Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/24343

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Now showing 1 - 20 of 42

Sissetulekute lõhe ja valimislubaduste mittetäitmine
(Tartu Ülikool, 2018) Lindsalu, Liina; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Valimislubaduste mittetäitmine on kasvava tähelepanuga valdkond nii valimiste uuringutes, kui avalikus ruumis. On põhjendatud ootus, et mis lubatud, saab täidetud. Ent valimislubaduste täitmise trend on negatiivne. Käesolev uurimus grupeerib ning hindab võimalikud valimislubaduste täitmise mõjutajad tulenevalt nende pärinevusest valimislubaduste omadustest tulenevaks, valimislubaduste keskkonnast tulenevateks ning lisab neile võimaliku sotsiaal-majanduskiu mõjutaja: sissetuleku lõhed. Uurimuse allikatena on kasutatud seniseid valimislubaduste täitmiste andmestikke. Tulemusena selgus, et valimislubaduste omadused ise ei oma lubaduste täitmist takistavaid omadusi. Valimislubaduste keskkonnast tulenevad muutujad mõjutavad lubaduste mittetäitmist, kuid vähesel määral ning peamiselt väikeparteisid. Neist on koalitsiooni mõju seni ülehinnatud, kuna aja mõju on alahinnatud ning sellest on uurimustesse tekkinud viga. Majanduskeskkonna järsk muutumine ning sissetuleku lõhed samuti omavad valimislubaduste täitmisele mõju. Kahes esimeses liigenduses mõjude puudumise või nende arvatust oluliselt väiksema mõju tuvastamine ning sissetuleku lõhede mõju tuvastamine on käesoleva uurimuse leid ning panus valdkonda.
Constructing Israeli apartheid discourse in Israeli English media
(Tartu Ülikool, 2018) Sander, Maris; Lipping, Jüri, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main research question of this master’s thesis is “How is the apartheid discourse recontextualized in Israeli English media?” I analysed the corpora of Haaretz and The Jerusalem Post of over 2,5 million words during the period 2000-2016 in the collocational level of word use–a method used by linguists to write definitions of words into dictionaries. The apartheid Israel discourse in Israeli English media is a comparative one, drawing parallels with the original South African apartheid system. It deals with naming a discourse–calling Israel an apartheid state like South Africa. The main social actors of the discourse are the Palestinians and global civil society organizations against the state of Israel, and comparatively the blacks against the white racist policies of South Africa. This kind of naming the apartheid Israel discourse is an antagonistic and counter-hegemonical ideological struggle against the hegemon in poststructuralist political philosophy. Apartheid Israel discourse is also concerned with Israel’s occupation of Palestine, racism, apartheid policies, colonialism, the security fence, boycotts against Israel, Palestinians’ struggle, binationalism etc. Apartheid Israel discourse is recontextualized in texts by drawing the chains of equivalences between discourse objects and actions, actors and events, indicated by the most frequently used verb and noun word classes. This interdisciplinary discourse linguistic analysis enables to research the creation and development of political ideas quantitatively on the level of their common definitional meaning–a very insightful research method to investigate the creation and development of political and social ideas.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avatud ja kaasava valitsemise rakendamisel haldusreformi järgses omavalitsuses - Elva valla näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Vuks, Kertu; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), sh Interneti kasutamine on meie igapäevase elu osa. Eesti on suutnud luua endale hea maine just avalikus sektoris rakendatavate IKT lahenduste poolest, meie kogemusest soovivad õppida ka mitmed meist palju suuremad riigid. E-valitsemine, e-teenused, e-riik- need on märksõnad, mis Eesti avaliku sektorit iseloomustavad. Internetiühendus üle Eesti on tänaseks peaaegu kõikjal piisavalt hea, enamik meist kasutab Interneti igapäevaselt erinevate toimingute tegemiseks. Haldusreformi kontekstis on teenuste kättesaadavus saanud varasemast olulisema tähtsuse. Omavalitsuste territooriumid on muutunud suuremaks ning selleks, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei muutuks on ka riigi tasandil välja toodud arengusuunaks IKT laialdasem kasutamine teenuste pakkumisel ning osalemis ja kaasamisvõimaluste loomisel. Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on haldusreform mõjutanud omavalitsustes IKT kasutamist, et tagada seeläbi kaasavama ja avatuma valitsemise rakendamise kohalikul tasandil. Töö keskendub omavalitsuse ja kodaniku omavahelisele interaktsioonile. Selleks uuriti töö raames omavalitsuste veebilehtede, sotsiaalmeedia kanalite, kaasamist ja osalemist võimaldavad IKT lahendusedfoorumid, KOVMEN-i e-teenuste taotlusvormide rakendused, VOLIS platvormi kasutamine haldusreformi eelsetes omavalitsustes ja uues haldusreformi järgselt tekkinud Elva valla näitel. Analüüsiks püstitatud hüpoteesid said töö käigus kinnitust- omavalitsused, kes varasemalt kasutasid IKT vahendeid elanike kaasamiseks ja nende osalusvõimaluste suurendamiseks, kasutasid neid rakendusi ka ühinemise järgselt. Omavalitsused, mis varasemalt oma arengukavades IKT vahendite ja kaasamist ei tähtsustanud, ei kasutanud IKT võimalusi selliselt nagu omavalitsused, kes seda strateegiadokumentides olid sätestanud. Intervjuude põhjal selgus, et peamised taksitused, miks uues omavalitsuses IKT võimaluste rakendamine probleeme tekitab sõltub nii haldusreformi järgsest keerulisest olukorrast uues organisatsioonis (uued inimesed, üleminekuperiood) kui ka sellest, et IKT rakendused ei vasta uute omavalitsuste vajadustele.
