Sirvi Märksõna "haldusreformid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 43

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumine Pärnu linnaga ühinemisel
(Tartu Ülikool, 2025) Kivine, Annabel; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Haldusreform Pärnumaal sai alguse ühinemisläbirääkimistega aastal 2016. 2017. aastal see realiseerus- Audru ja Paikuse ühinesid osavalla staatuse all Pärnu linnaks. Ühinemisprotsess lõppes ühinemislepinguga, kuhu liitunud vallad märkisid enda ootused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Audru ja Paikuse vallavolikogude ühinemise ootused Pärnu linnaga, ning kuidas need 2025. aastaks realiseerunud on. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumist Pärnu linnaga ühinemisel. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi seitse intervjuud, liitumise juures olevate vallavolikogude liikmete ja valla juhtidega. Järelduste tegemiseks sünteesiti läbiviidud intervjuud koos ühinemislepingu analüüsiga. Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et Audru ja Paikuse vallavolikogude peamised ootused ühinemiseks olid: ühistranspordi terviklikkus, investeerimise võimekus, koolivõrgu ja huvihariduse kättesaadavus, elanikkonna suurenemine, ning ühtsem juhtimisstruktuur. Volikogude seatud ootused on kõik reaalseks saanud Pärnu linnaga ühinemisel. Kirja pandud ootustest tuli välja, et ühistransport paranes, laienes teedevõrk, suurenes hariduse kättesaadavus ja viidi ellu erinevaid investeeringuid (koolimajade remont, huvikeskused, kergliiklusteed). Lisaks paranes avalike teenuste kvaliteet ja omaalaspetsialistide osakaal. Autor saab kinnitada, et 2025. aastaks on realiseerunud kõik kirja pandud eesmärgid, kaasa arvatud väikeste valdade identiteet, kui ka osavallakogude olemus. Audru ja Paikuse valdade ootuste elluviimine toimus nii nagu osapooled olid kokku leppinud, ning liitunud vallad nägid Pärnu linnaga ühinemisel positiivset mõju investeeringute kasvule. Ühinenud valdade koostöö oli sujuv ja otsutusprotsessini jõuti ilma negatiivsete sammudeta. Vallajuhid ja praegune Pärnu linnapea on maininud, et kuna ühinemise protsess oli edukas, siis näevad nad tulevikus Pärnu linna laienemist veelgi kaugemale. Piiride laienemisse võiksid kuuluda ka Sauga, mis hetkel kuulub aga Tori valla koosseisu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Landschafts-Institutionen und die Selbstverwaltung
(Dorpat : C. Mattiesen ; Leipzig : K. F. Köhler, 1879) Bezobrazov, Vladimir
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö 2017–2021
(Tartu Ülikool, 2023) Toplaan, Anti; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud magistritöö ülesanne on käsitleda Lääne-Eesti EELK koguduste ja kohalike omavalitsuste koostööd 2017. aasta haldusreformi eelsest perioodist kuni 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisperioodi lõpuni. Töö lõppeesmärgiks on kaardistada Lääne-Eesti näitel toimivaid koostöömudeleid kahel tasandil - endiste maakondade ja nüüdsete suurvaldade ja seejärel üksikkoguduste ja liitunud uute omavalitsuste vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maakohtute organisatsioonivõrk avaliku sektori juhtimise ja haldamise kontekstis
(Tartu Ülikool, 2017) Aavik, Marko; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekspertide kaasamise hindamine Riigikogu XIII koosseisus Haldusreformi seaduse väljatöötamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Prokopenko, Pavel; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, millisel määral on Haldusreformi seaduse väljatöötamisel arvestatud ekspertide soovitustega ning kuidas on eksperte haldusreformi väljatöötamisel kaasatud. Kuna Eesti parlamendi ülesehitus ei garanteeri ekspertide automaatset kaasamist seadusloomes ning saadikute kuulumine Riigikogu alalistesse komisjonidesse tihtilugu ei seostu nende vastava