Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avatud ja kaasava valitsemise rakendamisel haldusreformi järgses omavalitsuses - Elva valla näitel
Kuupäev
2018
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), sh Interneti kasutamine on meie
igapäevase elu osa. Eesti on suutnud luua endale hea maine just avalikus sektoris
rakendatavate IKT lahenduste poolest, meie kogemusest soovivad õppida ka mitmed
meist palju suuremad riigid. E-valitsemine, e-teenused, e-riik- need on märksõnad,
mis Eesti avaliku sektorit iseloomustavad. Internetiühendus üle Eesti on tänaseks
peaaegu kõikjal piisavalt hea, enamik meist kasutab Interneti igapäevaselt erinevate
toimingute tegemiseks.
Haldusreformi kontekstis on teenuste kättesaadavus saanud varasemast olulisema
tähtsuse. Omavalitsuste territooriumid on muutunud suuremaks ning selleks, et
teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei muutuks on ka riigi tasandil välja toodud
arengusuunaks IKT laialdasem kasutamine teenuste pakkumisel ning osalemis ja
kaasamisvõimaluste loomisel.
Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on haldusreform mõjutanud
omavalitsustes IKT kasutamist, et tagada seeläbi kaasavama ja avatuma valitsemise
rakendamise kohalikul tasandil. Töö keskendub omavalitsuse ja kodaniku
omavahelisele interaktsioonile. Selleks uuriti töö raames omavalitsuste veebilehtede,
sotsiaalmeedia kanalite, kaasamist ja osalemist võimaldavad IKT lahendusedfoorumid,
KOVMEN-i e-teenuste taotlusvormide rakendused, VOLIS platvormi
kasutamine haldusreformi eelsetes omavalitsustes ja uues haldusreformi järgselt
tekkinud Elva valla näitel.
Analüüsiks püstitatud hüpoteesid said töö käigus kinnitust- omavalitsused, kes
varasemalt kasutasid IKT vahendeid elanike kaasamiseks ja nende osalusvõimaluste
suurendamiseks, kasutasid neid rakendusi ka ühinemise järgselt. Omavalitsused, mis
varasemalt oma arengukavades IKT vahendite ja kaasamist ei tähtsustanud, ei
kasutanud IKT võimalusi selliselt nagu omavalitsused, kes seda strateegiadokumentides olid sätestanud. Intervjuude põhjal selgus, et peamised
taksitused, miks uues omavalitsuses IKT võimaluste rakendamine probleeme tekitab
sõltub nii haldusreformi järgsest keerulisest olukorrast uues organisatsioonis (uued
inimesed, üleminekuperiood) kui ka sellest, et IKT rakendused ei vasta uute
omavalitsuste vajadustele.