Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24343

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Browse

Now showing 1 - 20 of 42

Väärtushinnangutel põhinev poliitilise konflikti dimensioon ja parteivalik Lääne- ning Ida-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2012) Paas, Tanel; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Elections are at the center of democratic political systems and therefore, scholars of politics have always been interested in reasons behind voting for political parties. Although various supply and demand side factors explain causal links, then value orientations is one amongst others. Ronald Inglehart in 1970’s observed a shift of value priorities in developed Western European societies. After growth of economic wellbeing and physical security individuals started to emphasize post-materialist values, which became important in society and political competition. One of the consequences of this societal evolution has been polarization of the population on the basis of materialist and post-materialist value priorities. This cultural change led postmaterialists to vote for left-wing parties and materialists for right-wing parties. Polarization between materialist and post-materialist values also brought two conflicting types of new parties in the center of political competition: on the one side, new left and green parties, and on the other, populist right-wing parties. Although these social and political processes in Western Europe have caught high attention among political scientists, we know little about Eastern Europe. Both types of new parties can be identified in the post-communist part of the Europe, but at least new left and green parties have remained marginal. Different historical, cultural, and country-specific factors might bring different developments in Eastern Europe, but according to Inglehart, the theory of value change is significant in different time and space. After the collapse of communist regimes in Eastern Europe, there has been economic growth about twenty years. Still post-communist countries remain economically less developed and population remains more materialist. So we might assume some movement towards emphasizing post-materialist goals in political competition, but it is clear that this region remains different on the bases of value priorities. Comparing the two regions allows us to evaluate the political impact of value priorities. The purpose of this thesis is to compare the impact of materialism/post-materialism polarization issues on party choice in Western and Eastern Europe. As Eastern Europe remains more materialist, then central issues of materialism/post-materialism political conflict is expected to be less relevant, and therefore, two types of new political parties remain marginal. On the other hand, there is variance of Eastern European countries ot the basisi of societal and economical development, thus at least in few countries importance of the new political conflict issues is expected. The aim of this thesis is to find if difference on the basis of value orientations explains differences in party systems between these two regions. On the other hand it is important to find, if central issues of materialist/post-materialist polarization have begun to have an impact on party choice in Eastern-Europe. The thesis consists of two parts. The first part, literature overview, introduces main theoretical and empirical arguments about value shift and its’ political impact, main positions of new political parties, empirical observations about the impact of value orientations on party choice, and about new parties in Eastern Europe. The first part shows that value shift has very important political consequences. It leads to the polarization of the people and political parties on the basis of materialist/post-materialist values, and rise of the new political parties. Populations’ value priorities are also analytically important for explaining the failure of green political parties in Eastern Europe. The second part, empirical part, analyses data mainly from the European Values Study. Data is analyzed using the statistical analysis programs Microsoft Excel and IBM SPSS. The main results are obtained by correlation analysis, binary logistic and multiple regression analysis. The analysis is conducted on macro and micro-level. On macrolevel, independent variables are percentage of materialists and post-materialists in the population, and dependent variables are election results of the new left and right-wing populist parties. On micro-level, in the two regression models, ten independent variables about respondents’ positions mainly in new political conflict issues, but also about economic value orientations and two socio-demographic control variables are included, variables are: post-materialism, immigration, multiculturalism, materialist left-right orientations, environment, religion, liberal/conservative values, satisfaction with democracy, education and sex. The dependent variable is party choice in the first model and party choice on the left-right scale in the second model. The main results of the empirical analysis are: • In most of the European countries two types of new political parties exist. Percentage of post-materialists seems to have an impact on the success of new left and green parties, as they are less successful in materialist Eastern European countries. On the other hand, the success of right wing populist parties is not directly influenced by the percentage of post-materialists and these parties may have electoral success also in Eastern Europe. But populist right-wing parties often tend to be successful in countries, where new left and green parties have electoral success. • In no country, neither in Western nor the Eastern Europe, is the electorate of new left and green parties clearly post-materialist, and the one of right-wing populist parties materialist. • In most of the European countries post-materialists tend to vote for the left-wing parties, but in some Eastern European countries they tend to vote for the right wing parties. These countries are: Bulgaria, Latvia, Poland, Romania and Hungary. The connection between materialist value orientations and right-wing party choice is less clear, but in half of the countries slight majority of materialists chooses right-wing party. • Main issues of the materialist/post-materialist political polarization are more important than left-right materialist values on the choice of