Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24343

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 42

Avatus valimisvõitlusele Eesti 2015. aasta parlamendivalimistel ning suhe sotsiodemograafiliste tunnuste, hoiakute ja erakondlike eelistustega
(Tartu Ülikool, 2017) Järvan, Kristiine; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Valimiskäitumise uurimine piirdub sageli vaid konkreetse valimistel antud hääle analüüsiga. Tegelikkuses eelneb diskreetsele parteivalikule keeruline protsess, kus valija oma tunnuste ja kõrvaltegurite mõjul olemasolevate erakondade seast endale ühe välja valib - mõni valija kahtleb oma otsustes enam kui teine. Töö eesmärk on uurida, kui suur ja milline osa Eesti valijaskonnast on erakondliku konkurentsi objektiks - kui palju, millise sotsiodemograafilise profiiliga ning milliste poliitiliste hoiakutega inimesed on valmis hääletama enam kui kahe erakonna poolt kõrge tõenäosusega. Niisamuti leitakse, kuivõrd stabiilsed on Eesti kuue suurema erakonna valijaskonnad ning milliste erakondade vahel liiguvad kõige tõenäolisemalt hääled. Töö tulemused näitavad, et erakondlikule konkrentsile on avatud ligikaudu veerand Eesti valijaskonnast, samuti neljandikul ei ole kindlaid eelistusi ning koguni pooled valijatest on erakonnatruud. Seega on ligikaudu pooltel Eesti valijatest poliitilised eelistused väga kinnistunud ja umbkaudu veerand valijatest on potentsiaalsed häälevahetajad. Valimisvõitlusele avatud valijate puhul on enamjaolt tegemist valijatega, kes on eestlased, nooremad, kõrgema haridustasemega ja kõrgema sissetulekuga. Poliitilised hoiakud erinevad valdavalt erakondade lõikes ning hoiakud seega poliitilist avatust ei mõjuta. Erakondlike eelistuste analüüsimisel selgub, et kõige stabiilsema valijaskonnaga on Keskerakond ning kõige vähem lojaalsed on Isamaa ja Res Publica Liidu valijad. Töö analüüsis joonistub välja väga huvitav muster, mille kohaselt ei hääletaks Keskerakonnale oma hääle andnud inimesed kõrge tõenäosusega mitte ühegi teise erakonna poolt ning samas ei hääletaks ühegi erakonna valijaskond tõenäoliselt Keskerakonna poolt. See viitab Eesti parteimaastiku selgele polariseeritusele, kus valijad jagunevad sõltuvalt nende sotsiaalsest grupist. Eesti parteisüsteem võib seega tunduda pealtnäha üsna stabiilne, kuid tegelikult seisab selle taga mõneti individuaalne valimiskäitumine, mis on märksa korrapäratum.
Constructing Israeli apartheid discourse in Israeli English media
(Tartu Ülikool, 2018) Sander, Maris; Lipping, Jüri, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main research question of this master’s thesis is “How is the apartheid discourse recontextualized in Israeli English media?” I analysed the corpora of Haaretz and The Jerusalem Post of over 2,5 million words during the period 2000-2016 in the collocational level of word use–a method used by linguists to write definitions of words into dictionaries. The apartheid Israel discourse in Israeli English media is a comparative one, drawing parallels with the original South African apartheid system. It deals with naming a discourse–calling Israel an apartheid state like South Africa. The main social actors of the discourse are the Palestinians and global civil society organizations against the state of Israel, and comparatively the blacks against the white racist policies of South Africa. This kind of naming the apartheid Israel discourse is an antagonistic and counter-hegemonical ideological struggle against the hegemon in poststructuralist political philosophy. Apartheid Israel discourse is also concerned with Israel’s occupation of Palestine, racism, apartheid policies, colonialism, the security fence, boycotts against Israel, Palestinians’ struggle, binationalism etc. Apartheid Israel discourse is recontextualized in texts by drawing the chains of equivalences between discourse objects and actions, actors and events, indicated by the most frequently used verb and noun word classes. This interdisciplinary discourse linguistic analysis enables to research the creation and development of political ideas quantitatively on the level of their common definitional meaning–a very insightful research method to investigate the creation and development of political and social ideas.
Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Viljasto, Argo-Remo; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta uuringuandmete põhjal uurida, kas ja millist rolli mängib erakonnaeelistus demokraatia tähenduse tõlgendamisel ja demokraatia toimimise hindamisel Eesti kontekstis. Selle tarbeks on töö jaotatud kolme peamisesse plokki. Neist esimese eesmärgiks on avada erinevaid teoreetilisi lähenemisi demokraatiale kui valitsemisvormile. Peatüki tulemusena ei kooru välja ühte, magistritöö jaoks universaalset definitsiooni demokraatiast, kuid erinevate demokraatia mudelite lahkamine aitab jõuda selgusele, milliseid indikaatoreid ning mõõdikuid tuleb demokraatia hindamiseks kasutada. Töö teine peatükk just nimelt vastavate terminitega tegeleb. See töö osa annab vastuse küsimustele, mis on kvaliteet ja rahulolu demokraatia kontekstis ning annab ülevaate nii rahvusvahelistest indeksitest kui ka akadeemilistest kirjutistest, mis antud temaatikas relevantsed on. Kolmas peatükk seostab esimesed kaks Eesti andmestikku kasutades ning uurib, millised on respondentide silmis demokraatiale kui valitsemisvormile olulised aspektid ning millisel määral vastab demokraatia tegelik toimimine respondentide ootustele. Andmed on kogutud 2012. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu käigus ning analüüsi tarbeks jaotab magistritöö küsitletavad gruppidesse vastavalt nende erakonnaeelistusele. Selle tulemusena saab magistritöö andmeanalüüsi käigus vaadelda tulemusi nii Eesti parteide kui ka üldisemas opositsioon-koalitsioon võtmes. Analüüsi peamisteks meetoditeks on keskmised väärtused laiema pildi saamiseks ning dispersioonanalüüs, kinnitamaks erinevuste statistiliselt olulist määra. Läbiviidud analüüsi tulemusena leiab kinnitust hüpotees, mille kohaselt on rahulolu demokraatia toimimisega kõrgem kui respondendi poolt eelistatud erakond on võimul. Saadud tulemuste analüüsi käigus uurib töö, millised demokraatia aspektid tekitavad suuremaid lõhesid gruppide vahel ning millega me seda põhjendada võiksime. Üldjoontes leiab töö, et opositsiooni kuuluvate erakondade toetajatel on demokraatia ideaalidele suuremad ootused kui koalitsioonierakondadel, kuid viimastest tunduvalt madalamad hinnangud demokraatia toimimisele. Samuti leiab töö, et valimistel mitteosalenud inimeste ja parlamenti mitte pääsenud erakondade toetajate vaated on väga lähedased opositsioonierakondade toetajatele.
