasuse. Kuigi seened on liigirikas ja mitmekesine organismirühm, on nende viljakehadega seotud bakterikooslusi seni vähe uuritud. Täiendavad teadmised seente ja bakterite suhetest on aga olulised nii nende ökoloogilise rolli paremaks mõistmiseks kui ka seente edukaks kasvatamiseks. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida bakterikoosluste struktuuri ja funktsioone kandseente viljakehades, kasutades selleks eelkõige järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodeid. Lisaks analüüsiti peremehest ja keskkonnast tulenevaid tegureid, pöörates erilist tähelepanu, milline on mullakeskkonna mõju seent asustava mikroobikoosluse kujunemisel. Tulemused näitasid, et peremeesseen ise mõjutab viljakeha bakterikooslust rohkemal määral kui keskkonnategurid. Peremehe tunnustest osutus oluliseks sugulus teiste seentega ehk taksonoomiline kuuluvus, aga ka seene eluviisi mõju. Esmakordselt leidis tõendamist, et analoogselt teiste päristuumsetega, määrab ühe seeneliigi piires bakterikoosluse struktuuri ja funktsioonid suuresti peremeesseene genotüüp. Viljakeha keemilised omadused varieeruvad nii erinevate seenerühmade kui ka kõdulagundavate ning mükoriisaseente vahel ja mängivad tähtsat rolli viljakehade bakterikoosluste kujunemisel. Keskkonnateguritest mõjutasid seene viljakeha bakterikooslust mitmed mullaomadused, eelkõige happelisus. Lisaks leidis kinnitust, et enamik seentes elavatest bakteritest pärineb ümbritsevast mullast. Suurem osa seenebakterite funktsionaalsetest geenidest on süsinikühendite, aminohapete, valkude, kofaktorite ja vitamiinide ainevahetuse teenistuses. Seega võib baktereid koos tema peremeesseenega käsitleda kui tervikuna toimivat holobionti, kus kõik osapooled täidavad kindlaid ülesandeid. Seen-bakter suhete edasine uurimine on igal juhul oluline mõistmaks paremini nende rolli erinevates keskkondades.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Belowground plant diversity and coexistence patterns in grassland ecosystems(2012-09-25) Hiiesalu, IngaTeadmised taimekoosluste liigilisest mitmekesisusest ja liikide kooseksisteerimisest põhinevad uuringutele, mis käsitlevad koosluste maapealset osa. Kuigi paljudes parasvöötme niidukooslustes võib isegi kuni 75% taimsest biomassist olla paigutunud maa alla, ei ole sealsetest protsessidest kuigi palju teada, kuna varasemad meetodid ei võimaldanud välimuselt väga sarnaseid juuri ja risoome liikideks määrata. Taimede juuresüsteemid on väga laiaulatuslikud ja on ajas tunduvalt vastupidavamad kui maapealsed võsud, mistõttu võib maa all esineda samas ruumiskaalas rohkem liike kui maa peal. Doktoritöös uurisin, milliseid erinevusi võib leida maa-alustes ja maapealsetes mitmekesisuse mustrites ning täiendasin seniseid teadmisi taimekoosluse funktsioneerimisest ja taimede suhetest juurtes elavate mükoriisa seentega. Kasutades uue põlvkonna sekveneerimist leidsin, et maa-alune taimede liigirikkus on kuni kaks korda suurem kui maa peal. Määrasin juurtest ka taimedega sümbioosis olevate seente, täpsemalt arbuskulaarmükoriisa liigid ning leidsime, et seente liigiline mitmekesisus ja fülogeneetiline mitmekesisus kasvab taimede liigilise ja fülogeneetilise mitmekesisuse kasvades. Taimede liigirikkus maa peal ja maa all erines ka piki mullaviljakuse gradienti. Leidsin sarnaselt varasemate töödega, et maapealne liigirikkus langeb mullaviljakuse kasvades, kuid uudne aspekt on, et maa-aluste liikide arv kasvas mullaviljakuse kasvades. Sarnaselt elurikkusele selgus ka, et maapealne ja maa-alune taimekooslus on kokku pandud erinevate protsesside tagajärjel: maapealsete liikide kooseksisteerimine on määratud biootiliste suhete poolt, nagu näiteks valguskonkurents, samas kui maa-aluse koosluse kokkupanekut mõjutavad suuresti abiootilised ja stohhastilised protsessid (erinevad toitainete gradiendid, mulla pH, jm). Antud tulemused viitavad sellele, et vaadeldes ainult koosluse maapealset osa, näeme kõigest "jäämäe tippu", kuna tegelik liikide kooseksisteerimine leiab aset maa all. Selle doktoritöö