Kodakondsus, rahvus ja identifitseerimine poliitilise kogukonnaga: Eesti näide
(Tartu Ülikool, 2018) Savi, Terje; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Poliitilise kogukonnaga identifitseerimine on oluline demokraatlike riikide mõistmise kontseptsioon, kuid selle uurimisel on harva aluseks võetud mitmerahvuselist riiki, kus rahvastikust suur osa ei oma elukohariigi kodakondsust. Poliitiline kogukond on mõiste, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kodakondsusega, kuid kumbki neist mõistetest ei defineeri ära poliitilise kogukonnaga samastujaid. Samas ei ole teada teised tegurid, mis lisaks rahvusele ja kodakondsusele identifitseerimist mõjutada võivad. Poliitilist aktiivsust nähakse tugeva demokraatia tunnusena nagu ka kõrget poliitilise kogukonnaga identifitseerimise taset, aga varasemate uuringute järgi ei ole teada, kas poliitilise kogukonnaga identifitseerimine mõjutab konventsionaalset ja mittekonventsionaalset poliitilist aktiivsust. Probleemide lahendamiseks tõstatati kaks uurimisküsimust. Esiteks, millised tegurid mõjutavad poliitilise kogukonnaga identifitseerimist vähemusrahvuste seas? Teiseks, kuidas mõjutab poliitilise kogukonnaga identifitseerimine poliitilist aktiivsust? Vastuste leidmiseks kasutatakse juhtumianalüüsi näitena Eestist, sest riigis on suur vähemusrahvuse osakaal, keda saab eristada kodakondsuse alusel. Andmeanalüüsis kasutati kasutati 2015. aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni monitooringu andmestikku, mis on esinduslik vähemusrahvusesse kuulujate osas. Tulemusena leiti, et vähemuste poliitilise kogukonnaga identifitseerimist mõjutavad tegurid on määratlemata või kolmandate riikide (Vene,Ukraina,Valgevene) kodakondsus, eesti keele oskus ning vanus. Määratlemata ja kolmandate riikide kodakondsus suurendavad šansse poliitilise kogukonnaga identifitseerimiseks nagu ka nõrk riigikeele oskus. Hea riigikeele oskus ning kuulumine vanemasse vanuserühma suurendas šansse nõrgaks poliitilise kogukonnaga samastumiseks. Kuigi mõjutavaid tegureid oli vähe, on näha, et Eestimaalaste hulka on kaasatud suur hulk vähemuste liikmeid, keda tavaliselt peetakse ühiskonnas rohkem võõrandunuteks. Seevastu need vähemusse kuulujad, kelle integreerituse taset nähakse kõrgemana, ei identifitseeri end eeldatud määral Eesti poliitilise kogukonnaga. Poliitilise kogukonnaga identifitseerimisel ei leitud statistiliselt olulist mõju poliitilisele aktiivsusele. Põhjus võib olla poliitilise kogukonna püsivuses ajas ja institutsioonideülesuses.
Poliitiline osalus väljaspool päritolumaad: võõrsil olevate eestlaste hoiakud
(Tartu Ülikool, 2017) Semjonov, Meeli; Pettai, Vello, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Päritoluriigist väljarändajatele kehtivad oma päritoluriigis üldiselt samad õigused ja kohustused kui nende päritoluriigis elavatele inimestele, kuid nad moodustavad oma päritoluriigi parlamendivalimistel kõigist valijatest väikese osa. Päritoluriigist väljarännanud inimesed mitmekesistavad riigi demokraatiat ning Eestis on päritoluriigist väljarännanud inimeste kaasamine Eesti ellu pigem kodanikuühiskonna kui riigi teema. Magistritöö eesmärk on anda ülevaade päritoluriigist väljarännanud inimeste poliitilisest käitumisest ja hoiakutest. Väljarändaja staatus on üks inimeste sotsiaaldemograafilise tausta tunnuseid nagu hariduski ning magistritöö uurimisküsimuseks on, kuidas haridus ja väljaränne mõjutavad inimeste poliitilist käitumist ja hoiakuid. Sotsiaaldemograafilise tausta mõju hindamiseks võrreldakse omavahel kolme gruppi: Eesti elanikkonda, vähemalt magistrikraadiga Eestis elavaid inimesi ja vähemalt magistrikraadiga Eestist väljarännanud inimesi. Võrdluses kasutatakse 2014. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid ning magistritöö tarbeks 2017. aastal läbi viidud küsitluse „Poliitiline osalus väljaspool päritolumaad: võõrsil olevate eestlaste hoiakud“ andmeid. Esiteks võrreldakse kolme grupi poliitilist käitumist (valimisaktiivsus ja kodanikuosalus) ja teiseks kolme grupi poliitilisi hoiakuid (poliitiliste institutsioonide usaldus, rahulolu demokraatia toimimisega) ning sisserändehoiakuid. Inimeste poliitilise käitumise ja hoiakute vaheline seos on lähtuvalt nende taustatunnustest erinev. Magistritöös püstitatakse teoreetilisele kirjandusele toetudes neli hüpoteesi poliitilise käitumise ja hoiakute vaheliste seoste kohta ja otsitakse vastust uurimisküsimusele, kuidas erineva sotsiaaldemograafilise taustaga inimeste poliitiline käitumine ja hoiakud kinnitavad poliitilise käitumise ja hoiakute vahelise seose hüpoteese ning seejuures antakse ülevaade vähemalt magistrikraadiga Eestist väljarännanud inimeste poliitilise käitumise ja hoiakute mustritest.
Avatus valimisvõitlusele Eesti 2015. aasta parlamendivalimistel ning suhe sotsiodemograafiliste tunnuste, hoiakute ja erakondlike eelistustega
(Tartu Ülikool, 2017) Järvan, Kristiine; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Valimiskäitumise uurimine piirdub sageli vaid konkreetse valimistel antud hääle analüüsiga. Tegelikkuses eelneb diskreetsele parteivalikule keeruline protsess, kus valija oma tunnuste ja kõrvaltegurite mõjul olemasolevate erakondade seast endale ühe välja valib - mõni valija kahtleb oma otsustes enam kui teine. Töö eesmärk on uurida, kui suur ja milline osa Eesti valijaskonnast on erakondliku konkurentsi objektiks - kui palju, millise sotsiodemograafilise profiiliga ning milliste poliitiliste hoiakutega inimesed on valmis hääletama enam kui kahe erakonna poolt kõrge tõenäosusega. Niisamuti leitakse, kuivõrd stabiilsed on Eesti kuue suurema erakonna valijaskonnad ning milliste erakondade vahel liiguvad kõige tõenäolisemalt hääled. Töö tulemused näitavad, et erakondlikule konkrentsile on avatud ligikaudu veerand Eesti valijaskonnast, samuti neljandikul ei ole kindlaid eelistusi ning koguni pooled valijatest on erakonnatruud. Seega on ligikaudu pooltel Eesti valijatest poliitilised eelistused väga kinnistunud ja umbkaudu veerand valijatest on potentsiaalsed häälevahetajad. Valimisvõitlusele avatud valijate puhul on enamjaolt tegemist valijatega, kes on eestlased, nooremad, kõrgema haridustasemega ja kõrgema sissetulekuga. Poliitilised hoiakud erinevad valdavalt erakondade lõikes ning hoiakud seega poliitilist avatust ei mõjuta. Erakondlike eelistuste analüüsimisel selgub, et kõige stabiilsema valijaskonnaga on Keskerakond ning kõige vähem lojaalsed on Isamaa ja Res Publica Liidu valijad. Töö analüüsis joonistub välja väga huvitav muster, mille kohaselt ei hääletaks Keskerakonnale oma hääle andnud inimesed kõrge tõenäosusega mitte ühegi teise erakonna poolt ning samas ei hääletaks ühegi erakonna valijaskond tõenäoliselt Keskerakonna poolt. See viitab Eesti parteimaastiku selgele polariseeritusele, kus valijad jagunevad sõltuvalt nende sotsiaalsest grupist. Eesti parteisüsteem võib seega tunduda pealtnäha üsna stabiilne, kuid tegelikult seisab selle taga mõneti individuaalne valimiskäitumine, mis on märksa korrapäratum.
Liiklusõnnetuste riskide prognoosimine riiklike vahendite tõhusamaks kasutamiseks
(Tartu Ülikool, 2016) Nauts, Ott; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Riigieelarveliste ressursside võimalused on piiratud, mistõttu tuleb otsida tõhusamaid võimalusi siseturvalisuse tagamiseks. Siseturvalisuse organisatsioonide jaoks on kõige tavapärasemaks sündmuseks, kuhu reageerivad nii politsei-, kiirabi- kui päästeressurss, liiklusõnnetus, kuhu operatiivressursid teevad aastas enam kui 10 000 väljasõitu. Liiklusõnnetused tähendavad ühiskonnale suuri kulutusi, mille mõju ulatub kannatanute isiklikust kahjust riigi majanduseni. Ehkki Eesti avalik sektor on kõrgelt digitaliseeritud, koguvad paraku erinevad riigiasutused rohkelt andmeid vaid oma organisatsiooni esmaste seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Kasutades läbimõeldumalt juba kogutud andmeid, võivad need pakkuda olulist lisaväärtust. Selleks uuriti käesolevas magistritöös, kuidas rasked ilmastikutingimused ja riiklikud pühad avaldavad mõju liiklusõnnetuste toimumisele eesmärgiga planeerida edaspidi tõhusamalt operatiivressursside tegevust ning seeläbi ennetada ohte ja vähendada liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju. Hüpoteese testiti kahe lineaarse regressioonimudeliga andmetöötlusprogrammis RStudio. Tulemustest selgus, et liiklusõnnetusi toimus pigem enam elanikerohkemates piirkondades ning vähem riiklikel pühadel ja neile järgnevatel päevadel. Rasketest ilmastikutingimustest tingituna toimus liiklusõnnetusi rohkem temperatuuril alla -15˚C ja jäite korral, kuid vähem pimedal ajal. Kannatanuga liiklusõnnetusi toimus samuti enam elanikerohkemates piirkondades. Riiklikud pühad ja neile järgnevad päevad kannatanuga liiklusõnnetuste toimumist ei mõjutanud. Raskete ilmastikutingimuste korral ei toimunud oluliselt enam kannatanuga liiklusõnnetusi. Vaid õhuniiskuse tõustes toimus sagedamini kannatanuga liiklusõnnetusi. Omakorda pimedal ajal toimus kannatanuga liiklusõnnetusi harvem. Kuigi mõlemad töös esitatud mudelid osutusid statistiliselt oluliseks, tuleks nii riskide prognoosimisel kui ka operatiivressursside tegevuste planeerimisel kasutada esimest mudelit, mis uuris kõiki liiklusõnnetusi ning mille tunnuste vahel oli keskmise tugevusega seos. Kuna liiklusõnnetuste toimumise ning raskete ilmastikutingimuste, riiklike pühade ja piirkonna elanike arvu vahel olid statistiliselt olulised seosed, tuleks uute andmete lisandumisel analüüsidega jätkata ning kaaluda mudeli täiendamist uute tunnustega.
