Rahva usaldus parlamendi vastu Euroopa riikides

Abstract

Käesolevas magistritöös võtan vaatluse alla parlamendi kui keskse poliitilise institutsiooni usaldamise rahva seas. Usaldus riigi demokraatliku esinduskogu vastu ilmestab hästi suhtumist kogu poliitilise süsteemi legitiimsusesse. Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on viimastel aastatel leidnud palju kajastust nii meedias kui ka teaduskirjanduses. Kui ajakirjanduses on peamiselt pandud rõhku kriisinarratiivile, siis teadlaskonna seas on tegeletud mitmetasandilise lähenemise arendamisega poliitilisele usaldusele. Oma uurimusega soovingi anda panuse poliitilise usalduse mitmetasandilise käsitluse edasisse arendamisse. Lähtun töös eeldusest, et usaldus parlamendi vastu ei ole käsitletav lihtsalt indiviidi või institutsiooni enda karakteristikuna, vaid erinevate dimensioonide omavahelise koosmõju tulemina. Kesksel kohal töös kasutatavas teoreetilises mudelis on indiviidi rahulolu režiimi tulemuslikkusega. Töö empiirilised tulemused kinnitavad suures osas eelnevalt püstitatud hüpoteese. Parlamenti usaldatakse enam rikastes ja madala korruptsioonitasemega riikides, mille valitsused on suutnud riigi rahanduse enam-vähem korras hoida. Samas esinevad ka riigisiseselt usalduses suured erinevused. Koostan nii poliitilise süsteemi välistest (eksogeensetest) kui sisestest (endogeesetest) muutujatest koosneva indiviidi tasandi mudeli, mis omab märkimisväärset seletusjõudu nii kõikides valimisse kaasatud riikides eraldi kui kogu valimi lõikes. Tulemused kinnitavad, et parlamenti usaldavad enam kõrgemalt haritud ja sissetulekuga paremini toimetulevad, poliitikast huvitatud ja demokraatiat tähtsustavad inimesed, kes toetavad valitsusse kuuluvaid erakondi ning on rahul riigi majandusliku olukorra ning haridus- ja tervishoiusüsteemi kvaliteediga. Kõige tugevamat mõju parlamendi usaldamisele omab rahulolu riigi majandusliku olukorraga, mida võib omakorda käsitleda ka vahendava muutujana. Süvendatud analüüs kinnitab, et rahulolu riigi majandusega on tugevalt mõjutatud režiimi objektiivsest tulemuslikkusest (elatus- ja korruptsioonitase, eelarvedistsipliin, majanduskasv) ning ka indiviidi rahulolust leibkondliku sissetulekuga. Seega vahendab režiimi majandusliku tulemuslikkusega rahulolu ka makrotasandi ning eksogeensete indiviidi tasandi muutujate mõju parlamendi usaldamisele.