tulemused toovad esimest korda esile taimekoosluste maa-aluse komponendi olulisuse liikide kooseksisteerimise ja ökosüsteemi protsesside uurimisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Biogeography of ectomycorrhizal fungi across different spatial scales(2012-08-03) Bahram, MohammadKäesolevas töös vaatlen ektomükoriisat moodustavate seente liigirikkust erinevas ruumilises skaalas ja otsin nende levikumustrite põhjuseid. Ektomükoriisaseened on majanduslikult oluliste puuliikide juursümbiondid, mis varustavad oma peremeestaimi mulla toitainetega. Oma doktoritöös testisin järgmisi alternatiivseid hüpoteese: 1) ektomükoriisaseente liigirikkus kahaneb pooluste ja suuremate kõrguste suunal; 2) klimaatilised tingimused on peamised seente liigirikkuse mõjutajad regionaalsel ja globaalsel skaalal; 3) väikeseskaalalised ruumilised mustrid on tugevamalt eristunud troopilistes kooslustes, kuna peremeestaimed on vähearvukamad; 4) ühe puuindiviidiga seotud ekomükoriisaseente liigirikkus ja liigisisene isendite hulk võib olla väga kõrge. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: 1) ruumilistel protsessidel on tähtis roll ektomükoriisaseente koosluste struktureerimises nii lokaalsel, regionaalsel kui ka globaalsel skaalal; 2) seenekoosluste ruumiline autokorrelatsioon võib esineda üle suurema vahemaa, kui seda on varem näidatud; 3) erinevalt makroorganismidest esineb ektomükoriisaseentel unimo¬daalne seos laiuskraadiga, mida tõenäoliselt põhjustavad peremeestaimede (männiliste) kõrgem evolutsiooniline vanus, peremeestaimede suurem osakaal ja mullatekkeprotsesside suurem komplekssus ning aeglus parasvöötme metsades; 4) regionaalsel ja globaalsel skaalal mõjutavad ektomükoriisaseente liigirikkust aasta keskmine temperatuur ja sademete hulk. Nende ekstreemsed väärtused põhjustavad abiootilist stressi ja läbi selle koosluste vaesumist eelkõige haruldaste liikide arvel; 5) üks puuindiviid võib ektomükoriisat moodustada samaaegselt mõnesaja seeneliigi ja kümnete sama seeneliigi indiviididega. See tõendab, et taimeindiviidid on seotud mitmekesise ning komplekse mükoriisaseente võrgustikuga. Viimase teaduslik uurimine on algusjärgus.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Communities of arbuscular mycorrhizal fungi in spruce forest ecosystem and their effect on performance of forest understorey plant species(2013-11-12) Uibopuu, AnnikaArbuskulaar mükoriissete (AM) seente mitmekesisus ja koosluste koosseis varieerub nii ajas kui ruumis. Inimtegevus omakorda võib mõjutada looduslikke seenekooslusi nii taimejuurtes kui ka mullas. Varasemad tööd on näidanud, et erinevad AM seenekooslused mõjutavad taimede kasvu erinevalt, mistõttu võivad avaldada mõju ka taimekooslustele ja ökosüsteemidele laiemalt. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks oli kirjeldada AM seenekooslusi kuusiku alustaimede juurtes ning selgitada nende seente mõju taimede kasvule. Samuti uuriti loodusliku AM seente ohtruse mõju metsa alustaimestiku liikide idanemisele ja idandite kasvule erineva mullaviljakuse tingimustes. Kolmandaks eesmärgiks oli kontrollida konkurentsisuhteid AM seente ja ektomükoriissete seente vahel ja uurida, kuidas see mõjutab taimede kasvu. Töö tulemused näitasid, et erinevad AM seenekooslused (vana metsa, noore metsa ja põllu mullast pärinevad) mõjutavad taimede kasvu erinevalt. Näiteks aas-kurereha, harilik käbihein ja külmamailane kasvasid paremini vana metsa AM seenekooslusega kui noore metsa seenekooslusega. Aasristik ja kandiline naistepuna eelistasid kasvada põllumulla AM seenekooslusega ning harilik kuldvits eelistas kasvada noore metsa mullas. Samas leidus taimeliike, mille kasvu ei mõjutanud AM seenekoosluste päritolu. Näiteks aasristiku, kandilise naistepuna, ojamõõla, metsmaasika, süstlehise teelehe ja hariliku nurmenuku kasv ei erinenud oluliselt vana metsa ja noore metsa mullas kasvanud taimede vahel. Eksperimendis kasvatatud taimeisendite juurtes kirjeldati AM seenekooslusi ja selgus, et kui taimed olid inokuleeritud