Seadusloomefunktsioon täidesaatvas ja seadusandlikus institutsioonis
(Tartu Ülikool, 2016) Veskimäe, Märten; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Seadusloomefunktsiooni teostamisega ei tegele enamasti vaid üks seadusandlik institutsioon, kuigi nimi võib nii ekslikult viidata. Seadusloomes osalevad peamiselt täidesaatev võim (eesotsas ministeeriumidega) ning parlament, kuid võimalus on ka rahval läbi rahvaalgatuste ning teatud riikides kohtutel. Töö eesmärk on uurida seadusloomefunktsiooni raames tehtava töö jaotust ning selle erinevusi parlamendi ja täidesaatva võimu asutuste vahel. Töö teoreetilises osas lähtutakse ratsionaalse valiku ja institutsionalismi teooriast, mille kohaselt mõjutavad institutsioonide ülesehitusest tulenevad eripärad neis institutsioonides tegutsevate osapoolte valikuid ja käitumist. Töös argumenteeritakse, et seadusloome töö mahtu parlamendis mõjutavad eeskätt avalikkuse huvi, eelnõude mõju ja eelnõude mahukus. Nimetatud tegurid mõjutavad parlamendi tööd läbi parlamendi alagruppide. Püstitatud hüpoteeside kontrollimiseks kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi. Töö tulemusel selgus, et keskmiselt tehakse ministeeriumides eelnõudega ca 20% rohkem tööd kui parlamendis, kuid erinevus kahe institutsiooni vahel kaob piisava avalikkuse huvi ilmnedes parlamendi tasandil. Kuigi seda ei saa kastutavate andmete põhjal tõsikindlalt kinnitada, viitavad tulemused sellele, et lisanduv töömaht parlamendis tuleneb eeskätt opositsiooni aktiveerumisest. Opositsiooni mõju on aga seadusloomele kaheldav, kuna tavapäraselt opositsiooni algatatud ettepanekud parlamendi heakskiitu ei saavuta. Sellest ei saa järeldada, nagu arvamust avaldanud osapooled ei saavuta oma soovitud eesmärke, kuna nende tehtud ettepanekud võivad leida kajastust juhtivkomisjoni muudatusettepanekutes.
Kuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?
(Tartu Ülikool, 2016) Pohla, Triin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö täiendab Eesti elanike seas sisserändehoiakute ehk uussisserändajatesse suhtumise teemal läbiviidud uuringuid, võttes fookusesse rahvustunnete mõju nende hoiakute kujunemisel. Töö teoreetiline raamistik lähtub sotsiaalse identiteedi teooriast ning tugineb etnotsentrismi erinevatel käsitlustel ja rahvustunnete mitmetahulisuse eeldusel. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutavad rahvustunnete erinevad tüübid Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse ning kas ja kuidas erinevad seosed tunnuste vahel rahvuselt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes. Töö empiirilises osas viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid, milleks kasutati ühekordse kvantitatiivse uuringu põhjal koostatud andmebaasi, mille riigi- ja rahvusteemaline küsimusteblokk ühtib sarnastes rahvusvahelistes uuringutes paljukasutatud ISSP (International Social Survey Programme) 2003. ja 2013. aasta rahvusliku identiteedi küsimustikuga. Töö tulemused näitasid, et rahvustunnete alaliigid (šovinism, patriotism, etniline ja kodanikurahvuslus) omavad vastandlikku mõju rahvuselt eestlaste sisserändehoiakutele. Kui keskmiselt oli elanike suhtumine uussisserändajatesse neutraalne, siis seda mõjutasid negatiivses suunas Eesti rahva hulka kuulumiseks sünnipäraste tunnuste olemasolu vajalikuks pidamine (etniline rahvuslus) ning Eesti ja eestlaste teiste riikidega võrreldes ülimuslikuks pidamine (šovinism). Uhkustunne riigi saavutuste üle erinevates valdkondades (patriotism) seostus positiivsema suhtumisega uussisserändajatesse, kuid koondtunnus, mis mõõtis vabatahtlike tunnuste olulisust rahva hulka kuulumisel (kodanikurahvuslus), sisserändehoiakute kujundamisel statistiliselt olulist mõju ei omanud. Rahvustunded ega mudelisse valitud kontrollmuutujad ei aita oluliselt selgitada sisserändehoiakute variatiivsust rahvuselt mitte-eestlaste hulgas: vaadeldud tunnustest omasid negatiivset mõju vaid etniline rahvuslus ning vanus.
Popkultuuri kasutamine ning kuulsuste kaasamine Eesti nelja suurema erakonna valimiskampaaniates aastatel 2013-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Kaldma, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Viimastel aastakümnetel on poliitika ja popkultuuri valdkonnad teinud läbi protsessi, mille käigus mõlemad on teineteiselt aspekte üle võtnud ning läbi põimunud. Modernses maailmas on poliitika, popkultuuri ja kuulsuste omavaheline suhe ning kaasamine saanud tavapäraseks poliitilise kommunikatsiooni protsessiks. Siiski on sellele temaatikale üsna vähe tähelepanu pööratud ning seda eriti vähe uuritud Eesti kontekstis. Analüüsides, laiaulatuslikule andmestikule tuginedes, Eesti nelja suurema erakonna valimiskampaaniaid aastatel 2013-2015, on käesoleva magistritöö eesmärk välja selgitada, missugune on Eesti erakondade popkultuuri kasutus ning kuulsuste kaasamine valimiskampaaniatesse. Selleks analüüsitakse leitavaid juhtumeid kahe suurema kategooria raames: kuulsused kampaaniates ning popkultuur kampaaniates. Kuna popkultuuri kaasamine valimiskampaaniatesse on modernses maailmas aina enam kasutatav strateegia, siis võib eeldada, et ka Eestis peaks olema märgatav sellealaste juhtumite kasvu trend. Kuna 2013-2015 toimusid kõik erinevad üldised valimised ning uuritavad erakonnad on erinevate ideoloogiatega, siis võis eeldada, et valimiste liigil ning erakonna ideoloogial ja eesmärgil valimistel on mõju popkultuuri kasutamise ning kuulsuste kaasamise strateegiale. Analüüsi tulemusel said eeldused kinnitust – popkultuuri kasutamise ja kuulsuste kaasamise strateegia on Eesti valimiskampaaniates tõusuteel ning muutumas aina olulisemaks. Lisaks leiti, et valimiste liigil ning erakonna ideoloogial ja eesmärkidel on mõju popkultuuri ning kuulsuste kaasamisele - liberaalsed ning vasakpoolsed erakonnad kasutavad seda strateegiat palju ulatuslikumalt kui konservatiivse maailmavaatega erakonnad.
