Riigi ja religiooni suhte ajalooliste faaside kujunemine ning sekularismi tänapäevane olukord Türgi Vabariigis

Abstract

Magistritöö keskendub muslimienamusega Türgi Vabariigi sekularismi uurimisele, sest akadeemilistes käsitlustes ollakse riigi sekulaarsuse osas vastandlikel seisukohtadel. Et vastata küsimusele, kas Türgi on sekulaarne või mitte, loon teoreetilise raamistiku peatükis kaks mudelit: (1) riigi ja religiooni omavahelise suhte määratlemise tüpoloogia mudel, mis leiab kasutamist riigi sekulariseerimise ajalooliste faaside hindamisel ning (2) sekularismi dimensioonide mudel ja mõõdikud nende dimensioonide hindamiseks. Esimene mudel aitab mõista miks ja kuidas tänapäevane sekularism on kujunenud ning teine kas me saame riiki sekulaarseks pidada. Türgi riigi ja religiooni suhte ajalooliste faaside peatükis ilmneb, et igas viiest faasiperioodis on riigi ja religiooni suhe olnud sõltuvalt riiklikust sekularismipoliitikast erinev. Riiklik sekularismipoliitika on kujunenud kemalistide ja islamimeelsete omavahelises võitluses Türgi identiteedi kujundamise üle. Kemalistid on alates vabariigi loomisest ja radikaalsetest reformidest hoidnud jõu meetodil domineerivat rolli, kuid faasidest nähtuvalt alates 1980ndatest hakanud kaotama oma mõjuvõimu seoses mõõduka islami populaarsusega ühiskonnas. Türgi sekularismi dimensioonide hindamise peatükist järeldub, et riiki saab pidada sekulaarseks konstitutsioonilisel- ning poliitilis-kultuurilisel tasandil. Nimetatud dimensioonid keskenduvad vastavalt riiklikele seadustele ja ühiskonnaliikmete arvamusele sekularismi rollist poliitikas. Türgit ei saa sekulaarseks pidada poliitilisel ning ideoloogilisel tasandil, sest riigi reaalsed poliitikad ja praktikad lähevad sekularismiprintsiibiga vastuollu. Ennekõike on põhjusteks jõuline sekkumine religioosse maastiku reguleerimisse ning kindla religioosse grupi eelistamine. Mõlemal nimetatud juhtudest kannatab usuvabadus, mis on üheks oluliseks sekularismi eelduseks. Kuna sekularismiprintsiibiga lähevad vastuollu riigi poliitikad ja praktikad, siis ei saa tänasel päeval Türgit pidada sekulaarseks riigiks.