sama AM seenekooslusega, siis erinevaid taimeliike koloniseerisid erinevad seenekooslused. Samuti erinesid AM seenekooslused töötluste kaupa. Põllumullas kasvanud taimede juurtes oli oluliselt erinev AM seenekooslus võrreldes vana metsa mullas kasvanud taimedega. Loodusliku katse tulemused näitasid, et AM seente ohtrus mõjutab metsa alustaimestiku liikide idanemist ja kasvu, mis võib sõltuda mulla viljakusest. Potikatse erinevate mükoriisaseentega näitas, et AM seente ja ektomükoriissete seente vahel ei esine konkurentsi. Ektomükoriissed seened soodustasid arukase kasvu, ja vaher võib eelistada kasvutingimusi, kus ektomükoriissed seened puuduvad. Kokkuvõttes näitasid doktoritöö tulemused, et maakasutuse intensiivsusel on väga oluline roll AM seenekoosluste ning seeläbi ka taimekoosluste mõjutajana. Nii nagu varieerub AM seenekoosluste koosseis, nii on ka nende seenekoosluste mõju taimeliikidele väga erinev. Juba taimede idanemisel ja kasvama hakkamisel on AM seentel kandev roll. Kuigi antud töös ei tuvastatud konkurentsi esinemist AM seente ja ektomükoriissete seente vahel, ei välista see pingeliste konkurentsisuhete tekkevõimalust kahe erineva seenegrupi vahel muudes olukordades.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Diversity, genomics, and potential functions of fungus-inhabiting bacteria(2023-05-26) Gohar, Daniyal; Bahram, Mohammad, juhendaja; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBaktereid võib leida kõikvõimalikest keskkondadest nii vabalt elavate organismidena kui ka päristuumsete organismide sümbiontide ja haigustekitajatena. Vastastikku kasulike suhete korral saavad bakterid peremehelt süsinikuühendeid ja elupaika, pakkudes peremehele vastutasuks mitmesuguseid hüvesid. Taoliste sümbiontsete suhete uurimine on oluliselt panustanud inimese tervise parendamisse, aga aidanud ka soodustada kultuurtaimede kasvu, parandada nende stressitaluvust ja suurendada vastupanuvõimet haigustele. Taimede ja loomade kõrval moodustavad päristuumsete riigi ka seened, kuid teadmised nende mikrobioomide kohta on piiratud. Seened on looduses olulised nii orgaanilise aine lagundajatena kui ka erinevates sümbioosides. Inimese seisukohast on eelkõige tähtsad taimede ja loomade haiguste tekitajad, aga ka söögiks tarbitavad seente viljakehad. Hiljutised uuringud on näidanud, et seente viljakehad on elupaigaks mitmekesistele bakterikooslustele, mis võivad mõjutada oma peremehe kasvu, toota seenele vajalikke vitamiine ning soodustada eoste idanemist. Siiski on meie teadmised seente bakterikoosluste koosseisust ja funktsioonidest praegu veel küllaltki piiratud. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada bakterikoosluste mitmekesisust ja nende varieeruvuse mustreid seente viljakehade eri arengustaadiumide, aga ka peremehe taksonite ja geograafiliste piirkondade lõikes. Lisaks analüüsiti bakterigenoomides kajastuvaid tunnuseid, mis võiksid olla määravad seente asustamiseks vajalike kohtastumiste kujunemisel. Saadud töö tulemused näitasid, et bakterid, kes võivad kasvu soodustada, on viljakehas arvukad kogu selle arengutsükli vältel, samas kui viljakeha vananedes kasvab seenele kahjulike ja surnud orgaanikast toituvate bakterite osakaal. Selgus, et bakterite mitmekesisus ja koosluste koosseis varieerub sõltuvalt peremeesseene evolutsioonilisest päritolust, samas kui kliima ja mulla omaduste osa selles ei ole oluline. Bakterite genoomide analüüs näitas, et neil on mitmesuguseid ensüüme, mis võimaldavad saada peremeesseene biomassist energiat, aidates samas peremehel oma keskkonnast toitaineid hankida. Seentes elavate bakterite funktsiooni ja koosluse struktuuri selgitamine aitab kaasa bakterite ja seente vaheliste keerukate suhete mõistmisele erinevates ökosüsteemides.