E-valimiste poliitiline kallutatus. Riigikogu valimised 2007, 2011 ja 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Zirk, Kerli; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö võtab vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Nimelt on Eestis kasutatud e-valimisi õiguslikult siduva valimisviisina juba kokku kaheksal korral. Sellest hoolimata on korduvalt tõstatatud arutelusid ja seda eelkõige Keskerakonna poliitikute poolt, et tegemist on poliitiliselt kallutatud valimisviisiga ning e-valimistega kogutud hääled peaksid olema õigustühised. Poliitiline kallutatus tähendab siinkohal valimisviisidest tulenevat tahtlikku ja tahtmatut valijate mittejuhuslikku diskrimineerimist nende oskuste ja teadmiste põhjal, mis omakorda toob kaasa mingite kindlate ühiskonna gruppide kõrvale jäetuse ja nende poliitilise eelistuse mitte kajastumise valimistulemustes. Lisaks Keskerakonna kriitikale näeme valimistulemustest selgelt, et kindlad erakonnad on saanud rohkem hääli just e-valimiste teel võrreldes teiste erakondadega. Sellest uurimisprobleemist tulenevalt võtsingi vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Mehhanismid, mille abil kallutatust testisin, olid mobiliseerimine ja valimisviisi vahetamine. Mobiliseerimine tähendab siinkohal olukorda, kus e-valimised uue valimisviisina peaksid hääletama kutsuma uusi valijad ning neid mittejuhuslikult erakonna spetsiifiliselt. Teise ehk valimisviisi vahetamise mehhanismi abil testisin, kas valimisviiside vahetamine on erakonnavaliku spetsiifiline, olles nii mittejuhuslik erakonnavaliku suhtes. Hüpoteeside testimiseks kasutasin 2007., 2011. ja 2015. aasta Riigikogu valimiste järgseid küsitlusandmeid, mille analüüsimiseks kasutasin logistilist regressiooni. Magistritöö empiirilised tulemused lükkasid selgelt ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. Ainult 2015. aastal nägime esialgu Reformierakonna ning valimisviisi vahel olulisi seoseid, kuid lisades logistilise regressiooni mudelisse sotsiaal-demograafilised tegurid, kadus mudeli ennustusvõime. Esmapilgul võib märgata valimisviisi vahetuse ning erakonnavaliku vahel statistiliselt olulised seoseid, kui mudelisse sotsiaal-demograafiliste tunnuste lisamisel, need seosed kaovad. Seepärast lükkabki konkreetne magistritöö ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. E-valimised pole suutnud uusi valijaid märkimisväärselt mobiliseerida ning mobiliseeritud valijaid ei saa seostada erakonna valikuga. Samuti on valimisviisi vahetajatele omased sarnased sotsiaal-demograafilised tegurid ning näiteks arvuti kasutamise oskus, mitte erakonnavalik.
Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Viljasto, Argo-Remo; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta uuringuandmete põhjal uurida, kas ja millist rolli mängib erakonnaeelistus demokraatia tähenduse tõlgendamisel ja demokraatia toimimise hindamisel Eesti kontekstis. Selle tarbeks on töö jaotatud kolme peamisesse plokki. Neist esimese eesmärgiks on avada erinevaid teoreetilisi lähenemisi demokraatiale kui valitsemisvormile. Peatüki tulemusena ei kooru välja ühte, magistritöö jaoks universaalset definitsiooni demokraatiast, kuid erinevate demokraatia mudelite lahkamine aitab jõuda selgusele, milliseid indikaatoreid ning mõõdikuid tuleb demokraatia hindamiseks kasutada. Töö teine peatükk just nimelt vastavate terminitega tegeleb. See töö osa annab vastuse küsimustele, mis on kvaliteet ja rahulolu demokraatia kontekstis ning annab ülevaate nii rahvusvahelistest indeksitest kui ka akadeemilistest kirjutistest, mis antud temaatikas relevantsed on. Kolmas peatükk seostab esimesed kaks Eesti andmestikku kasutades ning uurib, millised on respondentide silmis demokraatiale kui valitsemisvormile olulised aspektid ning millisel määral vastab demokraatia tegelik toimimine respondentide ootustele. Andmed on kogutud 2012. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu käigus ning analüüsi tarbeks jaotab magistritöö küsitletavad gruppidesse vastavalt nende erakonnaeelistusele. Selle tulemusena saab magistritöö andmeanalüüsi käigus vaadelda tulemusi nii Eesti parteide kui ka üldisemas opositsioon-koalitsioon võtmes. Analüüsi peamisteks meetoditeks on keskmised väärtused laiema pildi saamiseks ning dispersioonanalüüs, kinnitamaks erinevuste statistiliselt olulist määra. Läbiviidud analüüsi tulemusena leiab kinnitust hüpotees, mille kohaselt on rahulolu demokraatia toimimisega kõrgem kui respondendi poolt eelistatud erakond on võimul. Saadud tulemuste analüüsi käigus uurib töö, millised demokraatia aspektid tekitavad suuremaid lõhesid gruppide vahel ning millega me seda põhjendada võiksime. Üldjoontes leiab töö, et opositsiooni kuuluvate erakondade toetajatel on demokraatia ideaalidele suuremad ootused kui koalitsioonierakondadel, kuid viimastest tunduvalt madalamad hinnangud demokraatia toimimisele. Samuti leiab töö, et valimistel mitteosalenud inimeste ja parlamenti mitte pääsenud erakondade toetajate vaated on väga lähedased opositsioonierakondade toetajatele.
Füüsiliselt valimas käimise keerukuse mõju e-hääletanute osakaalule kohalike omavalitsuste volikogude 2009. ja 2013. aasta valimistel
(Tartu Ülikool, 2015) Nettan, Asso; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks on analüüsida e-hääletuse mehhanismi mõjusid võrreldes selleks statistilisi andmeid, mis illustreerivad füüsiliselt valimas käimise keerukust ja e-hääletuse osakaalu omavalitsuste tasandil 2009. ja 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. E-hääletuse mehhanismi on käesoleval sajandil aina rohkem katsetatud ja praktiseeritud, kuid oodatud valimisaktiivsuse kasvu selle rakendamisega ei ole kaasnenud. Magistritöös otsitakse tõestust eeldusele, et e-hääletuse mehhanismi kasutatakse rohkem seal, kus füüsiliselt valimas käimine on keerulisem tulenevalt suurematest kuludest ajale ja transpordile, et valimisjaoskonda minna. Füüsiliselt valimas käimise keerukust mõõdetakse antud magistritöös keskmise kaugusega valimisjaoskonnast, mis iseloomustab eelmainitut omavalitsuse tasandil ning võrreldakse selle tulemust vastava omavalitsuse e-hääletuse osakaaluga korrelatsioonanalüüsis. Lisaks vaadeldakse põhjalikumalt kõrge või madala e-hääletuse osakaaluga silma paistnud omavalitsusi mõlemal valimisel, et anda rohkem ülevaadet teguritest, mis neis omavalitsustes on olnud selle võimalikeks põhjusteks. Läbiviidud analüüsi tulemusel magistritöö hüpotees, et füüsiliselt valimas käimise keerukus omavalitsuses suurendab e-hääletanute osakaalu kohalike omavalitsuste volikogude valimisel vastavas omavalitsuses, tõestust ei leidnud. Seosed kahe muutuja vahel olid mõlemal valimisel nõrgad ja korrapäratud, kuid 2013. aasta valimistel olid tulemused liikunud paremuse poole, jäädes siiski nõrgaks. Magistritöös arutletakse ka analüüsi selliste tulemuste võimalike põhjuste üle.
Riigi ja religiooni suhte ajalooliste faaside kujunemine ning sekularismi tänapäevane olukord Türgi Vabariigis
(Tartu Ülikool, 2015) Mägi, Ott; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Magistritöö keskendub muslimienamusega Türgi Vabariigi sekularismi uurimisele, sest akadeemilistes käsitlustes ollakse riigi sekulaarsuse osas vastandlikel seisukohtadel. Et vastata küsimusele, kas Türgi on sekulaarne või mitte, loon teoreetilise raamistiku peatükis kaks mudelit: (1) riigi ja religiooni omavahelise suhte määratlemise tüpoloogia mudel, mis leiab kasutamist riigi sekulariseerimise ajalooliste faaside hindamisel ning (2) sekularismi dimensioonide mudel ja mõõdikud nende dimensioonide hindamiseks. Esimene mudel aitab mõista miks ja kuidas tänapäevane sekularism on kujunenud ning teine kas me saame riiki sekulaarseks pidada. Türgi riigi ja religiooni suhte ajalooliste faaside peatükis ilmneb, et igas viiest faasiperioodis on riigi ja religiooni suhe olnud sõltuvalt riiklikust sekularismipoliitikast erinev. Riiklik sekularismipoliitika on kujunenud kemalistide ja islamimeelsete omavahelises võitluses Türgi identiteedi kujundamise üle. Kemalistid on alates vabariigi loomisest ja radikaalsetest reformidest hoidnud jõu meetodil domineerivat rolli, kuid faasidest nähtuvalt alates 1980ndatest hakanud kaotama oma mõjuvõimu seoses mõõduka islami populaarsusega ühiskonnas. Türgi sekularismi dimensioonide hindamise peatükist järeldub, et riiki saab pidada sekulaarseks konstitutsioonilisel- ning poliitilis-kultuurilisel tasandil. Nimetatud dimensioonid keskenduvad vastavalt riiklikele seadustele ja ühiskonnaliikmete arvamusele sekularismi rollist poliitikas. Türgit ei saa sekulaarseks pidada poliitilisel ning ideoloogilisel tasandil, sest riigi reaalsed poliitikad ja praktikad lähevad sekularismiprintsiibiga vastuollu. Ennekõike on põhjusteks jõuline sekkumine religioosse maastiku reguleerimisse ning kindla religioosse grupi eelistamine. Mõlemal nimetatud juhtudest kannatab usuvabadus, mis on üheks oluliseks sekularismi eelduseks. Kuna sekularismiprintsiibiga lähevad vastuollu riigi poliitikad ja praktikad, siis ei saa tänasel päeval Türgit pidada sekulaarseks riigiks.
Paremäärmuslike parteide mõju peavoolu erakondadele Lääne-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2015) Tulit, Martin; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Lääne-Euroopa paremäärmuslikke erakondi on viimastel aastakümnetel saatnud märkimisväärne tõus ning edu valimistel. Nii mitmedki neist on suutnud püsima jääda ning osalenud ka valitsuste moodustamises. Kuigi paremäärmuslus ja paremäärmuslikud erakonnad pole sugugi uus nähtus, on nende analüüsimisel fookus seni peamiselt asetunud nende eduka esilekerkimise ning püsimajäämise põhjuste uurimisele. Tunduvalt vähem on aga analüüsitud paremäärmuslike parteide võimalikku mõju teiste erakondade positsioonidele. Senistes vähestes empiirilistes uurimustes puudub ühene arusaam kas ja kuidas on paremäärmuslikud parteid Lääne-Euroopas suutnud mõjutada teiste erakondade seisukohti. Põhinedes Manifesto Projecti andmestikule on käesoleva töö eesmärgiks analüüsida kuue Lääne-Euroopa riigi parteide immigratsioonialaste positsioonide muutusi/mittemuutusi parem-vasak skaalal ajavahemikus 1980-2012. Käesolev töö keskendub erinevalt varasematest empiirilistest uurimustest spetsiifilisemalt immigratsioonile ning üle 30-aastasele ajaperioodile. Ühelt poolt on sisseränne üks olulisemaid küsimusi, millega Euroopa riigid peavad ning on pidanud silmitsi seisma ning teisalt on immigratsioon olnud paremäärmuslikele parteidele enamjaolt valimisedu toonud võtmeteemasid. Antud töö lähtub Anthony Downsi poliitilise ruumi teooriast ning ratsionaalsest valikust, eeldades, et eduka paremäärmusliku partei lisandumisel erakonnamaastikule liiguvad teised erakonnad konkurendiga sarnastele positsioonidele lootuses oma kasu maksimeerida. Empiirilise analüüsi tulemusena ei leidnud püstitatud eeldus peavooluparteide immigratsioonialaste seisukohtade rangemaks muutumisest paremäärmuslike parteide esilekerkimisel kinnitust. Analüüsitud ligi 30-aastase perioodi jooksul kasutasid peavooluparteid peamiselt eiravat strateegiat, kus immigratsioonile pöörati võrdlemisi vähe tähelepanu, seda eriti vasakpoolsete ning teiste nišierakondade näol. Mõningane nakatumisefekt esines konservatiivide puhul, seda kõige selgemalt Austrias. Kokkuvõtvalt võib aga analüüsist tulenevalt järeldada, et üldiselt pole paremäärmuslikud parteid teiste erakondade immigratsioonialaseid seisukohti Lääne-Euroopas suutnud mõjutada.
Lähimushääletamine ja seda mõjutavad tegurid – seletav analüüs 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kütt, Karmeli; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolevas magistritöös võetakse uurimuse teoreetiliseks aluseks lähimushääletamise teooria, mis on empiiriliselt mõjuvõimas ning tõestatult oluline ja toimiv kontseptsioon valimiskäitumise uurimises (Singh, Roy 2014: 89). Lähimushääletamise mudeli üheks eelduseks on valija informeeritus poliitilise ja majandusliku keskkonna aspektidest ehk kontseptsiooni võib vaadata kui informatsiooni osas nõudlikku. Sel põhjusel võib eeldada, et mida informeeritum ja mida võimelisem valija uut informatsiooni omandama on, seda tõenäolisemalt hääletab ta lähimushääletamise mudelile kohaselt. Töö on edasiarendus 2013. aastal autori poolt kaitstud bakalaureusetööst (Kütt 2013), mille uurimisküsimus oli, kui suur hulk valijatest hääletab Euroopa Parlamendi valimistel ratsionaalselt. Uuringu tulemustest selgus, et lähimushääletamise mudel on arvestatava seletusjõuga, umbes pooled valijatest hääletasid mudeli kohaselt ratsionaalselt. Magistritöös võetakse sisend sõltumatuks muutujaks bakalaureusetööst ning otsitakse vastust küsimusele, millised individuaaltasandi sotsiaal-demograafilised, hoiakulised ja käitumuslikud tegurid seletavad lähimushääletamist. Magistritöö analüüsi aluseks on Euroopa Parlamendi valimiste uuringu (2009) individuaaltasandi küsitlusandmed ning meetodina kasutatakse multivariatiivset logistilist regressiooni. Empiirilisest analüüsist selgus, et mudeli testimisel statistiliselt olulisi tulemusi välja tuua ei saa olgugi, et teoreetiliselt võib oodata sotsiaal-demograafiliste, hoiakuliste ja käitumuslike tegurite poolset mõju lähimushääletamisele. Lähimushääletamise kõige olulisem ennustaja on see, kui suurt lähedust indiviid kindla erakonnaga tunneb. Vähesemal määral mõjutab lähimushääletamist ka valija sugu ja huvi poliitika vastu. Loodud mudeli peamiseks probleemiks osutus statistilise jõu puudujääk – pärast kodeerimist jäi valimisse puuduolevate andmete tagajärjel järele vaid umbes kolmandik respondente.
Social divisions defining voting behavior: impact of cleavages on party choice
(Tartu Ülikool, 2015) Lillemets, Jüri; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Liberaaldemokraatlikud väärtused ja valitsemiskorraga rahulolu Aafrika riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Remm, Joonas; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, kas ja kui palju mõjutab indiviidi maailmavaate kokkusobimine riigi tegeliku režiimiga selle indiviidi valitsemiskorraga rahulolu. Ma keskendun täpsemalt indiviidide vaadete ja riikide liberaaldemokraatlikkusele Aafrikas. Allikatena kasutan mikrotasandil Afrobaromeetrit küsitlusandmeid ja makrotasemel põhiliselt Freedom House’i raportit „Freedom in the World“. Töös otsitakse seost mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevuse ja valitsemiskorraga rahulolu vahel. Selleks kasutan binaarset logistilist regressiooni. Empiirilised tulemused näitavad, et indiviidi vaadete ja riigi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll oluline ja tugev negatiivne seos, aga ka kolmel kontrollmuutujal on tugev mõju. Ilma hariduseta aafriklased on kaks korda suurema tõenäosusega demokraatia toimimisega oma riigis rahulolevad, kui kõrgharidusega inimesed. Inimesel, kes hindavad riigi majandusolukorda halvaks, on kaks korda väiksememad šansid olla rahul kui neil, kes hinavad seda heaks. Liberaaldemokraatlikus riigis elaval inimesel on kolm korda suurem tõenäosus olla rahul, kui totalitaarse riigi elanikul. Mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll rahulolule oma mõju, aga sellest tugevamini määrab rahulolu riigi liberaaldemokraatlikkus. Jätkusuutlikuks rahulolu kasvuks on oluline püüelda liberaaldemokraatliku riigi suunas, muuta inimesi majanduse suhtes optimistlikemaks ja kaasata haritumaid inimesi rohkem riigi valitsemisse. Siiski kinnitavad töö tulemused, et on oluline uurida indiviidide enda demokraatia kontsptsioone, sest see määrab osaliselt, kui rahul riigis toimiva demokraatiaga ollakse.