kvalifikatsiooniga komisjoni valdkondade pädevusalas, muutub asjatundjate kaasamine otsustusprotsessidesse veelgi olulisemaks. Kõigil Eesti ekspertidel pole otsest ligipääsu seadusloomele - asjatundjatel tekib kaasarääkimise võimalus üksnes alaliste või ajutiste komisjonide töö tasandil, kuhu kutsutakse huvi- ja survegruppe, ametiühingute, ministeeriumide ning muude institutsioonide esindajaid. Ekspertide ja muude isikute kaasamisel seaduste väljatöötamisse on üldjuhul kaks eesmärki: anda seadustele teaduslikku sisendit ja seeläbi elimineerida pinnapealsust, ning kaasata seadusega kokku puutuvaid osapooli või neid, kes väljatöötavate seaduste raamistikus edaspidi tegutsema hakkavad. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli seega leida korrelatsiooni ekspertide seisukohtade ja seaduse sõnastuse vahel. Mainitud eesmärgi täitmiseks töötati läbi Haldusreformi seadust, põhiseaduskomisjoni istungite protokolle, valitsus- ja ekspertkomisjoni ettepanekuid ning püüti leida ekspertide ettepanekute osakaalu Haldusreformi seaduses. Teiseks eesmärgiks oli anda lisandväärtus ühiskonnale - kuna haldusreform mõjutas pea kõiki regioonide elanikke, on antud teema käsitlemine kasulik avalikkusele selle poolt, et käesoleva tööga tõestatakse haldusreformi võimalikult kõrgkvalifitseeritud läbiviimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtlust mõjutavad tegurid Põhja-Sakala valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2019) Aavasalu, Tõnu; Raudjärv, Matti, juhendaja; Kõomägi, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju avalike teenuste osutamisel väikeasulates
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2019) Lepiste, Karita; Raudjärv, Matti, juhendaja; Kõomägi, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju eakatele suunatud koduteenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele Paikuse osavalla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Tomingas, Tuuli-Mai; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju kohalike omavalitsuste laenukoormusele
(Tartu Ülikool, 2018) Lehemaa, Taavi; Trasberg, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju lastekaitse valdkonnale Põlva ja Räpina valdade sotsiaaltöötajate kogemuste näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Kõiv, Mari-Liis; Kõre, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju sotsiaalteenuste korraldamisele ja kättesaadavusele Kihelkonna osavalla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Väli, Ave; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõju tuleohutuspaigaldiste hooldamise ja kontrolli kulutustele Narva- Jõesuu linna näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Randoja, Indrek; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi mõjud rahvaraamatukogudele ühinenud Otepää vallas
(Tartu Ülikool, 2018) Reigo, Kristina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi teema vahendamine ja kommenteerimine Eesti Päevalehes ja Postimehes aastatel 2007-2008
(Tartu Ülikool, 2009) Ojakivi, Mirko; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformi teostamise võimalused Puurmani valla näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Kaarepere, Triin; Sikk, Juta, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haldusreformiga planeeritud kulutõhususe teostumine ühinenud omavalitsuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Laid, Üllar; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avatud ja kaasava valitsemise rakendamisel haldusreformi järgses omavalitsuses - Elva valla näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Vuks, Kertu; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), sh Interneti kasutamine on meie igapäevase elu osa. Eesti on suutnud luua endale hea maine just avalikus sektoris rakendatavate IKT lahenduste poolest, meie kogemusest soovivad õppida ka mitmed meist palju suuremad riigid. E-valitsemine, e-teenused, e-riik- need on märksõnad, mis Eesti avaliku sektorit iseloomustavad. Internetiühendus üle Eesti on tänaseks peaaegu kõikjal piisavalt hea, enamik meist kasutab Interneti igapäevaselt erinevate toimingute tegemiseks. Haldusreformi kontekstis on teenuste kättesaadavus saanud varasemast olulisema tähtsuse. Omavalitsuste territooriumid on muutunud suuremaks ning selleks, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei muutuks on ka riigi tasandil välja toodud arengusuunaks IKT laialdasem kasutamine teenuste pakkumisel ning osalemis ja kaasamisvõimaluste loomisel. Magistritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on haldusreform mõjutanud omavalitsustes IKT kasutamist, et tagada seeläbi kaasavama ja avatuma valitsemise rakendamise kohalikul tasandil. Töö keskendub omavalitsuse ja kodaniku omavahelisele interaktsioonile. Selleks uuriti töö raames omavalitsuste veebilehtede, sotsiaalmeedia kanalite, kaasamist ja osalemist võimaldavad IKT lahendusedfoorumid, KOVMEN-i e-teenuste taotlusvormide rakendused, VOLIS platvormi kasutamine haldusreformi eelsetes omavalitsustes ja uues haldusreformi järgselt tekkinud Elva valla näitel. Analüüsiks püstitatud hüpoteesid said töö käigus kinnitust- omavalitsused, kes varasemalt kasutasid IKT vahendeid elanike kaasamiseks ja nende osalusvõimaluste suurendamiseks, kasutasid neid rakendusi ka ühinemise järgselt. Omavalitsused, mis varasemalt oma arengukavades IKT vahendite ja kaasamist ei tähtsustanud, ei kasutanud IKT võimalusi selliselt nagu omavalitsused, kes seda strateegiadokumentides olid sätestanud. Intervjuude põhjal selgus, et peamised taksitused, miks uues omavalitsuses IKT võimaluste rakendamine probleeme tekitab sõltub nii haldusreformi järgsest keerulisest olukorrast uues organisatsioonis (uued inimesed, üleminekuperiood) kui ka sellest, et IKT rakendused ei vasta uute omavalitsuste vajadustele.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Katariina II haldusreformist XVIII sajandi viimasel veerandil
(Tartu Riiklik Ülikool, 1986) Paas, Raivo; Siilivask, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohalike omavalitsuste reformikavad ja reformid (1918-1939)
(2010-06-18T10:49:23Z) Kiiver, Külliki; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Truuväli, Eerik-Juhan, juhendaja
Magistritöö esimeses peatükis käsitletakse kohaliku omavalitsuse süsteemi ülesehitamist ja arengut 20.sajandi alguses, vabadusvõitluse perioodil, kohalike omavalitsuste alast seadusandlust 1920.a Põhiseadusele eelnenud perioodil, 1920.a Põhiseaduse vastavat regulatsiooni ja omavalitsusüksuste liikide ülevaadet, et paremini mõista järgnevates peatükkides käsitletud reformikavasid. Töö mahu piiratuse tõttu tuuakse seejuures välja vaid teemasse puutuvad olulisemad aspektid, mis otseselt seonduvad töös käsitletud problemaatikaga. Teise peatükki on koondatud aastatel 1921-1933.a aset leidnud reformi ettevalmistavate sündmuste, eriti reformikavade analüüs. Just reformikavasid käsitlevas osas on oluline paralleeli tõmbamine tollaste reformisuunitluste ja kaasaja võimalike taoliste püüdluste vahel. Omavalitsussüsteemi põhiliste puuduste kontekstis reformikavade peamisi ajendeid ja eesmärke välja tuues hinnatakse esitatud kavade kooskõla tegeliku elu vajadustega ning selgitatakse, kuivõrd need olid mõjutatud reformivälistest elementidest. Kolmandas peatükis käsitletakse muudatusi riigivõimu teostamises aastatel 1934-1937, omavalitsusreformi läbiviimise kindlustamiseks loodud juriidilist baasi, omavalitsuste ümberkujundamist 1937-1938.a omavalitsusseaduste alusel ning 1938.aastaks lõpule jõudnud valdade haldusterritoriaalset reformi.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kohalike omavalitsuste ühinemise õiguslikud alused
(Tartu Ülikool, 1998) Tafenau, Tiia; Merusk, Kalle, juhendaja