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mycorrhizal trait distribution and composition in plant communities under natural gradients(2024-10-09) León Velandia, Daniela; Moora, Mari, juhendaja; Bueno González, Carlos Guillermo, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMükoriisa e seenjuur on sümbiootiline suhe taimejuurte ja seente vahel. Mükoriisa parandab toitainete kättesaadavust ning kaitseb patogeenide eest, aitab taluda herbivoore ja suurendab taimede taluvust erinevate keskkonnas toimivate stressitegurite suhtes. Taimede mükoriissed tunnused iseloomustavad seenjuure struktuuri ja talitlust. Doktoritöös käsitlesime kahte peamist mükoriisset tunnust – mükoriisa tüüpi ja mükoriisset staatust. Tüüpidest leidis käsitlemist arbuskulaarne mükoriisa (AM), ektomükoriisa (ECM) ja erikoidne mükoriisa (ERM). Mükoriisse staatuse osas käsitlesime kolme kategooriat –obligaatselt või fakultatiivselt mükoriissed taimed, mittemükoriissed taimed. Doktoritöös kirjeldasime taimede mükoriissete tunnuste mustrit Pürenee mäestiku ja Andide páramo taimekooslustes. Kui páramos püsis AM-i domineerimine kogu kõrgusgradiendi ulatuses, siis Püreneedes ilmnes AM-i osakaalu kerge langus koos absoluutkõrguse tõusuga, samas kui ECM taimed olid kõige ohtramad keskmistel kõrgustel. Andides oli ERM taimede osakaal suurim madalamatel kõrgustel. NM taimed olid mõlemas piirkonnas sagedasemad suurematel kõrgustel. Mõlemas mäestikus suurenes FM taimede osakaal kõrguse kasvades, OM taimede osakaal näitas vastupidist trendi. Uurisime ka seost mükoriissete tunnuste, ökosüsteemi produktiivsuse ja taimede elurikkuse vahel Eesti rohumaadel ning leidsime positiivse seose produktiivsuse ja AM taimede osakaalu vahel koosluses. Mõlemad parameetrid olid negatiivselt korreleeritud taimede mitmekesisusega. Meie uuring näitas, et mükoriissete tunnuste mustrid varieeruvad geograafiliselt ja ökoloogiliselt ning mükoriisne sümbioos mõjutab taimekoosluse koosseisu ja mitmekesisust mööda absoluutkõrguse ja mullaviljakuse gradiente. Teadmised taimede mükoriissete tunnuste jaotusest taimekooslustes on aga veel liiga vähesed, et teha suuremaid üldistusi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Plant phylogeny, traits and fungal community composition asdrivers of plant–soil feedbacks(2025) J. Sweeney, Christopher; Semchenko, Marina; de Vries, Franciska T.; van Dongen, Bart E.; Bardgett, Richard D.Plant–soil feedbacks (PSFs) are key drivers of plant community dynamics. However, our understanding of the factors moderating PSFs remains limited. We examined how plant phylogenetic relatedness and functional traits determine PSFs via their influence on rhizosphere fungal communities, especially arbuscular mycorrhizal fungi (AMF) and fungal pathotrophs. We conducted a glasshouse PSF experiment using 21 temperate grassland plant species, where each focal species was exposed to soils conditioned by heterospecific plants of increasing phylogenetic dissimilarity. We tested whether phylogenetic distance between plant species, functional traits or the degree to which species associate with AMF or fungal pathotrophs, explained the magnitude and direction of PSF responses. None of the measured plant traits explained PSFs, although the relative abundance of AMF was weakly and positively related to PSFs. Across all plant species, phylogenetic relatedness did not explain PSFs. However, species-specific effects of phylogenetic relatedness on the outcome of PSFs were detected. In particular, significant relationships with phylogenetic relatedness were observed only for species characterised by the highest rhizosphere relative abundance of AMF or fungal pathotrophs. For Centaurea nigra and Vicia cracca (both high AMF abundance) and Anthoxanthum odoratum (high pathotroph abundance), we found that PSF became more positive with increased phylogenetic distance between focal and conditioning species, showing a shift towards increased performance in conspecific than heterospecific soils. Meanwhile, as phylogenetic dissimilarity between Poa trivialis (high pathotroph abundance) and the soil conditioning species increased, more negative PSFs were observed, indicating improved performance in soils conditioned by increasingly distant heterospecific species. Synthesis. Our