E-valimiste poliitiline kallutatus. Riigikogu valimised 2007, 2011 ja 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Zirk, Kerli; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö võtab vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Nimelt on Eestis kasutatud e-valimisi õiguslikult siduva valimisviisina juba kokku kaheksal korral. Sellest hoolimata on korduvalt tõstatatud arutelusid ja seda eelkõige Keskerakonna poliitikute poolt, et tegemist on poliitiliselt kallutatud valimisviisiga ning e-valimistega kogutud hääled peaksid olema õigustühised. Poliitiline kallutatus tähendab siinkohal valimisviisidest tulenevat tahtlikku ja tahtmatut valijate mittejuhuslikku diskrimineerimist nende oskuste ja teadmiste põhjal, mis omakorda toob kaasa mingite kindlate ühiskonna gruppide kõrvale jäetuse ja nende poliitilise eelistuse mitte kajastumise valimistulemustes. Lisaks Keskerakonna kriitikale näeme valimistulemustest selgelt, et kindlad erakonnad on saanud rohkem hääli just e-valimiste teel võrreldes teiste erakondadega. Sellest uurimisprobleemist tulenevalt võtsingi vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Mehhanismid, mille abil kallutatust testisin, olid mobiliseerimine ja valimisviisi vahetamine. Mobiliseerimine tähendab siinkohal olukorda, kus e-valimised uue valimisviisina peaksid hääletama kutsuma uusi valijad ning neid mittejuhuslikult erakonna spetsiifiliselt. Teise ehk valimisviisi vahetamise mehhanismi abil testisin, kas valimisviiside vahetamine on erakonnavaliku spetsiifiline, olles nii mittejuhuslik erakonnavaliku suhtes. Hüpoteeside testimiseks kasutasin 2007., 2011. ja 2015. aasta Riigikogu valimiste järgseid küsitlusandmeid, mille analüüsimiseks kasutasin logistilist regressiooni. Magistritöö empiirilised tulemused lükkasid selgelt ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. Ainult 2015. aastal nägime esialgu Reformierakonna ning valimisviisi vahel olulisi seoseid, kuid lisades logistilise regressiooni mudelisse sotsiaal-demograafilised tegurid, kadus mudeli ennustusvõime. Esmapilgul võib märgata valimisviisi vahetuse ning erakonnavaliku vahel statistiliselt olulised seoseid, kui mudelisse sotsiaal-demograafiliste tunnuste lisamisel, need seosed kaovad. Seepärast lükkabki konkreetne magistritöö ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. E-valimised pole suutnud uusi valijaid märkimisväärselt mobiliseerida ning mobiliseeritud valijaid ei saa seostada erakonna valikuga. Samuti on valimisviisi vahetajatele omased sarnased sotsiaal-demograafilised tegurid ning näiteks arvuti kasutamise oskus, mitte erakonnavalik.