two types of new political parties: this is true also in Eastern Europe, but left-right materialist values are important in Scandinavia. Issues like environment and liberal values explain the choice of new left and green parties. The choice of right-wing populist parties is explained by issues like immigration and satisfaction with democracy, Post-materialism index explains party choice only in few countries, as the other new polarization questions are important, then the measurement of materialist/post-materialist values might be the reason, why this index is not analytically very useful for predicting party choice. • Issues of the new political conflict are also important if we look party choice on the left-right scale. This is also true in some Eastern European countries, especially in Slovenia. It indicates if the mentioned issues are important in political competition in general, even if the new parties are electorally insignificant or do not exist. • In general, the model suggests that materialism/post-materialism polarization issues are less important in post-communist countries. Value based political conflict issues are less important in Eastern Europe, and it seems to be one reason behind the failure of new parties . Percentage of post-materialists might give a good hint about the success of new parties, especially new left and green parties, on the macro level. But same is not true on the micro-level. It suggests that categorizing individuals pure materialists and pure postmaterialists does not make it very powerful index for predicting party choice. As materialism/post-materialism is important at the macro-level, and the other questions of new political conflict are important at the micro-level, then it is possible to make a conclusion, that the issues of materialism/post-materialism political polarization explain the success of the new parties. In Eastern-Europe these issues have clearly less impact on party choice, except in Slovenia, and new parties remain electorally marginal.
Eesti kultuuri piiritlemine riiklikul tasandil: kontseptuaalne ja kriitiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Janson, Eero; Lipping, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The concept of “culture” is known to be extremely hard to define: while many have tried, there is still little agreement on what is meant when this term is used. The usage of “culture” has ranged from referring to everything that is man-made to signifying clearly bounded entities like national cultures, subcultures, etc. One particular example of this usage is the notion of “Estonian culture” which is used in nearly every cultural political document in Estonia. It is most importantly found in the preamble of the Estonian constitution where the purpose of the state is to “guarantee the preservation of the Estonian nation, language and culture through the ages” (note that in the Estonian language there is a distinction between the adjective “Estonian” with a capital “E” that refers to the state and with a small “e” that refers to the nation; the constitution uses the word with a small “e”). There is, nevertheless, no clarity in what it is that the state has to preserve. Taking this problem as its point of departure, this Master’s thesis seeks to analyze the usage of the notion of “Estonian culture” in the official cultural political discourse. For that purpose, two conflicting theoretical approaches are drawn out. First, the so-called essentialist cultural theory, exemplified by Johann Gottfried Herder, early anthropologists and many contemporary theorists of democracy and multiculturalism, is based on three central assumptions: (1) cultures are coherent and closed wholes, (2) these wholes have certain continuity that results in cultures having some “authentic” and unchanging cores, and (3) these cultural wholes are bounded up with particular social groups. The second, discourse theoretical approach is based on post-structuralist theory (as exemplified mainly by Michel Foucault, Ernesto Laclau and Jacques Derrida) and the problematization of these assumptions, resulting in an understanding of cultures as discourses, that is, as open systems that are constantly changing and that require the use of power to fix and enclose them. Following Ludwig Wittgenstein we know that the meaning of words comes from their use. For that reason and in the light of this theoretical opposition, the central Estonian cultural political documents were analyzed with the notion of “Estonian culture” in mind to find out (1) how the concept of “culture” is defined on the national level and (2) how the notion of “Estonian culture” acquires its boundaries and content. No particular discourse analytical tool was used, but rather general post-structuralist principles were kept in mind while reading the documents. In addition to official documents, interviews were carried out with seven officials from different cultural political institutions, concentrating on particular methods that work to enclose the cultural field. The analysis showed that Estonian cultural policy largely follows an essentialist understanding of culture, defining culture as a clearly bounded and static way of life of a particular group. Nevertheless, two other meanings were also attributed to the concept: culture as a sphere of government and culture as a sphere of artistic activity (i.e. professional culture). While the principle of coherence in the case of the latter ones is politico-geographical, the one of the national culture is less clear. To see whether such coherence exists in the Estonian national culture, several methods of closure were analysed. First, cultural field may be bounded by using positive means, that is, by naming and enumerating cultural elements and articulating these to be part of the national culture. This method is exemplified by different lists (e.g. national intangible cultural heritage list), archives and exhibitions. Second, cultural field may be also delineated by using negative means, that is, finding and naming “others” (or, in more severe cases, even “enemies”) who are different from “us”. This method is exemplified by different “cultural minorities” that are found and marked within the country, as well as by signifiers like “mass culture” and “modern culture”. Although these methods of closure that are based on different principles of selection can be used to make small decisions of belonging for different cultural elements, they fail to draw clear cultural boundaries and fill the signifier “Estonian culture” with content. Rather, its meaning stays open and deferred, thus leaving the central question – what is the entity that the state has to preserve? – also unanswered. Therefore, there is no clear principle of unity when it comes to the national culture, as even common language, “nation” and some understanding of continuity and “authenticity” fail to serve as this basis. Because the signifier “Estonian culture” is so overcoded and unclear, but is still required by the essentialist approach to culture, it can be seen to function as an empty signifier in the national identity discourse. Despite its important place and frequent use in political discourse, it signifies an empty place, an absent fullness, which is nevertheless necessary. The “Estonian culture” in its essentialist guise is therefore a signifier that is very much needed in identity politics, because it offers a seemingly objective grounding for defining those who belong and those who do not. Therefore, problematizing the essentialist understandings of culture also calls into question the naturalness of national identities. The main point of tension that arose in the analysis is the distinction between the “Estonian culture” referring to the state and the “Estonian culture” referring to the nation. While the former incorporates all kinds of cultural activities that take place in the borders of Estonia (i.e. irrespective of its language and other qualities), the latter rests on an understanding of the existence of “authentic” origins that stem from “our” ancestors. While the constitution and central cultural political documents emphasize the importance of the national cultural whole, there are also some cases where strict national cultural approach is problematic. For example, several programmes of regional and minority cultures serve to show that the boundaries of the national culture are indeed blurry, thereby problematizing the entire concept. The relative immunity from nationalist discourse can also be seen in the case of professional culture. These conceptual tensions can be partly explained by the history of the Estonian state that is characterized by strong currents of national identity construction, as well as particularly strong discourses and practices of “othering” in the 1990s (which tried to establish clear continuity between the country that existed between 1918 and 1940, and the one that gained independence in 1991). Nevertheless, the situation has changed somewhat with the new century that saw the establishment of the first official integration programme and renewed interest in so-called minority and regional cultures within Estonia. Therefore, the long-term movement, which is dictated also by several international conventions, seems to be toward understanding and supporting the “Estonian culture” that is bounded by state borders.
Kodanikuharidus, kodanikuväärtused ja nende dünaamika uutes ja vanades demokraatiates
(Tartu Ülikool, 2012) Esko, Triin; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This paper represents a study of civic education, civic values among young school children and their dynamics in countries with different democratic experiences. The paper is based on the databases of IEA International Civic and Citizenship Education Study and its main themes are: 1. The impact of state average civic knowledge score on civic values and activities inbetween two time frames (year 1999 and 2009) 2. Comparison of new and old democracies in relation to the idea of a democratic citizen Civic education has received increasing attention and has become an important part of state policies and different studies due to the broadening of democratic issues (post-communist democratizations, changing ideas of citizenship, valuing civic participation) and increased relevance on the European Union level. Civic education has been seen as benefitting post-communist countries’ civic participation levels as well as alleviating growing Western political apathy. Different studies have measured the civic knowledge levels, impacting factors and civic competence’s impact on civic participation and supporting values. This paper evaluates the dynamics of students’ political opinion and activities among new and old democracies. This paper uses multilevel analysis to study the impact of state average civic knowledge score on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen (differing citizenship forms, attitudes towards one’s country, institutional trust, predicted political activities in adulthood). State level impact is controlled for with student level variables of political self-perception. The results show that the differences between old and new democratic countries have been small or have reduced in about the past 10 years. Significant differences have developed between the estimations of political trust. The state average civic knowledge score has an impact on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen, but the impact decreases significantly, once individual level political perceptions are taken into account.
Macro level comparisions and extreme right-wing vote in western Europe
(Tartu Ülikool, 2012) Otti, Silva; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Competition theory suggests that an increase in collective threat to the dominant ethnic and racial groups increases out-group prejudice, which should translate into support for extreme right-wing parties (ERP) in national elections. Collective threat is understood as competition over scarce resources, which is intensified through rising immigration, unemployment, inflation rates and reduced economic growth. This study uses regional level data in five Western European countries over the period of 2000-2011 to measure the effects of the proposed variables on extreme right-wing party support in national elections. The results indicate that high levels of immigration and reduced economic growth increases ERP support as the theory predicted. Contrary to the theory, however, unemployment and inflation correlate negatively with ERP support. Though the basic tenants of competition theory found clear support indicating structural change that will spur extreme right-wing vote, it is necessary to reevaluate competition theory in relation to unemployment and possibly also to inflation, in order to determine whether the unpredicted results come from differences in prejudice levels or other competing values that are capable of undermining the role of prejudice.
The relationship between tax system and political regime in resource wealthy countries
(Tartu Ülikool, 2013) Jaksman, Marie; Taagepera, Rein, juhendaja; Belyi, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Valimissüsteemide mõju demokraatlikule õppimisele maailma vastdemokratiseerunud riikides
(Tartu Ülikool, 2013) Frolov, Andri; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Valimisosaluse varieerumise põhjused Euroopa riikides: kvalitatiivne võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Uibo, Asso; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Majanduslik hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel
(Tartu Ülikool, 2013) Padar, Allan; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Hõimuühiskondliku elukorralduse mõju riigi poliitilisele kultuurile ning demokraatia tekkele
(Tartu Ülikool, 2013) Tamm, Kadi; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Rahva usaldus parlamendi vastu Euroopa riikides
(Tartu Ülikool, 2014) Reiljan, Andres; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolevas magistritöös võtan vaatluse alla parlamendi kui keskse poliitilise institutsiooni usaldamise rahva seas. Usaldus riigi demokraatliku esinduskogu vastu ilmestab hästi suhtumist kogu poliitilise süsteemi legitiimsusesse. Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on viimastel aastatel leidnud palju kajastust nii meedias kui ka teaduskirjanduses. Kui ajakirjanduses on peamiselt pandud rõhku kriisinarratiivile, siis teadlaskonna seas on tegeletud mitmetasandilise lähenemise arendamisega poliitilisele usaldusele. Oma uurimusega soovingi anda panuse poliitilise usalduse mitmetasandilise käsitluse edasisse arendamisse. Lähtun töös eeldusest, et usaldus parlamendi vastu ei ole käsitletav lihtsalt indiviidi või institutsiooni enda karakteristikuna, vaid erinevate dimensioonide omavahelise koosmõju tulemina. Kesksel kohal töös kasutatavas teoreetilises mudelis on indiviidi rahulolu režiimi tulemuslikkusega. Töö empiirilised tulemused kinnitavad suures osas eelnevalt püstitatud hüpoteese. Parlamenti usaldatakse enam rikastes ja madala korruptsioonitasemega riikides, mille valitsused on suutnud riigi rahanduse enam-vähem korras hoida. Samas esinevad ka riigisiseselt usalduses suured erinevused. Koostan nii poliitilise süsteemi välistest (eksogeensetest) kui sisestest (endogeesetest) muutujatest koosneva indiviidi tasandi mudeli, mis omab märkimisväärset seletusjõudu nii kõikides valimisse kaasatud riikides eraldi kui kogu valimi lõikes. Tulemused kinnitavad, et parlamenti usaldavad enam kõrgemalt haritud ja sissetulekuga paremini toimetulevad, poliitikast huvitatud ja demokraatiat tähtsustavad inimesed, kes toetavad valitsusse kuuluvaid erakondi ning on rahul riigi majandusliku olukorra ning haridus- ja tervishoiusüsteemi kvaliteediga. Kõige tugevamat mõju parlamendi usaldamisele omab rahulolu riigi majandusliku olukorraga, mida võib omakorda käsitleda ka vahendava muutujana. Süvendatud analüüs kinnitab, et rahulolu riigi majandusega on tugevalt mõjutatud režiimi objektiivsest tulemuslikkusest (elatus- ja korruptsioonitase, eelarvedistsipliin, majanduskasv) ning ka indiviidi rahulolust leibkondliku sissetulekuga. Seega vahendab režiimi majandusliku tulemuslikkusega rahulolu ka makrotasandi ning eksogeensete indiviidi tasandi muutujate mõju parlamendi usaldamisele.
Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides
(Tartu Ülikool, 2014) Mathiesen, Külli; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud töö eesmärk oli uurida postkommunistlikes riikides rakendatud kohustuslike sookvootide efektiivsust naiste esindatuse määra suurendamisele parlamendis. Töös keskenduti seitsmele postkommunistlikule riigile, mis on kehtestanud kohustuslikud sookvoodid parlamendivalimistel. Kuigi kohustuslikel sookvootidel on positiivne mõju naiste esindatuse määrale, on olenemata kohustuslike sookvootide kehtestamisest vähesed riigid suutnud ületada vajaliku miinimummäära naiste võrdse esindatuse tagamiseks. Enamikes riikides on naised jätkuvalt alaesindatud. Nii kohustuslikud sookvoodid kui valimissüsteemid mõjutavad erakondade kandidaadi valikut. Kuna kohustuslikud sookvoodid ja valimissüsteemid on omavahelises seoses naiste osakaalu tõstmises, uuriti töös kohustuslike sookvootide efektiivsust erinevates valimissüsteemides. Valimissüsteemi siseselt keskenduti valimiskünnise, piirkonnamagnituudi ja valimisnimekirja mõjule kohustuslikele sookvootidele. Tegemist oli kvalitatiivse uurimustööga, milles leiti seaduspärasusi kohustuslike sookvootide, valimissüsteemide ja naiste esindatuse määrade vahel. Valimisse kuulusid postkommunistlikud riigid, mis on kehtestanud kohustuslikud sookvoodid. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse Inter Parliamentary Unioni ja Quota Projecti andmeid. Töös selgus, et postkommunistlikud riigid erinevad mõnevõrra teoreetilistest käsitlustest kohustuslike sookvootide ja valimissüsteemide omavahelistes seostes. Proportsionaalsete valimissüsteemide ja segasüsteemide mõju naiste esindatuse määrale ei erine oluliselt ning suurem rõhk on valimissüsteemi sisestel tunnustel. Teoreetiliselt soosisid naiste suuremat esindatust suletud valimisnimekirjad, madalad valimiskünnised ning suured mitmemandaadilised piirkonnad. Antud töös leiti, et naiste esindatuse määr on kõrgem suletud nimekirjade, suurte valimiskünniste ja suurte mitmemandaadiliste piirkondade korral. Töö akadeemiline tähtsus seisneb naiste kui vähemusgrupi võrdse esindatuse saavutamises postkommunistlikes riikides. Olenemata soogruppide arvuliselt võrdelisest osakaalust ühiskonnas, on postkommunistlike riikide parlamentide koosseisud enamasti maskuliinsed ning ei kajasta ühiskonna demograafilist struktuuri. Tööga taheti välja tuua erinevaid valimissüsteemide osade mustreid, mis soosiks sookvootide efektiivsust.
Majanduskriisi mõju poliitika tegemise Euroopa tasandi tähtsusele ja Euroopa Parlamendi valimisaktiivsusele
(Tartu Ülikool, 2014) Lõbu, Villem; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Gender issue and the process of nation-building: the case of Ukraine
(Tartu Ülikool, 2014) Jevgrafova, Galina; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Gaining independence in 1991 has brought many challenges for the new Ukrainian state. Among those challenges was a struggle to find new national identity. As an attempt to do so, a look back to the pre-Soviet times, particularly to the values of “traditional Ukrainian family” was used as a chance to go back to the national roots. Consequently, a highly essentialist approach both to nation and to gender issues, e.g. division of duties in family, has become very popular and influential in Ukrainian public and political debates. The aim of the paper is to analyse how these issues – process of nation-building and gender issue – interact and affect each other. The thesis is theoretically framed by Brubaker’s concept of “nationalizing states” and the role of gender issue in the newly independent states. The study is empirically based on the speeches, interviews, statements and other political texts of the most influential Ukrainian politicians of the time of the first three Presidents – Leonid Kuchma, Viktor Yushchenko and Viktor Yanukovych. The political texts of the political elite expressesing opinions on the process of nation-building, finding Ukrainian national idea, together with views on gender roles and women’s position in the society are chosen for critical discourse analysis. The analysis concludes that regardless the fact that Ukrainian politicians of different parties try to distance themselves from each other, their views on the above mentioned topics are very similar and highly essentialist. Thus, women are supposed to contribute to the construction of the Ukrainian nation through giving birth to children and children’s patriotic upbringing, together with taking care of their husbands and inspiring them to great achievements in the sake of Ukraine.
Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum
(Tartu Ülikool, 2014) Vellak, Janne; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva magistritöö uurib konfliktide vältimist ja lahendamist koalitsioonivalitsustes, rõhuasetusega konfliktide lahendamisele, Eesti kui Ida-Euroopa riigi kontekstis. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: Millised konflikti vältimise ja lahendamise mehhanismid on iseloomulikud Eesti koalitsioonivalitsustele? Mil määral erineb Eesti kui juhtum Lääne-Euroopa riikidest? Mille abil seletada võimalikke variatsioone mehhanismide valiku osas valitsuste lõikes? Millised mehhanismid on efektiivsemad, millised mitte? Allikatena tuginetakse töös projekti „Cabinets in Europe“ raames kogutud ajaleheartiklitele ja läbi viidud intervjuude üleskirjutistele, lisaks tehti täiendavalt kolm intervjuud. Andmekogumismeetoditena kasutatakse kontentanalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud. Käesolev töö tõestab kontekstuaalsete tegurite olulisust koalitsioonivalitsuste uurimisel, täiendades senist Lääne-Euroopa näidetel põhinevat uurimisraamistikku ja tõstatades antud küsimuse põhjalikuma uurimise vajalikkuse. Eesti kui post-kommunistlik ja võrdlemisi noore demokraatiaga riik erineb Lääne-Euroopa stabiilsete demokraatiatega riikidest. Täheldatav on ajaline muutus mehhanismide valiku osas, mis on seletatav demokraatliku poliitilise kultuuri levikuga. Lisaks Lääne-Euroopa riikides kasutatavatele mehhanismidele on Eestis levinud probleemipõhiste komisjonide ja töögruppide moodustamine. Lahendusmehhanismide valik sõltub tugevalt konflikti iseloomust. Omane on muster, mille kohaselt poliitikatega seotud tüliküsimusi arutatakse ad hoc töögruppides/komisjonides, parlamendifraktsioonides ja/või koalitsiooninõukogus. Konkreetsete isikute käitumisest tingitud konfliktid viiakse erakonnatasandile: toimuvad parteijuhtide kohtumised, arutelud erakonna juhtkonnas, valitsuskabineti istungitel.
Immigration and integration policy in France: relationship between policy research and political decisionmaking
(Tartu Ülikool, 2014) Murov, Annika; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This thesis frames the ethno-political situation and immigrant integration in France through examining the relationship and interaction between integration policy research and actual political decision-making in terms of French immigration and integration policy. The thesis proposes that the relationship between policy research and political decision-making contradicts and reveals a gap. To support the argument, this study offers a relationship analysis over a decade-long time frame to evaluate under which integration indicators the policies have tended towards being restrictive and discouraging or nonrestrictive and encouraging. In order to analyze the linkage, the study focuses on different ministerial reports, national surveys, specific policies and legislation over the period of 2000-2013. The results indicate that firstly, problems surrounding French integration model derive from fundamental tension between republican universalist values on the hand and systematic rejection of ethnic and racial categories on the other; secondly, relationship between integration related policy research and political decision-making contradicts; and finally, two out of five indicators reveal that integration policies have tended towards being strongly restrictive.
Moderniseerumisteooria paikapidavus efektiivse demokraatia arenemisel endises Jugoslaavias
(Tartu Ülikool, 2014) Mäe, Indrek; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Järgnev magistritöö keskendub Ingleharti ja Welzeli poolt välja töötatud moderniseerumisteooriale ning sellest tulenevatele riikide demokraatia tasemele avaldavatele pikaajalistele mõjudele. Demokraatiataseme mõõtmisel kasutatakse efektiivse demokraatia indeksit, mis sisaldab endas ühelt poolt demokraatlike seaduste, vabaduste ja õiguste eksisteerimist seadusandlikul tasandil ning teisalt nende olemasolu reaalses igapäevaelus. Moderniseerumisteooria poolt esitatavate seoste paikapidavust kontrollitakse viie endise Jugoslaavia riigi – Sloveenia, Horvaatia, Serbia, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsogviina näitel, vaadates seejuures, millised on peamised nimetatud riikide vahelised erinevused, seda muuhulgas ka ajalises dimensioonis. Olulisel kohal on riikide vaheliste lahknevuste põhjendamine moderniseerumisteooria elementide abil, hinnates seejuures, kas eriti Sloveenia ja tegelikult ka Horvaatia mõnevõrra kõrgem arengutase erinevates valdkondades pigem kinnitab või õõnestab teoreetikute poolt kirja pandut. Empiirilise analüüsi tulemusena saab välja tuua kolm peamist fakti, mis kinnitavad moderniseerumisteooria poolt kirjeldatavate erinevate muutujate vaheliste seoste kehtivust. Sloveenia on peaaegu kõigi muutujate arengult võrreldes teiste vaadeldavate riikidega märkimisväärselt ees. See aga tähendab, et sotsiaalmajanduslik areng on esile kutsunud postmodernistlikud väärtushinnangud riigi ühiskonnas, mis omakorda on kaasa toonud efektiivse demokraatia arengu. Samad seosed kehtivad ka Makedoonia, Serbia ning Bosnia ja Hertsogviina suhtes, tõsi küll vastupidises suunas – madal sotsiaalmajanduslik arengutase pole suutnud luua soodsat pinnast postmodernistlike väärtuste levikuks ning seetõttu pole nendes riikides ka survet efektiivse demokraatia arenguks. Horvaatia puhul saab aga järeldada, et kõrge sotsiaalmajanduslik areng on kaasa toonud efektiivse demokraatia tõusu, seda hoolimata sellest, et postmodernistlike väärtushinnangute osakaal on 16a jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. See näitab, et majandus mõjutab demokraatia taset ning kindlasti ei saa öelda, et antud riigi näitel puudub seos majandusarengu ja väärtushinnangute vahel. Väärtushinnangute muutumatus võib olla põhjustaud lühiajalistest, antud töö uurimisfookusest väljajäävatest teguritest.
