Sirvi Kuupäev , alustades "2014" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2407

Euroopa Liidu noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 Euroopa Liidu noorteprogrammi “Euroopa noored” näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kost, Reet; Murakas, Rein, juhendaja; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Euroopa jätkusuutliku arengu nimel pööratakse noortele järjest rohkem tähelepanu, millega on ka põhjendatud EL noortepoliitika 2010-2018 eesmärgipüstitus - pakkuda kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Antud uurimistöö käsitleb Euroopa noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 ühe EL noortepoliitika olulise instrumendi – programmi “Euroopa Noored” - tulemuslikkuse ja mõju hindamise kaudu. Selleks on koondatud ning süstematiseeritud programmi “Euroopa Noored” kohta ajavahemikul 2009-2013 teostatud hindamisuuringud, sotsioloogiliste küsitluste ja fookusgrupi intervjuude andmed, tegevusaruanded ning programmi statistilised andmed ning teostati andmete sekundaaranalüüs uurimisküsimuste lõikes. Analüüsis jõutakse järeldusele, et EL programm “Euroopa Noored” omab positiivset mõju nii inimkapitali kui sotsiaalse kapitali arendamisele Eesti ühiskonnas. Programmi kaudu on suurenenud ka noorsootöö kättesaadavus ja kvaliteet Eestis. Uurimistöö sisaldab ka rakenduslikke ettepanekuid uue EL hariduse,- koolituse,- noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ (2014-2020) elluviimiseks nii Eesti kui Euroopa tasandil. Osundatud on mõju suurendamisele suunatud tegevustele nagu: programmi kättesaadavamaks tegemine vähemate võimalustega noortele; noorte vajadustest lähtuva valdkondadevahelise strateegilise koostöö suurendamine; tähelepanu pööramine noorte mitteformaalse õppimise tunnustamisele. Teadmisi nii programmi kaasatud kui veel kaasamata sihtgruppidest ning programmi (pikaajalisest) mõjust sihtgruppidele tuleks oluliselt täiendada, millega on seotud ka üks autori ettepanekutest Erasmus+ seire- ja uuringute süsteemi juurutamise kohta.
Tööalane väljaränne välisriiki ja kohanemine uues ühiskonnas Are valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Eisenschmidt, Anu; Kamdron, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2013. aastal
(2014) Terviseamet
Histrioonilise isiksushäire skaala valideerimine SNAP-2 testis
(Tartu Ülikool, 2014) Nurgamaa, Sirje; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Kaera, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö on osa Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustiku (SNAP-2, The Schedule for Nonadaptive and Adaptive Personality-2; Clark, Simms, Wu, Casillas, 2009) eesti keelde adapteerimise projektist ning keskendub histrioonilise isiksushäire uurimisele ja histrioonilise isiksushäire valideerimisele SNAP-2 eestikeelses versioonis. Töö tulemustest ilmnes, et histrioonilise isiksushäire alaskaala on mõõduka reliaablusega nii norm- kui patsientide valimis. Histrioonilise isiksushäire skaala positiivne seos nartsissistliku isiksusehäire skaalaga oli ootusekohaselt tugev nii kliinilises kui normvalimis (r=0,62 ja r=0,64), kinnitust leidis ka seos düssotsiaalse (r=0,38 kliinilises ja r=0,32 normvalimis) ja piirialase (r=0,38 kliinilises ja r=0,44 normvalimis) isiksushäirega. Samas suurusjärgus korrelatsioon ilmnes sõltuva isiksushäire skaalaga (r=0,46, r=0,34). Isiksusejoontest ennustab histrioonilise isiksushäire olemasolu kõige tugevamini ekshibitsionism, millele lisanduvad pidurdamatus, manipulatiivsus, sõltuvus, õigustatus, positiivne temperament ja impulsiivsus. Märksõnad: Histriooniline isiksushäire, isiksushäired, SNAP
Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides
(Tartu Ülikool, 2014) Mathiesen, Külli; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud töö eesmärk oli uurida postkommunistlikes riikides rakendatud kohustuslike sookvootide efektiivsust naiste esindatuse määra suurendamisele parlamendis. Töös keskenduti seitsmele postkommunistlikule riigile, mis on kehtestanud kohustuslikud sookvoodid parlamendivalimistel. Kuigi kohustuslikel sookvootidel on positiivne mõju naiste esindatuse määrale, on olenemata kohustuslike sookvootide kehtestamisest vähesed riigid suutnud ületada vajaliku miinimummäära naiste võrdse esindatuse tagamiseks. Enamikes riikides on naised jätkuvalt alaesindatud. Nii kohustuslikud sookvoodid kui valimissüsteemid mõjutavad erakondade kandidaadi valikut. Kuna kohustuslikud sookvoodid ja valimissüsteemid on omavahelises seoses naiste osakaalu tõstmises, uuriti töös kohustuslike sookvootide efektiivsust erinevates valimissüsteemides. Valimissüsteemi siseselt keskenduti valimiskünnise, piirkonnamagnituudi ja valimisnimekirja mõjule kohustuslikele sookvootidele. Tegemist oli kvalitatiivse uurimustööga, milles leiti seaduspärasusi kohustuslike sookvootide, valimissüsteemide ja naiste esindatuse määrade vahel. Valimisse kuulusid postkommunistlikud riigid, mis on kehtestanud kohustuslikud sookvoodid. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse Inter Parliamentary Unioni ja Quota Projecti andmeid. Töös selgus, et postkommunistlikud riigid erinevad mõnevõrra teoreetilistest käsitlustest kohustuslike sookvootide ja valimissüsteemide omavahelistes seostes. Proportsionaalsete valimissüsteemide ja segasüsteemide mõju naiste esindatuse määrale ei erine oluliselt ning suurem rõhk on valimissüsteemi sisestel tunnustel. Teoreetiliselt soosisid naiste suuremat esindatust suletud valimisnimekirjad, madalad valimiskünnised ning suured mitmemandaadilised piirkonnad. Antud töös leiti, et naiste esindatuse määr on kõrgem suletud nimekirjade, suurte valimiskünniste ja suurte mitmemandaadiliste piirkondade korral. Töö akadeemiline tähtsus seisneb naiste kui vähemusgrupi võrdse esindatuse saavutamises postkommunistlikes riikides. Olenemata soogruppide arvuliselt võrdelisest osakaalust ühiskonnas, on postkommunistlike riikide parlamentide koosseisud enamasti maskuliinsed ning ei kajasta ühiskonna demograafilist struktuuri. Tööga taheti välja tuua erinevaid valimissüsteemide osade mustreid, mis soosiks sookvootide efektiivsust.
5-7-aastaste laste hinnangud inglise keele kui võõrkeele õppimisele Tartu näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Freimann, Karin; Ruutmets, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Sotsiaalmeedia töösuhtes: tööandjate hinnangud ning kogemused
(Tartu Ülikool, 2014) Kempel, Greete; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Organisatsioon ning vasakharitlaste Moskva-meelsuse kujunemine Eestis ja Prantsusmaal maailmasõdade vahelisel ajal
(Tartu Ülikool, 2014) Rebassoo, Liina; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Eakate aktiivsena vananemise võimalused Alatskivi valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Soieva, Gerly; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Sotsiaaltöötajate narratiivid/lood tööst rehabilitasioonis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Moltšankina, Monika; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Uudsete sahhariidi hüdrasoonide süntees
(Tartu Ülikool, 2014) Ilisson, Mihkel; Mäeorg Uno; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Soorollide konstrueerimine eesti uuemas lastekirjanduses. Kriitiline tekstianalüüs
(Tartu Ülikool, 2014) Kongot, Liisa; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Culture of fear: fear as context and as method of political influence
(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Laste saamise mõju võimutasakaalule peresuhetes
(Tartu Ülikool, 2014) Joost, Kätlin; Talves, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Raplamaa töötute valmisolek ja võimalused kaugtööks
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Ründal, Liia; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Eluspuude ja kõdupuidu dünaamika salu- ja palumetsade suktsessioonis
(Tartu Ülikool, 2014) Sellis, Siim; Lõhmus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tööstress ja selle seos tööjõu voolavusega Lääne päästekeskuse näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2014) Gustavson, Andrei; Puusepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Ema-lapse meenutusvestlused: emade vestlusstiil 3- ja 4-aastaste lastega
(Tartu Ülikool, 2014) Rootsi, Evelin; Tõugu, Pirko, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uurisin, millist vestlusstiili kasutavad emad meenutusvestlustes oma 3- ja 4-aastaste lastega. Uurimise all oli 33 3-aastaste ning 38 4-aastaste ema-lapse paari. Analüüsis selgus, et 3- ja 4- aastaste laste emad ei erine üldiselt üksteisest detailirohkuse poolest (erinevus ilmneb ainult avatud küsimuste korral, mida kasutatakse 3-aastastega sagedamini kui 4- aastastega). Samuti annavad meenutusvestlustes 3-aastased sama palju infot kui 4-aastased. Ilmnes positiivne seos ema detailirohkuse ning lapse uue info toomise vahel 3-aastaste puhul. Tuli välja, et emapoolsed utsitused mõjutavad last positiivselt ehk mida rohkem utsitusi kasutatakse, seda rohkem uut infot lapsed annavad. Analüüsi käigus ei selgunud soolisi erinevusi 3- ja 4-aastastega rääkimisel.
4. - 5. klasside õpilaste igapäevaprobleemide põhijooned : lõputöö
(2014) Ruuben, Reemet; Salumäe, Külli, juhendaja
Elektrooniline valve kui alternatiiv vabadusekaotusele
(Tartu Ülikool, 2014) Tisler, Kadi; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool