Sirvi Märksõna "grafeen" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Complex characterization of graphene structures on nanometer level
(2019-11-12) Kozlova, Jekaterina; Sammelselg, Väino, juhendaja; Alles, Harry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud töö raames valmistati ja karakteriseeriti puhtal ja funktsionaliseeritud kujul mõne- ja mitmekihilisel grafeenil põhinevaid struktuure, kasutades erinevaid spektroskoopia ja kõrglahutusmikroskoopia meetodeid. Selleks juurutati mõnekihilise ja mitmekihilise grafeeni süntees keemilise aurufaassadestamise meetodil nikkelkatalüsaatoril ning valmistatud grafeenikihtide omadusi võrreldi grafiidi mikromehhaanilise lõhestamise teel või keemilise aurufaasist sadestamise meetodil saadud ühekihilise grafeeni omadustega. Näidati grafeeni kasvu sõltuvust nikkelaluse paksusest ja kristalliitide orientatsioonist. Leiti, et nikli pinnal sünteesitud mitmekihilise grafeeni kiles esinevad monokihtide erinevate pakmetega alad. Seejuures, kui pöördenurk grafeenikihtide vahel oli suurem kui kriitiline nurk (~13 kraadi), siis ilmnesid mitmekihilise grafeeni ramanhajumise spektris monokihilise grafeeni spektrile iseloomulikud tunnused. Samuti näidati, et grafeeni kasvuga kaasnevad polükristalliliste nikkelaluste pinna morfoloogia muutused. Edasi testiti Ni-alusel sünteesitud mitmekihilise grafeeni elektrokeemilisi omadusi ning uuriti selle funktsionaliseerimise võimalust ilma grafeeni metallaluselt eemaldamata. Uuringutest selgus, et nikkelkatalüsaatoril keemilise aurufaasist sadestamise meetodil kasvatatud mitmekihilist grafeeni saab kasutada elektrokeemiliselt passiivse alusmaterjalina elektrokatalüütiliselt aktiivsete materjalide uurimiseks. Kasutades arüüldiasooniumsoolade elektrokeemilist redutseerimist, saab sünteesitud mitmekihilise grafeeni pinda modifitseerida arüülrühmadega, mis võimaldab laiendada sünteesitud grafeeni kasutamist. Lisaks uuriti transistorstruktuuri paisudielektrikkile kasvatamise võimalust grafeeni pinnale aatomkihtsadestamise meetodi abil. Nendest uuringutest selgus, et dielektrikkilede sadestamine grafeenile, kasutades metallkloriid-vesi protsessi, põhjustab küll lateraalsete pingete tekkimist grafeenis, kuid ei genereeri struktuuridefekte selle võres. Siiski esineb grafeeni pinnal oksiidikile nukleatsiooni viivitus, mis teeb keeruliseks pidevate õhukeste oksiidikihtide kasvatamise. See on tingitud mitte ainult nukleatsioonitsentrite vähesusest, vaid ka nende tiheduse tugevalt ebaühtlasest jaotusest üle grafeeni pinna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
CVD grafeen korrosioonivastase kattena Ni pinnal
(Tartu Ülikool, 2014-06-13) Nikolajev, Aleksandr; Merisalu, Maido, juhebdaja; Kozlova, Jekaterina, juhendaja; Sammelselg, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Defektide visualiseerimine grafeenis nanoteemantide abil
(Tartu Ülikool, 2015-06-10) Pall, Anne-Mai; Lange, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Defektide visualiseerimine grafeenis nanoteemantide abil
(Tartu Ülikool, 2015) Pall, Anne-Mai; Lange, Sven
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effect of atomic layer deposition Pparameter alteration on monolayer graphene and resistive switching
(Tartu Ülikool, 2024) Raudonen, Kristina; Kukli, Kaupo, juhendaja; Kahro, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
See töö on pühendatud ühekihilise grafeeni kvalitatiivsele analüüsile ja takistuslülitustele, kui aatomkihi sadestamise parameetreid, nagu temperatuur ja kile koostis muudetakse, lisades protsessile lõõmutamise ja puhvrikihi.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Femtosecond Laser Induced Defect Engineering of CVD Graphene and its Potential for Gas Detection
(Tartu Ülikool, 2025) Soosaar, Anna; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Kiisk, Valter, juhendaja; Berholts, Artjom, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fluorestseeruvate markerite iseorganiseerumise uurimine grafeeni pinnal
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Pille, Annika; Lange, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grafeen-oksiidi elektrokeemiline eraldamine ja selle triboloogilised omadused ioonse vedeliku lisandina
(Tartu Ülikool, 2016) Kossas, Allan; Kangur, Triin, juhendaja; Taaber, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grafeeni fotoindutseeritud gaasitundlikkuse uuringud
(Tartu Ülikool, 2013) Berholts, Artjom; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Alles, Harry, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega
(Tartu Ülikool, 2018) Ers, Heigo; Ivaništšev, Vladislav; Lembinen, Meeri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Üha kasvav energia tarbimine on põhjustanud vajaduse suurema mahutavusega energiasalvestusseadmete järele. Nõudluse rahuldamiseks on püütud leida alternatiivseid viise elektrienergia talletamiseks. Ühe lahendusena on välja pakutud energia salvestamist elektroodi ja elektrolüüdi piirpinnal tekkivasse kaksikkihti. Ioonvedelike laia stabiilsusvahemiku tõttu pakuvad nad huvi võimalike elektrolüütidena superkondensaatorites, mistõttu on vajalik nende kompleksse piirpinnalähedase struktuuri kirjeldamine. Käesolevas töös uuriti grafeeni ja ioonvedeliku (1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi) piirpinna omadusi ning nende muutumist elektroodi pinnalaengut varieerides, kasutades selleks suuremahulisi tihedusfunktsionaali teooria simulatsioone. Töös keskenduti elektroodi laengu varjestamise ning polarisatsiooni nähtustele. Valitud teooria tasemel on esmakordselt kirjeldatud grafeeni polarisatsiooni suurt mõju piirpinna mahtuvusele ning pakutud välja parandustegur elektroodi elektrontiheduse deformatsiooni arvestamiseks elektrilise kaksikkihi potentsiaalihüppe hindamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grafeenil põhineva mikrokuumutiga gaasisensori mõõterežiimi uurimine
(Tartu Ülikool, 2019) Parts, Marek; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Grafeenil põhinevate gaasisensorite uuring kasutades temperatuuri modulatsiooni ja sünkroonset faasilukuga detekteerimist
(Tartu Ülikool, 2020) Remmelgas, Kristin Anett; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Graphene in blister-based LIFT
(Tartu Ülikool, 2023) Baloglu, Ahmet Burak; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Kodu, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastiku ja väävliga kaasdopeeritud süsiniknanomaterjalidel
(Tartu Ülikool, 2019) Villemson, Karl Markus; Kruusenberg, Ivar; Tammeveski, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Antud töös uuriti hapniku redutseerumist lämmastiku ja väävliga kaasdopeeritud süsinikkomposiitmaterjalil aluselises keskkonnas. Katalüsaatormaterjal sünteesiti mitmeseinaliste süsiniknanotorude, grafeenoksiidi ja o-metüülisouurea vesiniksulfaadi segu pürolüüsil 800 °C juures. Elektrokeemilised mõõtmised viidi läbi 0,1 M KOH-i lahuses. Viidi läbi materjali stabiilsuse, metanoolitaluvuse, pinnamorfoloogia ja pinna elementkoostise analüüsid. Töös hinnati ka süsinikkomposiidi ja o-metüülisouurea vesiniksulfaadi massisuhte (C/oMUS suhe) ning sünteesitemperatuuri mõju elektrokatalüütilisele aktiivsusele. Kõige aktiivsemaks hapniku redutseerumise katalüsaatoriks osutus materjal, mille C/oMUS suhe oli 1:5 ja mida pürolüüsiti 800 °C juures.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel
(Tartu Ülikool, 2018) Sibul, Roberta; Tammeveski, Kaido; Kibena-Põldsepp, Elo; Ratso, Sander; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös uuriti hapniku redutseerumist lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel (grafiit, grafeenoksiid, kommertsiaalselt kättesaadav grafeen) aluselises keskkonnas. N-dopeeritud katalüsaatorite sünteesil kasutati uudse lähenemisviisina süsinikmaterjalide kuulveskis jahvatamist ditsüaandiamiidi juuresolekul. Samuti uuriti töös sideaine (Nafioni) mõju nii dopeerimata kui ka dopeeritud materjalidele. Katalüsaatormaterjalide iseloomustamiseks kasutati kõrglahutusega skaneerivat elektronmikroskoopiat, röntgenfotoelektronspektroskoopiat, lämmastiku adsorptsiooni analüüsi, induktiivsidestunud plasma massispektromeetriat ja pöörleva ketaselektroodi meetodit. Tulemustest selgus, et kõik lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalid olid kõrgema aktiivsusega kui dopeerimata süsinikmaterjalid. Lisaks täheldati, et Nafioni kasutamine inhibeeris nii dopeerimata kui ka N-dopeeritud grafiidi aktiivsust hapniku redutseerumisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hapniku redutseerumine lämmastikuga dopeeritud rauda või väävlit sisaldavatel grafeenipõhistel materjalidel
(Tartu Ülikool, 2020) Sibul, Roberta; Tammeveski, Kaido; Kibena-Põldsepp, Elo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas magistritöös uuriti hapniku redutseerumist rauda ja lämmastikku sisaldavatel süsinikmaterjalidel aluselises ja happelises keskkonnas ning väävlit ja lämmastikku sisaldavatel materjalidel aluselises keskkonnas. Katalüsaatormaterjalide omaduste iseloomustamiseks kasutati järgnevaid füüsikalisi meetodeid: skaneeriv elektronmikroskoopia, induktiivsidestunud plasma massispektromeetria, röntgenfotoelektronspektroskoopia, N2 adsorptsiooni/desorptsiooni analüüs, röntgendifraktsioonanalüüs, Ramani ja 57Fe Mössbaueri spektroskoopia. Elektrokeemiliste omaduste iseloomustamiseks kasutati pöörleva ketaselektroodi meetodit ning viidi läbi katsed prooton- ja anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides. Tulemustest selgus, et nii raua ja lämmastikuga kui ka väävli ja lämmastikuga dopeerimine tõstab süsinikmaterjali elektrokatalüütilist aktiivsust
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lämmastikuga dopeeritud redutseeritud grafeenoksiidi rakendamine kütuseelemendi katalüsaatori alusmaterjalina
(Tartu Ülikool, 2025) Krüüner, Ekke; Kasuk, Karl-Ander, juhendaja; Nerut, Jaak, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Light-enhanced sensors of oxidizing gases based on single-layer CVD graphene
(2024-11-01) Berholts, Artjom; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Alles, Harry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Edendatud funktsionaalsete omadustega (suur tundlikkus, selektiivsus ja stabiilsus; väike võimsustarve) gaasisensorid on vajalikud erinevate looduslikest või inimtekkelistest allikatest pärinevate gaaside tuvastamisel. Grafeeni, ainult ühest süsinikuaatomite kihist koosneva materjali avastamine lõi ideaalse aluse uute gaasisensorite loomiseks, sest selle materjali kogu pind on avatud mõõdetavale keskkonnale. Käesolev doktoritöö on fokusseeritud ultravioletse (UV) valguse mõju uurimisele grafeenil põhinevate hapniku (O₂) ja lämmastikdioksiidi (NO₂) sensorite funktsionaalsetele omadustele. Töö esimeses osas uuriti UV-valguse mõju keemilise aurufaassadestusega valmistatud grafeeni elektrilistele omadustele ja nende hapnikutundlikkusele. Demonstreeriti, et UV-valgus muudab algul praktiliselt inertse grafeenisensori tundlikuks õhuhapniku suhtes ja kiirendab oluliselt sensori signaali koste- ja taastumiskiirust. Järgmisena uuriti grafeenisensorite omadusi ühe olulisima ja juba väikeses koguses tervist kahjustava õhusaastegaasi, NO₂, detekteerimisel; seejuures kasutati lisaks puhtale grafeenile ka funktsionaliseeritud grafeeni. Viimane materjal oli valmistatud laserablatsiooni meetodiga: grafeenile oli kantud üliõhuke, vaid mõne aatomi paksune oksiidi- (ZrO₂, TiO₂) või metallikiht (Ag). Tulemusena saavutati grafeenisensorite tundlikkuse oluline tõus, mis võimendus UV-valguse kasutamisega. Suurim tundlikkus saadi titaanoksiidiga kaetud grafeenisensoritega, millel testiti gaasikontsentratsioone kuni 10 ppb (10 osa miljardi kohta) ning hinnati detekteerimisläveks 0,03 ppb. Lisaks demonstreeriti grafeen/TiO₂ sensori suurepärast selektiivsust, kuna signaalikosted NO₂ korral ületasid oluliselt teiste saastavate gaaside (CO, SO₂ ja NH₃), aga ka niiskuse mõjul tekkivaid kosteid. Kokkuvõttes näidati, et grafeeni ja sellel põhinevate sensormaterjalide kasutamine väikese võimsusega UV-valguse (365 nm) mõju all võimaldab märkimisväärselt suurendada nende tundlikkust uuritavate gaaside suhtes ning suurendada koste- ja taastumiskiirust nii, et kõik funktsionaalsed parameetrid on rakenduste jaoks sobivas vahemikus toatemperatuuril töötavate sensorite korral.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Novel Corrosion Protective Nanostructured Composite Coatings
(2016-02-18) Mondal, Jay; Sammelselg, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Jay Mondali doktoritöös uuriti grafeenoksiidi ja redutseeritud grafeenoksiidi nanoliistakute valmistamise tehnoloogiat ja valmistati nende ainete baasil lihtkatted, hübriidkatted koos elektrit juhtiva polümeeri polüpürrooliga ning komposiitkatted koos metalloksiidide Al2O3 ja TiO2 nanokiledega. Katted kanti roostevaba terase või Ti-sulamist valmistatud katseobjektide pindadele, kasutades vurrkatmise, elektrokeemilise sadestamise ja aatomkihtsadestamise meetodeid. Katete omaduste uurimiseks kasutades laia hulka tahkisobjektide karakteriseerimise vahendeid, mis on saadaval TÜ Füüsika ja Keemia instituutides. Samuti määrati elektrokeemiliste mõõtmiste ja standarttestidega nende katete võime kaitsta alusmaterjale korrosiooni eest. Töö tulemusena näidati ära, et kuigi nii valmistatud liht- kui hübriidkatted aitavad teatud määral pidurdada korrosiooniprotsesse metallalustel, ei suuda need katted tõhusalt pidurdada punktkorrosiooni nimetatud aluste pikaajalisel hoidmisel tugevasti korrodeeruvates soolalahustes. Seevastu uudsed, submikromeetrilise paksusega grafeeni baasil loodud komposiitkatted näitasid üles väga head korrosioonikaitset mõlema sulami pinnal, ületades paljude tänapäeva tööstuses kasutatavate kümneid kuni sadu kordi paksemate kaitsekatete näitajaid. Töö tulemused on avaldatud eriala juhtivates ajakirjades ja tutvustatud rahvusvahelistel konverentsidel. Antud doktoritöö valmis prof. Väino Sammelselja juhendamisel. Tööd oponeerima on kutsutud prof. M. Ferreira Aveiro Ülikoolist ja dr. M. Krunks TTÜ-st.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raman scattering from organic molecules deposited on the noble metal nanoparticles and graphene
(Tartu Ülikool, 2017) Heinsalu, Siim; Dolgov, Leonid, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut