Kuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?

Abstract

Magistritöö täiendab Eesti elanike seas sisserändehoiakute ehk uussisserändajatesse suhtumise teemal läbiviidud uuringuid, võttes fookusesse rahvustunnete mõju nende hoiakute kujunemisel. Töö teoreetiline raamistik lähtub sotsiaalse identiteedi teooriast ning tugineb etnotsentrismi erinevatel käsitlustel ja rahvustunnete mitmetahulisuse eeldusel. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutavad rahvustunnete erinevad tüübid Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse ning kas ja kuidas erinevad seosed tunnuste vahel rahvuselt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes. Töö empiirilises osas viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid, milleks kasutati ühekordse kvantitatiivse uuringu põhjal koostatud andmebaasi, mille riigi- ja rahvusteemaline küsimusteblokk ühtib sarnastes rahvusvahelistes uuringutes paljukasutatud ISSP (International Social Survey Programme) 2003. ja 2013. aasta rahvusliku identiteedi küsimustikuga. Töö tulemused näitasid, et rahvustunnete alaliigid (šovinism, patriotism, etniline ja kodanikurahvuslus) omavad vastandlikku mõju rahvuselt eestlaste sisserändehoiakutele. Kui keskmiselt oli elanike suhtumine uussisserändajatesse neutraalne, siis seda mõjutasid negatiivses suunas Eesti rahva hulka kuulumiseks sünnipäraste tunnuste olemasolu vajalikuks pidamine (etniline rahvuslus) ning Eesti ja eestlaste teiste riikidega võrreldes ülimuslikuks pidamine (šovinism). Uhkustunne riigi saavutuste üle erinevates valdkondades (patriotism) seostus positiivsema suhtumisega uussisserändajatesse, kuid koondtunnus, mis mõõtis vabatahtlike tunnuste olulisust rahva hulka kuulumisel (kodanikurahvuslus), sisserändehoiakute kujundamisel statistiliselt olulist mõju ei omanud. Rahvustunded ega mudelisse valitud kontrollmuutujad ei aita oluliselt selgitada sisserändehoiakute variatiivsust rahvuselt mitte-eestlaste hulgas: vaadeldud tunnustest omasid negatiivset mõju vaid etniline rahvuslus ning vanus.