E-valimiste poliitiline kallutatus. Riigikogu valimised 2007, 2011 ja 2015

Abstract

Käesolev magistritöö võtab vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Nimelt on Eestis kasutatud e-valimisi õiguslikult siduva valimisviisina juba kokku kaheksal korral. Sellest hoolimata on korduvalt tõstatatud arutelusid ja seda eelkõige Keskerakonna poliitikute poolt, et tegemist on poliitiliselt kallutatud valimisviisiga ning e-valimistega kogutud hääled peaksid olema õigustühised. Poliitiline kallutatus tähendab siinkohal valimisviisidest tulenevat tahtlikku ja tahtmatut valijate mittejuhuslikku diskrimineerimist nende oskuste ja teadmiste põhjal, mis omakorda toob kaasa mingite kindlate ühiskonna gruppide kõrvale jäetuse ja nende poliitilise eelistuse mitte kajastumise valimistulemustes. Lisaks Keskerakonna kriitikale näeme valimistulemustest selgelt, et kindlad erakonnad on saanud rohkem hääli just e-valimiste teel võrreldes teiste erakondadega. Sellest uurimisprobleemist tulenevalt võtsingi vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Mehhanismid, mille abil kallutatust testisin, olid mobiliseerimine ja valimisviisi vahetamine. Mobiliseerimine tähendab siinkohal olukorda, kus e-valimised uue valimisviisina peaksid hääletama kutsuma uusi valijad ning neid mittejuhuslikult erakonna spetsiifiliselt. Teise ehk valimisviisi vahetamise mehhanismi abil testisin, kas valimisviiside vahetamine on erakonnavaliku spetsiifiline, olles nii mittejuhuslik erakonnavaliku suhtes. Hüpoteeside testimiseks kasutasin 2007., 2011. ja 2015. aasta Riigikogu valimiste järgseid küsitlusandmeid, mille analüüsimiseks kasutasin logistilist regressiooni. Magistritöö empiirilised tulemused lükkasid selgelt ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. Ainult 2015. aastal nägime esialgu Reformierakonna ning valimisviisi vahel olulisi seoseid, kuid lisades logistilise regressiooni mudelisse sotsiaal-demograafilised tegurid, kadus mudeli ennustusvõime. Esmapilgul võib märgata valimisviisi vahetuse ning erakonnavaliku vahel statistiliselt olulised seoseid, kui mudelisse sotsiaal-demograafiliste tunnuste lisamisel, need seosed kaovad. Seepärast lükkabki konkreetne magistritöö ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. E-valimised pole suutnud uusi valijaid märkimisväärselt mobiliseerida ning mobiliseeritud valijaid ei saa seostada erakonna valikuga. Samuti on valimisviisi vahetajatele omased sarnased sotsiaal-demograafilised tegurid ning näiteks arvuti kasutamise oskus, mitte erakonnavalik.