Venemaa kaasmaalaste poliitika julgeolekustamine Kaitsepolitseiameti diskursuses
(Tartu Ülikool, 2014) Gering, Margus; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Venemaa kaasmaalaste poliitika on suunatud endistel NSVL-i aladel elanud inimestele, venekeelsetele kogukondadele ning nendele, kes tunnevad vaimset sidet vene keele, kultuuri ja riigiga. Akadeemilistes käsitlustes on lisaks Venemaa kaasmaalaste poliitika ametlike eesmärkidele – näiteks vene keele ja kultuuri levitamine –tähelepanu juhitud ka selle programmi varjatud külgedele. Enamasti mõistetakse selle all Venemaa välispoliitilisi ambitsioone hoida endisi NSVL-i riike enda mõjualas. Eesti kui mitmerahvuseline- ja kultuuriline riik on kodupaigaks paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele, keda Venemaa peab enda kaasmaalasteks. Eesti üks julgeolekuasutustest, nimelt Kaitsepolitseiamet, on korduvalt oma aastaraamatutes viidanud Venemaa kaasmaalaste poliitikale kui julgeolekuohule Eesti riigile. Lähtuvalt sellest on käesoleva magistritöö eesmärk uurida, kas ja kuidas on Venemaa kaasmaalaste poliitika julgeolekustatud Kaitsepolitseiameti ametlikus diskursuses. Teoreetilise raamistikuna on kasutatud Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooriat, mis arenes eeskätt Külma sõja järgsel perioodil, kui julgeoleku mõiste omandas laiema kontseptsiooni. Julgeolekustamise teoorias on keskne roll julgeolekustajal, kes defineerib kõneakti kaudu julgeolekuohu referentobjektile. Metodoloogilisest aspektist on aluseks võetud diskursuseanalüüs, mis käesoleva töö kontekstis väljendub ennekõike Lene Hanseni mudeli ja Juha Vuori kõneakti teooria kaudu. Töös analüüsitud 26 kõneakti, mis pärinevad Kaitsepolitseiameti aastaraamatutest, näitasid, et julgeolekuohuna konstrueeritud Venemaa kaasmaalaste poliitikas nähakse ohtu Eesti riigile ja Eesti venekeelsele elanikkonnale, keda üritatakse mõjutada.
Kirjalike küsimuste eesmärgid Riigikogu XI koosseisu näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Gorobets, Katerina; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud töös uuritakse kirjalike küsimuste kasutamist Eestis. Uurimuse tulemused annavad hea ettekujutuse sellest, kes, kuidas ja milleks kasutab seda parlamentaarse kontrolli vahendit. Uuringu viiakse läbi Riigikogu XI koosseisu kirjalike küsimuste näitel, mis olid esitatud ajavahemikus 4. märts 2007 kuni 26. märts 2011. See on analüüsi hetkel viimane täies mahus kättesaadav küsimuste kogum. Töös kasutatakse kontentanalüüsi. Uurimus põhineb varasemalt teaduslikus kirjanduses kinnitust leidnud väidele, et parlamentaarse kontrolli vahendid võivad täita erinevaid eesmärke. Käesoleva töö tulemused näitasid, et Eesti parlamendiliikmed pöördusid valitsuse poole informatsiooni ja seletuste nõudmiseks, piirkondade ja erinevate ühiskonnagruppide esindamiseks, täitevvõimu tegevusele suunamiseks ning ettepanekute edastamiseks. Lisaks sellele on leitud, et küsimuste eesmärgid erinevad vastavalt saadiku omadustele nagu mandaadi tüüp, valimistel saadud häälte arv, parlamentaarse töö kogemus, fraktsiooni kuuluvus, vanus. Tulemused näitavad, et teatud omadustega saadikutele vastavad teatud käitumismustrid kirjaliku küsimuse raames.
