Sirvi Märksõna "hääletamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 32

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–17-aastaste noorte osalemine Eesti kohalike omavalitsuste 2017. a valimistel: hääletamist toetavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Kook, Kaarel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu sisuks oli analüüsida noorte vanuses 16–17 hääletamist toetavaid tegureid 2017. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Töö on oluline, kuna valimisaktiivsus üle Euroopas on langustrendis (Solijonov, 2016: 25) ning huvi poliitika vastu on põhiline põhjus, millele viitavad valimistel mitteosalenud noored (Kantar Emor, 2018: 13). Kuna trend on levinud ka noorte seas, said uuringu fookusesse valitud noored, kes osalesid 2017. aastal valimistel esimest korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas ja millised osapooled noore valimisotsuse juures rolli mängivad ning selle põhjal välja töötada praktilised soovitused valimisaktiivsuse suurendamiseks noorte hulgas. Uuringul oli kaks etappi. Esmalt veebiküsitlus, mille eesmärgiks oli kaardistada osapooli, kes võisid noorte valimisotsust mõjutada. Töö teiseks osaks olid süvaintervjuud kuue küsitluses osalenud noorega, et täpsemalt analüüsida põhjuseid noorte valimisotsuse taga ning uurida ka teisi faktoreid, mis võisid sellesse panustada. Näiteks kooli ja poliitikute roll ning üldine meelsus ja suhtumine valimiste osas. Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja organiseerimiseks kasutas autor kaht meetodit. Esmalt veebiküsitlus, mille tulemuste organiseerimiseks kasutati LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis lubab mugavalt küsitluse tulemusi graafikuteks ümber tõsta. Intervjuude analüüsiks sai valitud kvalitatiivne sisuanalüüs ning detailsemalt horisontaalne ehk cross-case analüüs, mis lubab intervjuude vastuseid omavahel võrrelda ning tulemusi maksimaalselt üldistada. Tulemustest selgus üheselt, et suurimaks mõjuriks noorte valimisotsuse juures on vanemad. See oli läbiv nii veebiküsitluse kui ka intervjuude tulemustes. Lisaks sellele mängivad olulist rolli noore poliitilises arengus ja suunamises kool ning teised noortega tegelevad inimesed. Intervjuude tulemustest võib välja tuua, et neis osalenud noored peavad valimisi oluliseks, kuid tunnetavad poliitika juures kuvandiprobleemi, millega on mõeldud, et paljude noorte jaoks on poliitika eemaletõukav ja ebaatraktiivne. Praktiliste soovituste osas oli põhirõhk tulenevalt uuringutulemustest vanematel, kellele tuleb noorteni jõudmise juures maksimaalsel võimalikul määral tähelepanu suunata. Lisaks sellele oli soovituste osas toodud noorte laiapõhjalisem kaasamine valimisprotsessi, kvaliteetse kodanikuhariduse rakendamine koolides, noorte osalema julgustamine noortega seotud inimeste poolt ning poliitika maineprobleemi leevendamine läbi eduka selgitustöö.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Maripuu, Siim; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Casting votes digitally: examining the Latvian national position on Internet voting
(Tartu Ülikool, 2016) Beitane, Anna; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Critical review of the electoral reform of 2006 in Peru: the case of the electoral fines as a perverse incentive
(Tartu Ülikool, 2019) Barrientos, Felipe; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main purpose of this work is to question the utility of public policies and norms adopted by the state to promote participation in elections, in this case fines as an incentive to increase voter turnout. Considering the fine as a norm that affects the economy of people, this thesis seeks to lay out if fines affect the population in different ways according to their social class. To this end, the case of Perú -- a country with mandatory voting and an electoral fine -- is analyzed. In 2006, the government carried out an electoral reform, which ultimately divided counties in the country into three categories: nonpoor, poor, and extremely poor. This public reform established that with a higher level of poverty, lower fines are imposed. In this regard, a critical analysis of this reform is made, hypothesizing that reducing the fine would affect the participation of the poorest areas more significantly than the non-poor areas. On the other hand, certain authors point out that compulsory voting systems encourage people to make an uninformed vote. In this context, Perú is among the countries with the highest invalid voting rate in the world. Thus, within a trend of low levels of participation, the electoral behavior of those who previously voted to avoid the fine evolves. By decreasing the incentives to vote, will those really interested who show up at the polls? The second axis of this thesis will be tested through the hypothesis that reducing the amount of the fine will decrease the percentage of people that mark an invalid vote, in a country with compulsory vote such as Perú.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Do parties and voters reward parliamentary behavior? Evidence from Estonia
(Tartu Ülikool, 2020) Lupacheva, Tatiana; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
While a wide range of literature has discussed how institutional incentives account for variation in parliamentary behavior of members of parliament (MPs), what is less clear is to what extent the behavioral strategies are eventually effective for goal-seeking purposes. The thesis addresses this puzzle by examining electoral consequences of parliamentary behavior of legislators. Specifically, it looks at whether the level of parliamentary activism of MPs affects their consequent performance at candidate nomination process, defined as running for the same party and as ranking on party lists, and at electoral stage, defined as personal vote and as gaining legislative seat. Statistical analysis is applied to the data from the 2015 and 2019 legislative elections and preceding parliamentary terms in the Republic of Estonia. The empirical results show that parties and voters reward more active behavior, although the extent varies across the types of parliamentary activities and the two examined elections. These signs of parties’ and voters’ retrospective evaluation of parliamentary work have implications for understanding the mechanisms of delegation and accountability in representative democracies.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimised avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2007) Jakobson, Mari-Liis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimiste süsteemi mõju polariseeritud usaldusgraafikule läbi parteisignaalide: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Käremaa, Martin; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-valimised on aastatega üha populaarsemaks muutunud ning usaldusgraafikul e-valimiste vastu on tekkinud polariseeritus. Inimesed on suuresti kahes äärmuses: ühel äärmusel pole e-valimiste usaldamisega probleemi, teine ei usalda e-valimisi absoluutselt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida ning mõista, kuidas e-valimiste süsteem võib mõjutada polariseeritud usaldusgraafikut läbi parteisignaalide. Jõudmaks kindlale järeldusele läheneti probleemile läbi parteisignaalide. Analüüsitavateks parteideks on võetud kuus parteid, mis on olnud viimase kuue aasta jooksul Eesti Vabariigi Valitsuses esindatud. Kuue partei valijate usaldus graafiti. Leidmaks seost parteisignaalide ning e-valimiste süsteemi keerukuse mõistmatuse vahel uuriti erinevate parteide, eelistatavalt juhtkonna, signaale e-valimiste turvalisust puudutavate väljaütlemiste kujul. Empiirilise osa andmestik pärineb Eesti e-valimiste uuringust, mida on läbi viidud aastast 2005. Vaatluse alla võeti statistika aastatest 2013-2019, kuna siis rakendati hääle verfitiseerimine, e-valimised muutusid kiiresti populaarsemaks ning esile kerkis rohkem küsimusi süsteemi turvalisuse suhtes. Tulemusena jõudis autor järeldusele, et e-valimiste turvalisust puudutavad parteisignaalid on valijate arvamuse kujunemisel suureks faktoriks. Kvalitatiivsetest näitajatest paistab selgelt, et e-valimiste uuringust osa võtnud inimesed on kujundanud arvamuse läbi parteisignaalide. Mida kriitilisemad on erakondade hoiakud ning signaalid e-valimiste turvalisuse suhtes, seda vähem usaldavad sama partei pooldajad e-valimisi ning vastupidi. Erakondade, kelle hoiak e-valimiste turvalisuse suhtes on pigem neutraalne, valijad kalduvad usaldusgraafikul positiivsema äärmuse poole.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Economic voting in the European Union: the impact of the EU economic integration index
(Tartu Ülikool, 2017) Nikolov, Adrian; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Economic voting has long been a popular theory, explaining voting behavior; its application to multilevel governance structures however is not widely studied. This research takes the EU as an example of multi-layered governance structure with varying democratic practices, and applies macro-level economic voting models to a sample of 141 elections in the 28 EU member states for the 1990-2016 period. In order to assess the impact of the EU on the economic voting phenomenon, a synthetic index of European economic integration was created, based on an existing methodology. The application of regression analysis on key macroeconomic factors on the support for the incumbent prime-ministerial party found that the macro-level economic voting hypothesis holds true for a number of predictors, including the growth of gross domestic product, income inequality and the effective number of parties. In the same time, the interactions with the integration index did not lead, as hypothesized, to the complete disappearance of economic effects on the vote, so it could not be claimed with certainty that European integration disqualifies the economic considerations of voters in the EU member-states.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele
(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Forecasting the party support in Estonia: comparison of machine learning regression algorithms
(Tartu Ülikool, 2018) Kaasla, Kaarel; Solvak, Mihkel, juhendaja; Märtens, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Forecasting political behavior using economic indicators is not a very new phenomenon with the earliest literature going back as far as the 1930s. In the present day, there exists a lot of research on the topic, but the majority of these studies have been conducted in the context of a very limited number of countries such as the United States or the Western European ones. By comparison, the research on forecasting the political behavior using economic voting in Estonia is almost non-existent. This thesis will be the first in-depth study conducted at that level and forecasts the party support of the Estonian Reform Party and the Estonian Center Party using economic indicators as the predictor variables. Based on the previous economic voting theory, it has been argued that the theoretically correct model to forecast using these variables is the linear regression due to the expected associations between the economic variables and party support. However, this thesis contests this claim and argues that when analyzing the phenomena of forecasting party support using economic indicators, certain modern machine learning algorithms could be considered as legitimate alternatives to the linear regression, as each of them addresses the different shortcomings of the model. For this reason, this thesis compares the methods of linear regression, regularized linear models, autoregressive integrated moving average, and the decision-tree models to see whether the more modern approaches are able to improve upon the default linear regression model.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From votes to nicheness or from nicheness to votes? - the relationship between electoral fortunes and political strategies in Scandinavian countries
(Tartu Ülikool, 2018) Baghdasaryan, Naira; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hääleõigus ja hääletamissund : interpretatsiooniküsimusi maksvast riigiõigusest
(Tartu : K. Mattiesen, 1931) Kliimann, Artur-Tõeleid
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hääletamismustrid julgeolekuküsimustes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblees: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Villmäe, Sandra; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How exogenous factors redirect voter preferences: the case of Italy and Lega Nord
(Tartu Ülikool, 2019) Orti Manara, Ginevra; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The current rise of far right populist parties in Europe has touched the Italian political scene during the 2018 national elections, when Lega Nord (Northern League) reached 17.35 percent of support from all over the country. This thesis will strive to understand how it was possible that a former regional party like Lega was able to exponentially increase its electoral support, especially in the traditionally antagonistic Center and South of Italy. In fact, the evolution of Lega through its foundation under Umberto Bossi’s leadership until the leadership of the current Minister of Interior Matteo Salvini shows patterns that are worth researching. To establish a link between the change of discourse and the redirection of preferences of Italian voters, especially the ones from the Central and Southern regions, critical discourse analysis was applied to speeches given by Bossi and Salvini in the time span between 2007-2018. In addition, electoral data was used as supporting evidence to trace Lega voting patterns of Italians, focusing on the specific regions, between 2008 and 2018. The main findings of this work show that there is a plausible link between the presupposed change of the “self-other” representation and the increase of Lega electoral share in the Central and Southern regions. Relying on the Lega Nord scholarship and the data collected from Bossi’s speeches, it was possible to determine that the original identity of supporters of the party was built through their differentiation and opposition towards the Center and the South of Italy, often with uncouth ranting directed to the Southerners. This process allowed the creation of a “self-other,” that is a Northerners against Southerners dichotomy. Nevertheless, this articulation was drastically changed by Salvini. The politician was able to switch the “other” representation to an exogenous “enemy,” that is the migrant. Moreover, this change of discourse started almost at the same time of the beginning of the 2013 migrant crisis. The change of discourse by Salvini was reflected in the voting patterns of Southern Italians, that were able to put behind the past insults by Lega and redirect their votes in a united front against the most modern perceived “other.”
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Introduction of an e-voting system in Azerbaijan: readiness of citizens and government
(Tartu Ülikool, 2025) Gojazade, Parvin; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Citizen-centric public services are currently a popular subject of discussion. E-voting services are increasingly popular. However, academic research has given relatively little attention to this phenomenon due to its recent emergence in Azerbaijan. The issue of citizens' and government readiness to accept such services remains unexplored in Azerbaijan. Government and citizens' acceptance is crucial for the successful implementation of personalized public service provision. This thesis investigates government and citizens' readiness for e-voting services. This study seeks to establish the preparedness of government and citizens for e-voting services and determine the primary factors that affect it. The author queries whether Azerbaijan's citizens and government are prepared for the implementation of an electronic voting system. When it comes to the readiness of Azerbaijani citizens for electronic voting, it is approached from the perspective of their level of technological readiness and trust in electronic services. In the context of the Azerbaijani government's readiness, legal, political, and IT infrastructure readiness issues were considered. A comprehensive analysis of literature on technology, politics, legal, social, infrastructure preparedness was conducted. The author employed a qualitative research method by administering interviews to collect data. The interviews yielded valuable insights towards achieving the objective of the master thesis and addressing the research question. Based on the analysis conducted on the basis of the research work, it was determined that the citizens and the government of Azerbaijan are partially ready for electronic voting. There is a need for a more thorough analysis of the readiness of Azerbaijani citizens for the social perspective. There is also a problem with the readiness of the government in the political context and serious reforms are needed in this area.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iraani Islamivabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi omavaheline konkureerimine Lähis-Ida piirkonnas: ÜRO näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Toiviainen, Henrik-Mikael; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Alates 1979. aasta islamirevolutsioonist on Saudi Araabia ja Iraan omavahel konkureerinud mõjuvõimu pärast Lähis-Ida piirkonnas, sest mõlemad riigid näevad ennast kui islamimaailma esindajat. Konkureerimine on jätkunud ka 21. sajandil, kuid rivaalitsemise algusest peale on riigid hoidunud otsesest sõjategevusest ning üritanud kaudselt mõjutada lähiriikide käitumist. Üks viis mõjuvõimu saavutamiseks on sõltuvussuhte loomine nii majanduslikult kui julgeolekualaselt ning selle bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, milline seos on riikidel kaubanduse ja relvaimpordi osakaalu suurusel ja riikide hääletamismustritel ÜRO Peaassamblees. Sarnaseid uurimusi on läbi viidud ka teiste riikidega ja teistes organisatsioonides. Käesolevas töös on uuritud Saudi Araabia ja Iraani majanduslikke ja julgeolekualaseid suhteid Lähis-Ida riikidega ning kõrvutatud nende osatähtsus (sõltumatu muutuja) ja ÜRO Peaassamblee hääletustega (sõltuv muutuja). Teoreetilisest osast lähtuvalt on autori hüpotees, et mida suurem on riik A osatähtusus riigi B majanduses ja julgeolekus, seda sarnasemalt hääletab riik B riik A-ga. Tööst selgub, et Lähis-Ida riikide kaubanduslik osakaal ja häälte kattumine ÜRO Peaassamblees on suurem Saudi Araabiaga kui Iraaniga, kuid enamikel neist puudub seos nende kahe muutuja vahel. Julgeolekualaselt on tinglikult suurem tähtsus Iraanil, kuid ka sellel puudub omavaheline seos häälte kattumisel ÜRO Peaassamblees. Mõlema riigi osatähtsus uuritavate Lähis-Ida riikide majanduses ja julgeolekus on marginaalne, mistõttu tuleneb riikide häälte kattuvus ühe või teisega vastavalt enda huvidest. Edaspidi oleks mõistlik uurida Lähis-Ida riikide suurimate majandus- ja julgeolekupartnerite osatähtsust ja nende korrelatsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kompensatsioonimandaat ja häälte kontsentreeritus Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992-2011
