Moderniseerumisteooria paikapidavus efektiivse demokraatia arenemisel endises Jugoslaavias

Abstract

Järgnev magistritöö keskendub Ingleharti ja Welzeli poolt välja töötatud moderniseerumisteooriale ning sellest tulenevatele riikide demokraatia tasemele avaldavatele pikaajalistele mõjudele. Demokraatiataseme mõõtmisel kasutatakse efektiivse demokraatia indeksit, mis sisaldab endas ühelt poolt demokraatlike seaduste, vabaduste ja õiguste eksisteerimist seadusandlikul tasandil ning teisalt nende olemasolu reaalses igapäevaelus. Moderniseerumisteooria poolt esitatavate seoste paikapidavust kontrollitakse viie endise Jugoslaavia riigi – Sloveenia, Horvaatia, Serbia, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsogviina näitel, vaadates seejuures, millised on peamised nimetatud riikide vahelised erinevused, seda muuhulgas ka ajalises dimensioonis. Olulisel kohal on riikide vaheliste lahknevuste põhjendamine moderniseerumisteooria elementide abil, hinnates seejuures, kas eriti Sloveenia ja tegelikult ka Horvaatia mõnevõrra kõrgem arengutase erinevates valdkondades pigem kinnitab või õõnestab teoreetikute poolt kirja pandut. Empiirilise analüüsi tulemusena saab välja tuua kolm peamist fakti, mis kinnitavad moderniseerumisteooria poolt kirjeldatavate erinevate muutujate vaheliste seoste kehtivust. Sloveenia on peaaegu kõigi muutujate arengult võrreldes teiste vaadeldavate riikidega märkimisväärselt ees. See aga tähendab, et sotsiaalmajanduslik areng on esile kutsunud postmodernistlikud väärtushinnangud riigi ühiskonnas, mis omakorda on kaasa toonud efektiivse demokraatia arengu. Samad seosed kehtivad ka Makedoonia, Serbia ning Bosnia ja Hertsogviina suhtes, tõsi küll vastupidises suunas – madal sotsiaalmajanduslik arengutase pole suutnud luua soodsat pinnast postmodernistlike väärtuste levikuks ning seetõttu pole nendes riikides ka survet efektiivse demokraatia arenguks. Horvaatia puhul saab aga järeldada, et kõrge sotsiaalmajanduslik areng on kaasa toonud efektiivse demokraatia tõusu, seda hoolimata sellest, et postmodernistlike väärtushinnangute osakaal on 16a jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. See näitab, et majandus mõjutab demokraatia taset ning kindlasti ei saa öelda, et antud riigi näitel puudub seos majandusarengu ja väärtushinnangute vahel. Väärtushinnangute muutumatus võib olla põhjustaud lühiajalistest, antud töö uurimisfookusest väljajäävatest teguritest.