Eesti kultuuri piiritlemine riiklikul tasandil: kontseptuaalne ja kriitiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Janson, Eero; Lipping, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The concept of “culture” is known to be extremely hard to define: while many have tried, there is still little agreement on what is meant when this term is used. The usage of “culture” has ranged from referring to everything that is man-made to signifying clearly bounded entities like national cultures, subcultures, etc. One particular example of this usage is the notion of “Estonian culture” which is used in nearly every cultural political document in Estonia. It is most importantly found in the preamble of the Estonian constitution where the purpose of the state is to “guarantee the preservation of the Estonian nation, language and culture through the ages” (note that in the Estonian language there is a distinction between the adjective “Estonian” with a capital “E” that refers to the state and with a small “e” that refers to the nation; the constitution uses the word with a small “e”). There is, nevertheless, no clarity in what it is that the state has to preserve. Taking this problem as its point of departure, this Master’s thesis seeks to analyze the usage of the notion of “Estonian culture” in the official cultural political discourse. For that purpose, two conflicting theoretical approaches are drawn out. First, the so-called essentialist cultural theory, exemplified by Johann Gottfried Herder, early anthropologists and many contemporary theorists of democracy and multiculturalism, is based on three central assumptions: (1) cultures are coherent and closed wholes, (2) these wholes have certain continuity that results in cultures having some “authentic” and unchanging cores, and (3) these cultural wholes are bounded up with particular social groups. The second, discourse theoretical approach is based on post-structuralist theory (as exemplified mainly by Michel Foucault, Ernesto Laclau and Jacques Derrida) and the problematization of these assumptions, resulting in an understanding of cultures as discourses, that is, as open systems that are constantly changing and that require the use of power to fix and enclose them. Following Ludwig Wittgenstein we know that the meaning of words comes from their use. For that reason and in the light of this theoretical opposition, the central Estonian cultural political documents were analyzed with the notion of “Estonian culture” in mind to find out (1) how the concept of “culture” is defined on the national level and (2) how the notion of “Estonian culture” acquires its boundaries and content. No particular discourse analytical tool was used, but rather general post-structuralist principles were kept in mind while reading the documents. In addition to official documents, interviews were carried out with seven officials from different cultural political institutions, concentrating on particular methods that work to enclose the cultural field. The analysis showed that Estonian cultural policy largely follows an essentialist understanding of culture, defining culture as a clearly bounded and static way of life of a particular group. Nevertheless, two other meanings were also attributed to the concept: culture as a sphere of government and culture as a sphere of artistic activity (i.e. professional culture). While the principle of coherence in the case of the latter ones is politico-geographical, the one of the national culture is less clear. To see whether such coherence exists in the Estonian national culture, several methods of closure were analysed. First, cultural field may be bounded by using positive means, that is, by naming and enumerating cultural elements and articulating these to be part of the national culture. This method is exemplified by different lists (e.g. national intangible cultural heritage list), archives and exhibitions. Second, cultural field may be also delineated by using negative means, that is, finding and naming “others” (or, in more severe cases, even “enemies”) who are different from “us”. This method is exemplified by different “cultural minorities” that are found and marked within the country, as well as by signifiers like “mass culture” and “modern culture”. Although these methods of closure that are based on different principles of selection can be used to make small decisions of belonging for different cultural elements, they fail to draw clear cultural boundaries and fill the signifier “Estonian culture” with content. Rather, its meaning stays open and deferred, thus leaving the central question – what is the entity that the state has to preserve? – also unanswered. Therefore, there is no clear principle of unity when it comes to the national culture, as even common language, “nation” and some understanding of continuity and “authenticity” fail to serve as this basis. Because the signifier “Estonian culture” is so overcoded and unclear, but is still required by the essentialist approach to culture, it can be seen to function as an empty signifier in the national identity discourse. Despite its important place and frequent use in political discourse, it signifies an empty place, an absent fullness, which is nevertheless necessary. The “Estonian culture” in its essentialist guise is therefore a signifier that is very much needed in identity politics, because it offers a seemingly objective grounding for defining those who belong and those who do not. Therefore, problematizing the essentialist understandings of culture also calls into question the naturalness of national identities. The main point of tension that arose in the analysis is the distinction between the “Estonian culture” referring to the state and the “Estonian culture” referring to the nation. While the former incorporates all kinds of cultural activities that take place in the borders of Estonia (i.e. irrespective of its language and other qualities), the latter rests on an understanding of the existence of “authentic” origins that stem from “our” ancestors. While the constitution and central cultural political documents emphasize the importance of the national cultural whole, there are also some cases where strict national cultural approach is problematic. For example, several programmes of regional and minority cultures serve to show that the boundaries of the national culture are indeed blurry, thereby problematizing the entire concept. The relative immunity from nationalist discourse can also be seen in the case of professional culture. These conceptual tensions can be partly explained by the history of the Estonian state that is characterized by strong currents of national identity construction, as well as particularly strong discourses and practices of “othering” in the 1990s (which tried to establish clear continuity between the country that existed between 1918 and 1940, and the one that gained independence in 1991). Nevertheless, the situation has changed somewhat with the new century that saw the establishment of the first official integration programme and renewed interest in so-called minority and regional cultures within Estonia. Therefore, the long-term movement, which is dictated also by several international conventions, seems to be toward understanding and supporting the “Estonian culture” that is bounded by state borders.
Euroopa Liidus sisserändajate lõimumisprotsesside ühtse mõõtmise võimalikkus
(Tartu Ülikool, 2014) Mihkelsoo, Ingi; Kallas, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolev magistritöö uurib sisserändajate lõimumisprosesside ühtse mõõtmise võimalikkust Euroopa Liidus (edaspidi: EL). Kuigi tunnustades Zaragoza tuumindikaatorites kokkuleppimist märkimisväärse sammuna EL-i ühise lõimumisprotsesside tulemusi mõõtva süsteemi väljatöötamise suunal, seab töö kahtluse alla, kas süsteem esiteks, on asjakohane andmaks sisserändajate lõimumisele kui mitmetahulisele nähtusele terviklik hinnang ning teiseks, kas samadel alustel konstrueeritud kitsa mõõdupuu alusel on võimalik korraga mõõta kahekümne kaheksa EL-i liikmesriigi sisserändajate lõimumise alast olukorda. Magistritöö järeldab, et lõimumise mõõtmine on küll vajalik, kuid tulenevalt suurtest erinevustest riikide mõtlemistes, taustades ja andmete kogumise poolest, on ebatõenäoline, et on võimalik saavutada Zaragoza deklaratsioonis seatud eesmärki: saavutada täielik liikmesriikide lõimumisprotsesside võrreldavus. Käesoleva töö teeb ettepaneku võtta arvesse ja juurutada seadusandlikul tasandil lõimumise tähendust kui kahepoolset protsessi ning sellest tulenevalt lisada Zaragoza võtmeindikaatoritele viies valdkond, mis mõõdaks vastuvõtva ühiskonna hoiakuid sisserändajate suhtes ning sisserändajate taju diskrimineerimise osas. Teine soovitus on võtta monitoorimise sihtgrupi piiritlemisel aluseks sisserände taust, eristades seejuures sisserändajate esimest ja teist põlvkonda ning kogudes selleks liikmesriikides andmeid sünniriigi ja vanemate sünniriigi kriteeriumite alusel. Kolmandaks soovib töö rõhutada, et selleks, et poliitikakujundajad ei teeks monitoorimise tulemuste põhjal liiga üldistavaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi lõimumise seisust, peaks lõimumise monitoorimisega kaasnema alati analüüs, mis seletab riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi ning annab hinnangu, millest riikide lõimumisprotsesside tulemused võivad olla tingitud.
Füüsiliselt valimas käimise keerukuse mõju e-hääletanute osakaalule kohalike omavalitsuste volikogude 2009. ja 2013. aasta valimistel
(Tartu Ülikool, 2015) Nettan, Asso; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks on analüüsida e-hääletuse mehhanismi mõjusid võrreldes selleks statistilisi andmeid, mis illustreerivad füüsiliselt valimas käimise keerukust ja e-hääletuse osakaalu omavalitsuste tasandil 2009. ja 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. E-hääletuse mehhanismi on käesoleval sajandil aina rohkem katsetatud ja praktiseeritud, kuid oodatud valimisaktiivsuse kasvu selle rakendamisega ei ole kaasnenud. Magistritöös otsitakse tõestust eeldusele, et e-hääletuse mehhanismi kasutatakse rohkem seal, kus füüsiliselt valimas käimine on keerulisem tulenevalt suurematest kuludest ajale ja transpordile, et valimisjaoskonda minna. Füüsiliselt valimas käimise keerukust mõõdetakse antud magistritöös keskmise kaugusega valimisjaoskonnast, mis iseloomustab eelmainitut omavalitsuse tasandil ning võrreldakse selle tulemust vastava omavalitsuse e-hääletuse osakaaluga korrelatsioonanalüüsis. Lisaks vaadeldakse põhjalikumalt kõrge või madala e-hääletuse osakaaluga silma paistnud omavalitsusi mõlemal valimisel, et anda rohkem ülevaadet teguritest, mis neis omavalitsustes on olnud selle võimalikeks põhjusteks. Läbiviidud analüüsi tulemusel magistritöö hüpotees, et füüsiliselt valimas käimise keerukus omavalitsuses suurendab e-hääletanute osakaalu kohalike omavalitsuste volikogude valimisel vastavas omavalitsuses, tõestust ei leidnud. Seosed kahe muutuja vahel olid mõlemal valimisel nõrgad ja korrapäratud, kuid 2013. aasta valimistel olid tulemused liikunud paremuse poole, jäädes siiski nõrgaks. Magistritöös arutletakse ka analüüsi selliste tulemuste võimalike põhjuste üle.
Gender issue and the process of nation-building: the case of Ukraine
(Tartu Ülikool, 2014) Jevgrafova, Galina; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Gaining independence in 1991 has brought many challenges for the new Ukrainian state. Among those challenges was a struggle to find new national identity. As an attempt to do so, a look back to the pre-Soviet times, particularly to the values of “traditional Ukrainian family” was used as a chance to go back to the national roots. Consequently, a highly essentialist approach both to nation and to gender issues, e.g. division of duties in family, has become very popular and influential in Ukrainian public and political debates. The aim of the paper is to analyse how these issues – process of nation-building and gender issue – interact and affect each other. The thesis is theoretically framed by Brubaker’s concept of “nationalizing states” and the role of gender issue in the newly independent states. The study is empirically based on the speeches, interviews, statements and other political texts of the most influential Ukrainian politicians of the time of the first three Presidents – Leonid Kuchma, Viktor Yushchenko and Viktor Yanukovych. The political texts of the political elite expressesing opinions on the process of nation-building, finding Ukrainian national idea, together with views on gender roles and women’s position in the society are chosen for critical discourse analysis. The analysis concludes that regardless the fact that Ukrainian politicians of different parties try to distance themselves from each other, their views on the above mentioned topics are very similar and highly essentialist. Thus, women are supposed to contribute to the construction of the Ukrainian nation through giving birth to children and children’s patriotic upbringing, together with taking care of their husbands and inspiring them to great achievements in the sake of Ukraine.
Hõimuühiskondliku elukorralduse mõju riigi poliitilisele kultuurile ning demokraatia tekkele
(Tartu Ülikool, 2013) Tamm, Kadi; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Immigration and integration policy in France: relationship between policy research and political decisionmaking
(Tartu Ülikool, 2014) Murov, Annika; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This thesis frames the ethno-political situation and immigrant integration in France through examining the relationship and interaction between integration policy research and actual political decision-making in terms of French immigration and integration policy. The thesis proposes that the relationship between policy research and political decision-making contradicts and reveals a gap. To support the argument, this study offers a relationship analysis over a decade-long time frame to evaluate under which integration indicators the policies have tended towards being restrictive and discouraging or nonrestrictive and encouraging. In order to analyze the linkage, the study focuses on different ministerial reports, national surveys, specific policies and legislation over the period of 2000-2013. The results indicate that firstly, problems surrounding French integration model derive from fundamental tension between republican universalist values on the hand and systematic rejection of ethnic and racial categories on the other; secondly, relationship between integration related policy research and political decision-making contradicts; and finally, two out of five indicators reveal that integration policies have tended towards being strongly restrictive.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avatud ja kaasava valitsemise rakendamisel haldusreformi järgses omavalitsuses - Elva valla näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Vuks, Kertu; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), sh Interneti kasutamine on meie igapäevase elu osa. Eesti on suutnud luua endale hea maine just avalikus sektoris rakendatavate IKT lahenduste poolest, meie kogemusest soovivad õppida ka mitmed meist palju suuremad riigid. E-valitsemine, e-teenused, e-riik- need on märksõnad, mis Eesti avaliku sektorit iseloomustavad. Internetiühendus üle Eesti on tänaseks peaaegu kõikjal piisavalt hea, enamik meist kasutab Interneti igapäevaselt erinevate toimingute tegemiseks. Haldusreformi kontekstis on teenuste kättesaadavus saanud varasemast olulisema tähtsuse. Omavalitsuste territooriumid on muutunud suuremaks ning selleks, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei muutuks on ka riigi tasandil välja toodud arengusuunaks IKT laialdasem kasutamine teenuste pakkumisel ning osalemis ja kaasamisvõimaluste loomisel. Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on haldusreform mõjutanud omavalitsustes IKT kasutamist, et tagada seeläbi kaasavama ja avatuma valitsemise rakendamise kohalikul tasandil. Töö keskendub omavalitsuse ja kodaniku omavahelisele interaktsioonile. Selleks uuriti töö raames omavalitsuste veebilehtede, sotsiaalmeedia kanalite, kaasamist ja osalemist võimaldavad IKT lahendusedfoorumid, KOVMEN-i e-teenuste taotlusvormide rakendused, VOLIS platvormi kasutamine haldusreformi eelsetes omavalitsustes ja uues haldusreformi järgselt tekkinud Elva valla näitel. Analüüsiks püstitatud hüpoteesid said töö käigus kinnitust- omavalitsused, kes varasemalt kasutasid IKT vahendeid elanike kaasamiseks ja nende osalusvõimaluste suurendamiseks, kasutasid neid rakendusi ka ühinemise järgselt. Omavalitsused, mis varasemalt oma arengukavades IKT vahendite ja kaasamist ei tähtsustanud, ei kasutanud IKT võimalusi selliselt nagu omavalitsused, kes seda strateegiadokumentides olid sätestanud. Intervjuude põhjal selgus, et peamised taksitused, miks uues omavalitsuses IKT võimaluste rakendamine probleeme tekitab sõltub nii haldusreformi järgsest keerulisest olukorrast uues organisatsioonis (uued inimesed, üleminekuperiood) kui ka sellest, et IKT rakendused ei vasta uute omavalitsuste vajadustele.
Kirjalike küsimuste eesmärgid Riigikogu XI koosseisu näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Gorobets, Katerina; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud töös uuritakse kirjalike küsimuste kasutamist Eestis. Uurimuse tulemused annavad hea ettekujutuse sellest, kes, kuidas ja milleks kasutab seda parlamentaarse kontrolli vahendit. Uuringu viiakse läbi Riigikogu XI koosseisu kirjalike küsimuste näitel, mis olid esitatud ajavahemikus 4. märts 2007 kuni 26. märts 2011. See on analüüsi hetkel viimane täies mahus kättesaadav küsimuste kogum. Töös kasutatakse kontentanalüüsi. Uurimus põhineb varasemalt teaduslikus kirjanduses kinnitust leidnud väidele, et parlamentaarse kontrolli vahendid võivad täita erinevaid eesmärke. Käesoleva töö tulemused näitasid, et Eesti parlamendiliikmed pöördusid valitsuse poole informatsiooni ja seletuste nõudmiseks, piirkondade ja erinevate ühiskonnagruppide esindamiseks, täitevvõimu tegevusele suunamiseks ning ettepanekute edastamiseks. Lisaks sellele on leitud, et küsimuste eesmärgid erinevad vastavalt saadiku omadustele nagu mandaadi tüüp, valimistel saadud häälte arv, parlamentaarse töö kogemus, fraktsiooni kuuluvus, vanus. Tulemused näitavad, et teatud omadustega saadikutele vastavad teatud käitumismustrid kirjaliku küsimuse raames.
Kodakondsus, rahvus ja identifitseerimine poliitilise kogukonnaga: Eesti näide
(Tartu Ülikool, 2018) Savi, Terje; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Poliitilise kogukonnaga identifitseerimine on oluline demokraatlike riikide mõistmise kontseptsioon, kuid selle uurimisel on harva aluseks võetud mitmerahvuselist riiki, kus rahvastikust suur osa ei oma elukohariigi kodakondsust. Poliitiline kogukond on mõiste, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kodakondsusega, kuid kumbki neist mõistetest ei defineeri ära poliitilise kogukonnaga samastujaid. Samas ei ole teada teised tegurid, mis lisaks rahvusele ja kodakondsusele identifitseerimist mõjutada võivad. Poliitilist aktiivsust nähakse tugeva demokraatia tunnusena nagu ka kõrget poliitilise kogukonnaga identifitseerimise taset, aga varasemate uuringute järgi ei ole teada, kas poliitilise kogukonnaga identifitseerimine mõjutab konventsionaalset ja mittekonventsionaalset poliitilist aktiivsust. Probleemide lahendamiseks tõstatati kaks uurimisküsimust. Esiteks, millised tegurid mõjutavad poliitilise kogukonnaga identifitseerimist vähemusrahvuste seas? Teiseks, kuidas mõjutab poliitilise kogukonnaga identifitseerimine poliitilist aktiivsust? Vastuste leidmiseks kasutatakse juhtumianalüüsi näitena Eestist, sest riigis on suur vähemusrahvuse osakaal, keda saab eristada kodakondsuse alusel. Andmeanalüüsis kasutati kasutati 2015. aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni monitooringu andmestikku, mis on esinduslik vähemusrahvusesse kuulujate osas. Tulemusena leiti, et vähemuste poliitilise kogukonnaga identifitseerimist mõjutavad tegurid on määratlemata või kolmandate riikide (Vene,Ukraina,Valgevene) kodakondsus, eesti keele oskus ning vanus. Määratlemata ja kolmandate riikide kodakondsus suurendavad šansse poliitilise kogukonnaga identifitseerimiseks nagu ka nõrk riigikeele oskus. Hea riigikeele oskus ning kuulumine vanemasse vanuserühma suurendas šansse nõrgaks poliitilise kogukonnaga samastumiseks. Kuigi mõjutavaid tegureid oli vähe, on näha, et Eestimaalaste hulka on kaasatud suur hulk vähemuste liikmeid, keda tavaliselt peetakse ühiskonnas rohkem võõrandunuteks. Seevastu need vähemusse kuulujad, kelle integreerituse taset nähakse kõrgemana, ei identifitseeri end eeldatud määral Eesti poliitilise kogukonnaga. Poliitilise kogukonnaga identifitseerimisel ei leitud statistiliselt olulist mõju poliitilisele aktiivsusele. Põhjus võib olla poliitilise kogukonna püsivuses ajas ja institutsioonideülesuses.
