Euroopa Liidus sisserändajate lõimumisprotsesside ühtse mõõtmise võimalikkus
Kuupäev
2014
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolev magistritöö uurib sisserändajate lõimumisprosesside ühtse mõõtmise võimalikkust
Euroopa Liidus (edaspidi: EL). Kuigi tunnustades Zaragoza tuumindikaatorites
kokkuleppimist märkimisväärse sammuna EL-i ühise lõimumisprotsesside tulemusi mõõtva
süsteemi väljatöötamise suunal, seab töö kahtluse alla, kas süsteem esiteks, on asjakohane
andmaks sisserändajate lõimumisele kui mitmetahulisele nähtusele terviklik hinnang ning
teiseks, kas samadel alustel konstrueeritud kitsa mõõdupuu alusel on võimalik korraga mõõta
kahekümne kaheksa EL-i liikmesriigi sisserändajate lõimumise alast olukorda.
Magistritöö järeldab, et lõimumise mõõtmine on küll vajalik, kuid tulenevalt suurtest
erinevustest riikide mõtlemistes, taustades ja andmete kogumise poolest, on ebatõenäoline, et
on võimalik saavutada Zaragoza deklaratsioonis seatud eesmärki: saavutada täielik
liikmesriikide lõimumisprotsesside võrreldavus. Käesoleva töö teeb ettepaneku võtta arvesse
ja juurutada seadusandlikul tasandil lõimumise tähendust kui kahepoolset protsessi ning
sellest tulenevalt lisada Zaragoza võtmeindikaatoritele viies valdkond, mis mõõdaks
vastuvõtva ühiskonna hoiakuid sisserändajate suhtes ning sisserändajate taju
diskrimineerimise osas. Teine soovitus on võtta monitoorimise sihtgrupi piiritlemisel aluseks
sisserände taust, eristades seejuures sisserändajate esimest ja teist põlvkonda ning kogudes
selleks liikmesriikides andmeid sünniriigi ja vanemate sünniriigi kriteeriumite alusel.
Kolmandaks soovib töö rõhutada, et selleks, et poliitikakujundajad ei teeks monitoorimise
tulemuste põhjal liiga üldistavaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi lõimumise seisust, peaks
lõimumise monitoorimisega kaasnema alati analüüs, mis seletab riikidevahelisi erinevusi ja
sarnasusi ning annab hinnangu, millest riikide lõimumisprotsesside tulemused võivad olla
tingitud.