results suggest that plant traits and phylogenetic relatedness are poor predictors of plant–soil feedbacks (PSFs) among temperate grassland plant species. Hence, despite known effects of these factors in shaping rhizosphere microbial communities, the way plant species respond to these microbial communities is not related to the same characteristics. The occurrence of significant relationships between phylogenetic distance and PSFs in species with high relative abundances of mycorrhizal or pathogenic fungi suggests that the tendency to accumulate fungal mutualists or pathotrophs may be an important moderator of the relationship between plant phylogenetic relatedness and the magnitude and direction of PSFs.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , PlutoF – cloud database and computing services supporting biological research(2011-10-04) Abarenkov, KessyDoktoritöö eesmärgiks oli luua platvorm, mis võimaldaks üle veebi sisestada, talletada, toimetada ja analüüsida elurikkuse ning sellega seotud metaandmestikku. Töö kitsamaks eesmärgiks oli luua spetsiifilised lahendused seente molekulaarsete andmete (DNA järjestuste) analüüsimiseks ja nende DNA-põhiseks määramiseks. Paljud seeneliigid ei moodusta määramiseks kasutatavaid viljakehi elades vaid seeneniidistikuna mullas. Seetõttu nende eristamiseks ja kindlakstegemiseks morfoloogilistest ning anatoomilistest tunnustest ei piisa. Viimased viisteist aastat on seeneliikide määramiseks keskkonnaproovidest kasutatud kindla DNA regiooni nukleotiidseid järjestusi. Selliste DNA järjestuste määramiseks tuleb neid võrrelda teadaolevate liikide järjestustega. Viimased pärinevad reeglina eksperdi poolt määratud seene viljakehast või eluskultuurist. Sellise DNA-põhise määramise kitsaskohaks on seni olnud kõrge kvaliteediga määratud DNA järjestuste andmebaasi puudumine, mille vastu uusi järjestusi võrrelda. Käesoleva töö raames loodi seente viljakehadest pärit kvaliteetseid DNA järjestusi sisaldav andmebaas UNITE (http://unite.ut.ee) koos selle veebiväljundi ja analüüsitarkvaraga seente kiireks ja usaldusväärseks DNA-põhiseks määramiseks. Andmebaas sisaldab DNA järjestusi seente viljakehadest, mis on kogutud oma ala ekspertide poolt üle maailma. Lisaks on võimalik analüüsidesse kaasata ka kõiki rahvusvahelistesse geenipankadesse lisatud keskkonnaproovidest pärit DNA järjestusi, mille metaandmestikku rahvusvahelise uurimisrühma poolt meie süsteemis kontrollitakse ja täiendatakse. Doktoritöö raames loodi mitmed tarkvaralahendused vastavate DNA järjestuste kvaliteedi kontrollimiseks ning veebi-töölaud PlutoF (http://plutof.ut.ee) kogu andmestiku haldamiseks ja analüüsimiseks. Ka UNITE andmebaas asub PlutoF pilves. PlutoF platvorm võimaldab lisaks eelpool kirjeldatud näitele luua ja hallata mitmesuguseid elurikkuse andmebaase taksonoomiast keskkonnagenoomikani. PlutoF pilve on edukalt kasutatud andmebaaside Eesti eElurikkus ja Eesti Liikide Register loomiseks (http://elurikkus.ut.ee) ning Eesti loodusteaduslike kogude rahvuslike andmebaaside (http://elurikkus.ut.ee/collections.php?lang=est) loomiseks. Erinevad, sh. rahvusvahelised uurimisrühmad kasutavad PlutoF pilve ökoloogiliste uuringute haldamiseks ning molekulaarsete andmete analüüsimiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Species composition and host preference among ectomycorrhizal fungi in Australian and African ecosystems(2011-08-24) Jairus, TeeleAustraalias oli ektomükoriisaseente (ehk siis seente, kes elavad vastastikku kasulikus kooselus puittaimedega) liigirikkus suurem kui Aafrika erinevates ökosüsteemides. Austraalia seenekoosluste liigirikkus oli võrreldav põhjapoolkera parasvöötmega. Nimelt on leitud, et ektomükoriisaseente puhul on suurem liigirikkus parasvöötmes kui troopikas. Kuna Aafrika kõik proovialad jäid troopikasse, siis oli seal ka madal liigirikkus. Austraalias olid kõige tavalisemad seened rühmadest vöödikud, tomentellid-lehternahkised ja pilvikud-riisikad. Aafrikas olid puravikud vöödikute asemel. Veel uuriti, kuidas