(Tartu Ülikool, 2013) Maripuu, Sander; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kui lähedal on piisavalt lähedal: valija-erakonna üksmeele mõõdikute võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Tomson, Age; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Minu magistritöö keskendub lähimushääletuse (proximity voting) aluseks olevale erakonna ja valija lähedust näitavatele mõõdikutele. Lähimushääletus tähendab, et valija peaks valimistel eelistama kandidaati või parteid, mis on tema vaadetele ideoloogilises plaanis kõige lähemal. Lähimushääletuse mudelit on küll empiiriliselt palju testitud, kuid sellele vaatamata on selgunud, et teatud hulk inimesi ei hääleta neile kõige lähemal asuva erakonna poolt. See tähendab, et ideoloogiline lähedus pole ainus muutuja, mis valijate eelistusi mõjutab. Võimalik et loodud mudelites ei ole arvestatud õigeid dimensioone, mis tegelikult hääletustulemuse juures tähtsust omasid. Teiselt poolt on võimalik, et nähtuse vaatlemiseks on kasutusel küll õiged indikaatorid, kuid lähimushääletuse arvutamiseks kasutatav meetod käsitab seda nii, et tulemuseks pole parim võimalik matemaatiline väljendusviis. Minu töö keskendubki selle uurimisele, kuidas lähimuse operatsionaliseerimine võib mõjutada seda, kuidas lähimuse põhimõte toimib, kui üritame selgitada valija eelistusi. Töös on vaatluse all kaks enam levinud mõõdikut (eukleidiline kaugus ja Manhattani kaugus), mida valija ja erakonna vahelise ideoloogilise kauguse mõõtmiseks kasutatakse. Töös läbi tehtud kaugusearvutuste tulemusel selgus, et Manhattani kaugus näitab läbivalt vastajat ja erakonda lähedasematena kui eukleidiline kaugusearvutus. Mõlemad meetrikud ei arvesta iseenesest sellega, kui kauguseid on võimalik arvutada vaid väga vähestes dimensioonides. Sellisel juhul võivad mõlemad näidata vastajat ja erakonda ebaproportsionaalselt lähedaste või kaugetena. Sellest tähtsam on tulemus, et kaugusearvutuse tulemusel soovitatud erakondade järjestused lähimuse alusel võivad drastiliselt erineda, kuigi erakondade ja vastajate kaugused vaadeldud kaheksadimensioonilises ruumis jäävad samaks. Kasutades arvutusteks ligi 1000 valimisõigusliku inimese eneseposistsioone, ilmnes, et vaid 34% juhtudest on nii eukleidilise kui Manhattani kaugusearvutuse soovitusena esimesel positsioonil sama erakond. Ülejäänud juhtudel sama erakonna positsioon erineb ja 4% neist äärmuslikult, mis tähendab, et Manhattani järjestuse esimene erakond asub eukleidilises järjestuses viimasel kohal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majanduslik hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel
(Tartu Ülikool, 2013) Padar, Allan; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majanduslik hääletamine ja majanduse mõju kahe suurima erakonna toetusele Eesti ja Rootsi näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Bollverk, Oliver; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Empiirilised uuringud majanduslike tingimuste rollist valijate otsuste kaalutlustes ning majanduskeskkonna mõjust valitsuse populaarsusele ulatuvad eelmise sajandi esimesse poolde. Käesolevas töös on uuritud majanduslikku hääletamist agregeeritud majandusnäitajate põhjal Eestis ja Rootsis vastavalt aastatel 2007-2018 ja 1998-2018. Püstitatud on kaks hüpoteesi – üks peaministripartei ja teine suurima opositsioonierakonna kohta lähtuvalt empiirilises kirjanduses leitule, et valitsuses olevad jõud koguvad toetust kui majandus paraneb ning kaotavad populaarsust majanduslanguse perioodidel. Analüüsis on kasutatud paneelspetsiifilist fikseeritud efektiga mitmest lineaarset regressioonimudelit, mis interaktsioonimuutuja abil võtab arvesse partei valitsuses olemise tingimust. Järeldub, et seos opositsioonipartei ja majanduse vahel on ootuspärase suunaga ning paindlik valitsusevahetusele Eestis ning peaministrierakonda ei premeerita mitte lisatoetusega majanduse paranedes, vaid eelistatakse poliitilist status quo-d. Opositsiooni toetatakse vastavalt parematele või kesisematele majandustulemustele vähesemal või suuremal määral. Rootsis hüpoteesid kinnitust ligi 20 aasta vaates ei leia ning majandusindikaatorite mõju parteipopulaarsusele osutub suunalt ja olulisuselt ajas ebastabiilseks. Lühematel ajavahemikel 2006-2014 ja 2014-2018 ilmneb vastavalt tööpuuduse ning SKP kasvu erineva suunaga ning statistiliselt oluline mõju Rootsi kahe suurima erakonna toetusele. Kui erakondade populaarsustrendide liikumised Eestis on tingitud muutustest SKP kasvus, siis Rootsi valijate käitumist kirjeldab makrotasandil enim muutus tööpuuduse määras. Inflatsioon osutub ajas ebastabiilseks toetusmustreid selgitavaks indikaatoriks mõlema riigi korral. Diskussioonis ilmneb, et kui majanduse mõju suunda Eestis tingib lihtsalt valitsusvastutus, siis mudeli ennustused Rootsis viitavad käsitlusele, mis näeb ette valijate erinevaid ootusi parempoolsetele ja vasakpoolsetele erakondadele majandusküsimustes heaoluriigi ühiskonnas. Lähtuvalt leitud seoste stabiilsusest ja kattuvusest varasemate töödega tehakse ettepanekuid edasiseks analüüsiks nii Eestis kui ka Rootsis.