Kui lähedal on piisavalt lähedal: valija-erakonna üksmeele mõõdikute võrdlus
Kuupäev
2015
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Minu magistritöö keskendub lähimushääletuse (proximity voting) aluseks olevale erakonna ja valija lähedust näitavatele mõõdikutele. Lähimushääletus tähendab, et valija peaks valimistel eelistama kandidaati või parteid, mis on tema vaadetele ideoloogilises plaanis kõige lähemal. Lähimushääletuse mudelit on küll empiiriliselt palju testitud, kuid sellele vaatamata on selgunud, et teatud hulk inimesi ei hääleta neile kõige lähemal asuva erakonna poolt. See tähendab, et ideoloogiline lähedus pole ainus muutuja, mis valijate eelistusi mõjutab. Võimalik et loodud mudelites ei ole arvestatud õigeid dimensioone, mis tegelikult hääletustulemuse juures tähtsust omasid. Teiselt poolt on võimalik, et nähtuse vaatlemiseks on kasutusel küll õiged indikaatorid, kuid lähimushääletuse arvutamiseks kasutatav meetod käsitab seda nii, et tulemuseks pole parim võimalik matemaatiline väljendusviis. Minu töö keskendubki selle uurimisele, kuidas lähimuse operatsionaliseerimine võib mõjutada seda, kuidas lähimuse põhimõte toimib, kui üritame selgitada valija eelistusi. Töös on vaatluse all kaks enam levinud mõõdikut (eukleidiline kaugus ja Manhattani kaugus), mida valija ja erakonna vahelise ideoloogilise kauguse mõõtmiseks kasutatakse.
Töös läbi tehtud kaugusearvutuste tulemusel selgus, et Manhattani kaugus näitab läbivalt vastajat ja erakonda lähedasematena kui eukleidiline kaugusearvutus. Mõlemad meetrikud ei arvesta iseenesest sellega, kui kauguseid on võimalik arvutada vaid väga vähestes dimensioonides. Sellisel juhul võivad mõlemad näidata vastajat ja erakonda ebaproportsionaalselt lähedaste või kaugetena. Sellest tähtsam on tulemus, et kaugusearvutuse tulemusel soovitatud erakondade järjestused lähimuse alusel võivad drastiliselt erineda, kuigi erakondade ja vastajate kaugused vaadeldud kaheksadimensioonilises ruumis jäävad samaks. Kasutades arvutusteks ligi 1000 valimisõigusliku inimese eneseposistsioone, ilmnes, et vaid 34% juhtudest on nii eukleidilise kui Manhattani kaugusearvutuse soovitusena esimesel positsioonil sama erakond. Ülejäänud juhtudel sama erakonna positsioon erineb ja 4% neist äärmuslikult, mis tähendab, et Manhattani järjestuse esimene erakond asub eukleidilises järjestuses viimasel kohal.