Kodanikuharidus, kodanikuväärtused ja nende dünaamika uutes ja vanades demokraatiates
(Tartu Ülikool, 2012) Esko, Triin; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This paper represents a study of civic education, civic values among young school children and their dynamics in countries with different democratic experiences. The paper is based on the databases of IEA International Civic and Citizenship Education Study and its main themes are: 1. The impact of state average civic knowledge score on civic values and activities inbetween two time frames (year 1999 and 2009) 2. Comparison of new and old democracies in relation to the idea of a democratic citizen Civic education has received increasing attention and has become an important part of state policies and different studies due to the broadening of democratic issues (post-communist democratizations, changing ideas of citizenship, valuing civic participation) and increased relevance on the European Union level. Civic education has been seen as benefitting post-communist countries’ civic participation levels as well as alleviating growing Western political apathy. Different studies have measured the civic knowledge levels, impacting factors and civic competence’s impact on civic participation and supporting values. This paper evaluates the dynamics of students’ political opinion and activities among new and old democracies. This paper uses multilevel analysis to study the impact of state average civic knowledge score on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen (differing citizenship forms, attitudes towards one’s country, institutional trust, predicted political activities in adulthood). State level impact is controlled for with student level variables of political self-perception. The results show that the differences between old and new democratic countries have been small or have reduced in about the past 10 years. Significant differences have developed between the estimations of political trust. The state average civic knowledge score has an impact on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen, but the impact decreases significantly, once individual level political perceptions are taken into account.
Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum
(Tartu Ülikool, 2014) Vellak, Janne; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva magistritöö uurib konfliktide vältimist ja lahendamist koalitsioonivalitsustes, rõhuasetusega konfliktide lahendamisele, Eesti kui Ida-Euroopa riigi kontekstis. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: Millised konflikti vältimise ja lahendamise mehhanismid on iseloomulikud Eesti koalitsioonivalitsustele? Mil määral erineb Eesti kui juhtum Lääne-Euroopa riikidest? Mille abil seletada võimalikke variatsioone mehhanismide valiku osas valitsuste lõikes? Millised mehhanismid on efektiivsemad, millised mitte? Allikatena tuginetakse töös projekti „Cabinets in Europe“ raames kogutud ajaleheartiklitele ja läbi viidud intervjuude üleskirjutistele, lisaks tehti täiendavalt kolm intervjuud. Andmekogumismeetoditena kasutatakse kontentanalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud. Käesolev töö tõestab kontekstuaalsete tegurite olulisust koalitsioonivalitsuste uurimisel, täiendades senist Lääne-Euroopa näidetel põhinevat uurimisraamistikku ja tõstatades antud küsimuse põhjalikuma uurimise vajalikkuse. Eesti kui post-kommunistlik ja võrdlemisi noore demokraatiaga riik erineb Lääne-Euroopa stabiilsete demokraatiatega riikidest. Täheldatav on ajaline muutus mehhanismide valiku osas, mis on seletatav demokraatliku poliitilise kultuuri levikuga. Lisaks Lääne-Euroopa riikides kasutatavatele mehhanismidele on Eestis levinud probleemipõhiste komisjonide ja töögruppide moodustamine. Lahendusmehhanismide valik sõltub tugevalt konflikti iseloomust. Omane on muster, mille kohaselt poliitikatega seotud tüliküsimusi arutatakse ad hoc töögruppides/komisjonides, parlamendifraktsioonides ja/või koalitsiooninõukogus. Konkreetsete isikute käitumisest tingitud konfliktid viiakse erakonnatasandile: toimuvad parteijuhtide kohtumised, arutelud erakonna juhtkonnas, valitsuskabineti istungitel.
Kui lähedal on piisavalt lähedal: valija-erakonna üksmeele mõõdikute võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Tomson, Age; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Minu magistritöö keskendub lähimushääletuse (proximity voting) aluseks olevale erakonna ja valija lähedust näitavatele mõõdikutele. Lähimushääletus tähendab, et valija peaks valimistel eelistama kandidaati või parteid, mis on tema vaadetele ideoloogilises plaanis kõige lähemal. Lähimushääletuse mudelit on küll empiiriliselt palju testitud, kuid sellele vaatamata on selgunud, et teatud hulk inimesi ei hääleta neile kõige lähemal asuva erakonna poolt. See tähendab, et ideoloogiline lähedus pole ainus muutuja, mis valijate eelistusi mõjutab. Võimalik et loodud mudelites ei ole arvestatud õigeid dimensioone, mis tegelikult hääletustulemuse juures tähtsust omasid. Teiselt poolt on võimalik, et nähtuse vaatlemiseks on kasutusel küll õiged indikaatorid, kuid lähimushääletuse arvutamiseks kasutatav meetod käsitab seda nii, et tulemuseks pole parim võimalik matemaatiline väljendusviis. Minu töö keskendubki selle uurimisele, kuidas lähimuse operatsionaliseerimine võib mõjutada seda, kuidas lähimuse põhimõte toimib, kui üritame selgitada valija eelistusi. Töös on vaatluse all kaks enam levinud mõõdikut (eukleidiline kaugus ja Manhattani kaugus), mida valija ja erakonna vahelise ideoloogilise kauguse mõõtmiseks kasutatakse. Töös läbi tehtud kaugusearvutuste tulemusel selgus, et Manhattani kaugus näitab läbivalt vastajat ja erakonda lähedasematena kui eukleidiline kaugusearvutus. Mõlemad meetrikud ei arvesta iseenesest sellega, kui kauguseid on võimalik arvutada vaid väga vähestes dimensioonides. Sellisel juhul võivad mõlemad näidata vastajat ja erakonda ebaproportsionaalselt lähedaste või kaugetena. Sellest tähtsam on tulemus, et kaugusearvutuse tulemusel soovitatud erakondade järjestused lähimuse alusel võivad drastiliselt erineda, kuigi erakondade ja vastajate kaugused vaadeldud kaheksadimensioonilises ruumis jäävad samaks. Kasutades arvutusteks ligi 1000 valimisõigusliku inimese eneseposistsioone, ilmnes, et vaid 34% juhtudest on nii eukleidilise kui Manhattani kaugusearvutuse soovitusena esimesel positsioonil sama erakond. Ülejäänud juhtudel sama erakonna positsioon erineb ja 4% neist äärmuslikult, mis tähendab, et Manhattani järjestuse esimene erakond asub eukleidilises järjestuses viimasel kohal.
Kuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?
(Tartu Ülikool, 2016) Pohla, Triin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö täiendab Eesti elanike seas sisserändehoiakute ehk uussisserändajatesse suhtumise teemal läbiviidud uuringuid, võttes fookusesse rahvustunnete mõju nende hoiakute kujunemisel. Töö teoreetiline raamistik lähtub sotsiaalse identiteedi teooriast ning tugineb etnotsentrismi erinevatel käsitlustel ja rahvustunnete mitmetahulisuse eeldusel. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutavad rahvustunnete erinevad tüübid Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse ning kas ja kuidas erinevad seosed tunnuste vahel rahvuselt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes. Töö empiirilises osas viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid, milleks kasutati ühekordse kvantitatiivse uuringu põhjal koostatud andmebaasi, mille riigi- ja rahvusteemaline küsimusteblokk ühtib sarnastes rahvusvahelistes uuringutes paljukasutatud ISSP (International Social Survey Programme) 2003. ja 2013. aasta rahvusliku identiteedi küsimustikuga. Töö tulemused näitasid, et rahvustunnete alaliigid (šovinism, patriotism, etniline ja kodanikurahvuslus) omavad vastandlikku mõju rahvuselt eestlaste sisserändehoiakutele. Kui keskmiselt oli elanike suhtumine uussisserändajatesse neutraalne, siis seda mõjutasid negatiivses suunas Eesti rahva hulka kuulumiseks sünnipäraste tunnuste olemasolu vajalikuks pidamine (etniline rahvuslus) ning Eesti ja eestlaste teiste riikidega võrreldes ülimuslikuks pidamine (šovinism). Uhkustunne riigi saavutuste üle erinevates valdkondades (patriotism) seostus positiivsema suhtumisega uussisserändajatesse, kuid koondtunnus, mis mõõtis vabatahtlike tunnuste olulisust rahva hulka kuulumisel (kodanikurahvuslus), sisserändehoiakute kujundamisel statistiliselt olulist mõju ei omanud. Rahvustunded ega mudelisse valitud kontrollmuutujad ei aita oluliselt selgitada sisserändehoiakute variatiivsust rahvuselt mitte-eestlaste hulgas: vaadeldud tunnustest omasid negatiivset mõju vaid etniline rahvuslus ning vanus.
Lähimushääletamine ja seda mõjutavad tegurid – seletav analüüs 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kütt, Karmeli; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolevas magistritöös võetakse uurimuse teoreetiliseks aluseks lähimushääletamise teooria, mis on empiiriliselt mõjuvõimas ning tõestatult oluline ja toimiv kontseptsioon valimiskäitumise uurimises (Singh, Roy 2014: 89). Lähimushääletamise mudeli üheks eelduseks on valija informeeritus poliitilise ja majandusliku keskkonna aspektidest ehk kontseptsiooni võib vaadata kui informatsiooni osas nõudlikku. Sel põhjusel võib eeldada, et mida informeeritum ja mida võimelisem valija uut informatsiooni omandama on, seda tõenäolisemalt hääletab ta lähimushääletamise mudelile kohaselt. Töö on edasiarendus 2013. aastal autori poolt kaitstud bakalaureusetööst (Kütt 2013), mille uurimisküsimus oli, kui suur hulk valijatest hääletab Euroopa Parlamendi valimistel ratsionaalselt. Uuringu tulemustest selgus, et lähimushääletamise mudel on arvestatava seletusjõuga, umbes pooled valijatest hääletasid mudeli kohaselt ratsionaalselt. Magistritöös võetakse sisend sõltumatuks muutujaks bakalaureusetööst ning otsitakse vastust küsimusele, millised individuaaltasandi sotsiaal-demograafilised, hoiakulised ja käitumuslikud tegurid seletavad lähimushääletamist. Magistritöö analüüsi aluseks on Euroopa Parlamendi valimiste uuringu (2009) individuaaltasandi küsitlusandmed ning meetodina kasutatakse multivariatiivset logistilist regressiooni. Empiirilisest analüüsist selgus, et mudeli testimisel statistiliselt olulisi tulemusi välja tuua ei saa olgugi, et teoreetiliselt võib oodata sotsiaal-demograafiliste, hoiakuliste ja käitumuslike tegurite poolset mõju lähimushääletamisele. Lähimushääletamise kõige olulisem ennustaja on see, kui suurt lähedust indiviid kindla erakonnaga tunneb. Vähesemal määral mõjutab lähimushääletamist ka valija sugu ja huvi poliitika vastu. Loodud mudeli peamiseks probleemiks osutus statistilise jõu puudujääk – pärast kodeerimist jäi valimisse puuduolevate andmete tagajärjel järele vaid umbes kolmandik respondente.