peremeespuud mõjutavad seente liigirikkust. Enamus peremeespuudest ei kasvanud mingite kindlate seeneliikidega koos. Erandiks oli Pomaderris apetala Tasmaanias, mis kasvas koos temale omaste seentega. Aafrikas eukalüptiistanduses eelistasid kindlat peremeest kolm Austraaliast sissetoodud seeneliiki, mis kasvasid ainult koos eukalüptidega. Enamus looduslikult Aafrikas kasvavatest seentest olid võimelised kasvama koos kohalike ja sissetoodud puudega. Austraaliast pärit üheksast seeneliigist neli olid võimelised kasvama koos kohalike puudega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Temporal and spatial dynamics of microbial communities and greenhouse gas flux responses to experimental flooding in riparian forest soils(2025) Reiss, Kristel; Mander, Ülo; Öpik, Maarja; Sepp, Siim-Kaarel; Kanger, Kärt; Schindler, Thomas; Soosaar, Kaido; Pihlatie, Mari; Butterbach-Bahl, Klaus; Putkinen, Anuliina; Niinemets, Ülo; Espenberg, MikkExtreme rainfall and flooding are expected to increase in Northern subboreal habitats, altering soil hydrology and impacting greenhouse gas (GHG) fluxes by shifting redox potential and microbial communities as soils transition from aerobic to anaerobic conditions. This study examined the effects of a 2-week growing-season flash flood on bacterial, archaeal, and fungal communities and microbial processes driving CH4 and N2O fluxes in riparian alder (Alnus incana) forests. Flooding reduced soil nitrate accumulation as determined by quantitative polymerase chain reaction and promoted dinitrogen-fixing, nifH gene-carrying bacteria like Geomonas. Sequencing data showed that anaerobic bacteria (Oleiharenicola, Pelotalea) increased during the flood, while N2O emissions declined, indicating a shift towards complete denitrification to N2. However, drier patches within the flooded area emitted N2O, suggesting nitrification or incomplete denitrification. A diverse arbuscular mycorrhizal community was detected, including genera Acaulospora, Archaeospora, Claroideoglomus, Diversispora, and Paraglomus. Flooding increased the abundance of the fungal genera Naucoria, Russula, and Tomentella and the family Thelephoraceae, which symbiotically support alder trees in nitrogen uptake and carbon sequestration. Microtopographic differences of 0.3–0.7 m created spatial variability in GHG emissions during flooding, with some waterlogged areas emitting CH4, while others enhanced CH4 oxidation (determined by FAPROTAX) and promoted nitrification-driven N2O emissions in drier, elevated zones. We conclude that flash flooding during the active growing season significantly affects nitrogen-fixing and nitrifying microbes and alters symbiotic fungal community composition, creating spatial variability in GHG emissions.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Treatment of Türi sewage sludge from Heavy metals, organic pollutants and metal recovery by fungi(2021) Opakunle, Abimbola DavidsonSewage sludge is a biosolid formed as an end product of wastewater treatment and it is produced worldwide. Sewage sludge contain high amount of metals including the toxic ones. Therefore, an efficient treatment and recycling process is imperative due to the fact that it’s loose or unguided application in agriculture and other fields can be hazardous to human, animals and plant lives. Sludges from Türi, a town in Järva County, Estonia were collected. The sludges samples included the raw, one year treated, two years treated, and four years treated. There are different methods currently in use in the treatment of sewage sludge including the use of bacteria. The use of fungi treatment can be employed in the treatment of sludge and recovery of metals and this method proves as a very effective approach. The main objective of this work was to examine the effectiveness of the removal of heavy metals using fungal treatment. The results showed that fungi were able to recover effectively the metals in the sludges as the concentration of metals decreased in the sludge with treatment.