Mechanical effects of electoral systems on proportionality and parliament fragmentation
(Tartu Ülikool, 2014) Vakmann, Kadri; Taagepera, Rein, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The following master’s thesis studies the mechanical effects of electoral systems on two electoral outcomes – proportionality and parliament fragmentation. The aim of the study is to investigate whether there is a precise universal relationship between proportionality and fragmentation across different electoral systems. The thesis places itself into the general framework of new institutionalism, saying that institutions including electoral systems matter, but their precise effects depend on the context in which they operate. We propose that if context is taken into account and held under control while analysing pure mechanical effects of electoral systems, a clear universal pattern emerges between proportionality and fragmentation. A computational experiment is carried out using constituency level data of 5 countries and 10 elections from the CLEA database. The results show a squared relationship between proportionality and parliament fragmentation, not a linear one that has been a tacit assumption in the debate between the proponents of majoritarian and proportional electoral systems. Testing this squared relationship on broader data proves its validity, especially for PR electoral systems.
Majandusarengu taseme, sissetulekute ebavõrdsuse ja suhtelise sissetuleku mõju postmaterialistlike väärtuste kujunemisele
(Tartu Ülikool, 2014) Heiter, Helen; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Materialistlike-postmaterialistlike väärtushinnangute temaatika on viimastel aastakümnetel saavutanud laia kõlapinna. Ronald Ingleharti poolt esmalt formuleeritud postmaterialismi teooria kohaselt on sotsiaal-majanduslik areng seotud postmaterialistlike väärtushinnangute levimisega ühiskonnas, mis omakorda loob soodsa pinnase demokraatliku riigikorra arenemiseks. Väärtushinnangute teisenemine on seotud eelkõige eksistentsiaalse turvatunde suurenemisega, mistõttu indiviidid asetavad rohkem rõhku postmaterialistlikele väärtustele nagu sõnavabadus, ideede olulisus ja kaasatus poliitilistesse otsustesse ning vähem materialistlikele väärtushinnangutele nagu majanduskasv ning korra hoidmine riigis. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas mõjutavad lisaks majandusarengule postmaterialistlike väärtuste rõhutamise määra ühiskonnas sellised tegurid nagu sissetulekute ebavõrdsus riigi tasandil ja suhteline sissetulek indiviidi tasandil. Ebavõrdsuse teemat seoses väärtushinnangutega on võrdlemisi vähe uuritud ning kuna sissetulekute ebavõrdsus on viimastel aastakümnetel ülemaailmselt kasvanud, siis on tegemist olulise uurimisteemaga. Magistritöös kasutan World Values Survey poolt 2005-2008 aastatel üle viiekümnes erinevas riigis läbi viidud küsitluste andmeid, mille põhjal on võimalik teha järeldusi ülemaailmsete väärtushinnangute kohta. Meetodina kasutan regressioonanalüüsi. Empiirilisest analüüsist selgus, et arenenud majandusega riikide ning vähem arenenud tärkava majandusega maade ning arenguriikide seas esinesid erinevad efektid. Kui majandusarengu tasemel oli kõrgelt arenenud majandusega riikides positiivne mõju postmaterialismi määrale, siis sissetulekute ebavõrdsuse efekt sellele oli negatiivne. Tärkava majandusega maades ja arenguriikides ebavõrdsusel ning makromajanduslikul arengutasemel aga efekt puudus, mida võis ka eeldada, kuna postmaterialistlikud väärtused kerkivad esile eeskätt heaoluriikides postindustrialiseerimise etapis. Indiviidi tasandil oli suhtelisel sissetulekul küll positiivne efekt postmaterialistlike väärtuste rõhutamisele olemas, kuid võrreldes makrotasandi efektidega jäi selle mõju marginaalseks.

Browse

Browsing Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses by Issue Date