Rändepoliitika mõjutatus “rahvusliku julgeoleku” retoorikast: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Pihlamägi, Hedi; Kaldur, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kuidas on rändepoliitikas julgeolekustatud sisserändetemaatika, nii institutsionaliseeritud tasandil kui ka meedias kajastust leidnud julgeolekustamisaktides. Käesoleva teema diskursusanalüüs tugineb julgeoleku-uuringute Kopenhaageni koolkonna kõneakti teooriale. Analüüsialuseks empiiriliseks juhtumiks on valitud Eesti riigi rändepoliitika ning analüüsis toetutakse ametlikule diskursusele lähtuvalt siseriiklikest strateegiatest ning valitsusasutuste ametlikest rändepoliitika dokumentidest. Analüüsialuste materjalidena käsitletakse lisaks eelnevalt mainitule ka pressiteateid, avaldusi massimeedias (intervjuud, väitlused, arvamusartiklid) ning sõnavõtte konverentsidel. Uurimisalune periood jääb ajavahemikku 2000-2014, tulenevalt asjaolust, et 2000. aastate algusest on sisserände temaatika julgeolekuvõtmes leidnud üha aktiivsemat kajastust. Mõistmaks paremini uurimisalust küsimust, on magistritöös kasutatud mugandatud varianti Lene Hanseni intertekstuaalsest uurimismudelist nr 1 (vt Lisa 1), mis võimaldab läbi diskursusanalüüsi kogutud infomaterjali selgemalt esitada ja kategoriseerida. Analüüsi allosade avamisel on kasutusel ka Kopenhaageni koolkonna teoorial põhinev Juha Vuori kõneaktide julgeolekustamise hindamismudel (vt Lisa 2). Käesolev mudel võimaldab eristada kõneakte intensiivsusest lähtuvalt. Kõneaktide analüüsi tulemusena selgus, et rändetemaatika on Eesti näitel julgeolekustatud nii institutsionaliseeritud kui ka meediakajastuse tasandil. Enim on levinud neutraalse loomuga väitetasandi julgeolekustamisaktid ning väiksemas ulatuses on esindatud radikaalsemaid seisukohti sisserände ja julgoleku vahelistes seostes. Sagedane on sisserände portreteerimine julgeolekuohuna, esitamata konkreetsemat tegevuskava või meetmete kirjeldust.
Kui lähedal on piisavalt lähedal: valija-erakonna üksmeele mõõdikute võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Tomson, Age; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Minu magistritöö keskendub lähimushääletuse (proximity voting) aluseks olevale erakonna ja valija lähedust näitavatele mõõdikutele. Lähimushääletus tähendab, et valija peaks valimistel eelistama kandidaati või parteid, mis on tema vaadetele ideoloogilises plaanis kõige lähemal. Lähimushääletuse mudelit on küll empiiriliselt palju testitud, kuid sellele vaatamata on selgunud, et teatud hulk inimesi ei hääleta neile kõige lähemal asuva erakonna poolt. See tähendab, et ideoloogiline lähedus pole ainus muutuja, mis valijate eelistusi mõjutab. Võimalik et loodud mudelites ei ole arvestatud õigeid dimensioone, mis tegelikult hääletustulemuse juures tähtsust omasid. Teiselt poolt on võimalik, et nähtuse vaatlemiseks on kasutusel küll õiged indikaatorid, kuid lähimushääletuse arvutamiseks kasutatav meetod käsitab seda nii, et tulemuseks pole parim võimalik matemaatiline väljendusviis. Minu töö keskendubki selle uurimisele, kuidas lähimuse operatsionaliseerimine võib mõjutada seda, kuidas lähimuse põhimõte toimib, kui üritame selgitada valija eelistusi. Töös on vaatluse all kaks enam levinud mõõdikut (eukleidiline kaugus ja Manhattani kaugus), mida valija ja erakonna vahelise ideoloogilise kauguse mõõtmiseks kasutatakse. Töös läbi tehtud kaugusearvutuste tulemusel selgus, et Manhattani kaugus näitab läbivalt vastajat ja erakonda lähedasematena kui eukleidiline kaugusearvutus. Mõlemad meetrikud ei arvesta iseenesest sellega, kui kauguseid on võimalik arvutada vaid väga vähestes dimensioonides. Sellisel juhul võivad mõlemad näidata vastajat ja erakonda ebaproportsionaalselt lähedaste või kaugetena. Sellest tähtsam on tulemus, et kaugusearvutuse tulemusel soovitatud erakondade järjestused lähimuse alusel võivad drastiliselt erineda, kuigi erakondade ja vastajate kaugused vaadeldud kaheksadimensioonilises ruumis jäävad samaks. Kasutades arvutusteks ligi 1000 valimisõigusliku inimese eneseposistsioone, ilmnes, et vaid 34% juhtudest on nii eukleidilise kui Manhattani kaugusearvutuse soovitusena esimesel positsioonil sama erakond. Ülejäänud juhtudel sama erakonna positsioon erineb ja 4% neist äärmuslikult, mis tähendab, et Manhattani järjestuse esimene erakond asub eukleidilises järjestuses viimasel kohal.

Browse

Recent Submissions