Liberaaldemokraatlikud väärtused ja valitsemiskorraga rahulolu Aafrika riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Remm, Joonas; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, kas ja kui palju mõjutab indiviidi maailmavaate kokkusobimine riigi tegeliku režiimiga selle indiviidi valitsemiskorraga rahulolu. Ma keskendun täpsemalt indiviidide vaadete ja riikide liberaaldemokraatlikkusele Aafrikas. Allikatena kasutan mikrotasandil Afrobaromeetrit küsitlusandmeid ja makrotasemel põhiliselt Freedom House’i raportit „Freedom in the World“. Töös otsitakse seost mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevuse ja valitsemiskorraga rahulolu vahel. Selleks kasutan binaarset logistilist regressiooni. Empiirilised tulemused näitavad, et indiviidi vaadete ja riigi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll oluline ja tugev negatiivne seos, aga ka kolmel kontrollmuutujal on tugev mõju. Ilma hariduseta aafriklased on kaks korda suurema tõenäosusega demokraatia toimimisega oma riigis rahulolevad, kui kõrgharidusega inimesed. Inimesel, kes hindavad riigi majandusolukorda halvaks, on kaks korda väiksememad šansid olla rahul kui neil, kes hinavad seda heaks. Liberaaldemokraatlikus riigis elaval inimesel on kolm korda suurem tõenäosus olla rahul, kui totalitaarse riigi elanikul. Mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll rahulolule oma mõju, aga sellest tugevamini määrab rahulolu riigi liberaaldemokraatlikkus. Jätkusuutlikuks rahulolu kasvuks on oluline püüelda liberaaldemokraatliku riigi suunas, muuta inimesi majanduse suhtes optimistlikemaks ja kaasata haritumaid inimesi rohkem riigi valitsemisse. Siiski kinnitavad töö tulemused, et on oluline uurida indiviidide enda demokraatia kontsptsioone, sest see määrab osaliselt, kui rahul riigis toimiva demokraatiaga ollakse.
Liiklusõnnetuste riskide prognoosimine riiklike vahendite tõhusamaks kasutamiseks
(Tartu Ülikool, 2016) Nauts, Ott; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Riigieelarveliste ressursside võimalused on piiratud, mistõttu tuleb otsida tõhusamaid võimalusi siseturvalisuse tagamiseks. Siseturvalisuse organisatsioonide jaoks on kõige tavapärasemaks sündmuseks, kuhu reageerivad nii politsei-, kiirabi- kui päästeressurss, liiklusõnnetus, kuhu operatiivressursid teevad aastas enam kui 10 000 väljasõitu. Liiklusõnnetused tähendavad ühiskonnale suuri kulutusi, mille mõju ulatub kannatanute isiklikust kahjust riigi majanduseni. Ehkki Eesti avalik sektor on kõrgelt digitaliseeritud, koguvad paraku erinevad riigiasutused rohkelt andmeid vaid oma organisatsiooni esmaste seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Kasutades läbimõeldumalt juba kogutud andmeid, võivad need pakkuda olulist lisaväärtust. Selleks uuriti käesolevas magistritöös, kuidas rasked ilmastikutingimused ja riiklikud pühad avaldavad mõju liiklusõnnetuste toimumisele eesmärgiga planeerida edaspidi tõhusamalt operatiivressursside tegevust ning seeläbi ennetada ohte ja vähendada liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju. Hüpoteese testiti kahe lineaarse regressioonimudeliga andmetöötlusprogrammis RStudio. Tulemustest selgus, et liiklusõnnetusi toimus pigem enam elanikerohkemates piirkondades ning vähem riiklikel pühadel ja neile järgnevatel päevadel. Rasketest ilmastikutingimustest tingituna toimus liiklusõnnetusi rohkem temperatuuril alla -15˚C ja jäite korral, kuid vähem pimedal ajal. Kannatanuga liiklusõnnetusi toimus samuti enam elanikerohkemates piirkondades. Riiklikud pühad ja neile järgnevad päevad kannatanuga liiklusõnnetuste toimumist ei mõjutanud. Raskete ilmastikutingimuste korral ei toimunud oluliselt enam kannatanuga liiklusõnnetusi. Vaid õhuniiskuse tõustes toimus sagedamini kannatanuga liiklusõnnetusi. Omakorda pimedal ajal toimus kannatanuga liiklusõnnetusi harvem. Kuigi mõlemad töös esitatud mudelid osutusid statistiliselt oluliseks, tuleks nii riskide prognoosimisel kui ka operatiivressursside tegevuste planeerimisel kasutada esimest mudelit, mis uuris kõiki liiklusõnnetusi ning mille tunnuste vahel oli keskmise tugevusega seos. Kuna liiklusõnnetuste toimumise ning raskete ilmastikutingimuste, riiklike pühade ja piirkonna elanike arvu vahel olid statistiliselt olulised seosed, tuleks uute andmete lisandumisel analüüsidega jätkata ning kaaluda mudeli täiendamist uute tunnustega.

Sirvi

Sirvi Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses Pealkiri järgi