Sirvi Märksõna "heegeldamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bosnia tehnikas heegeldatud kindad Eesti Rahva Muuseumi kogus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talviste, Sigrid; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale. Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat. Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid. Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena. Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Jürken, Liis; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted" kirjeldab Eesti aladel levinud kodarrahadest inspireeritud hõbeehete kavandamist ja valmimist. Tegemist on tootearendusliku protsessi esimese osaga, mille tulemusena valmib seitse erineva tehnilise viimistluse ja kujundusliku lahendusega hõbeehte prototüüpi. Töö jaotub kaheks peatükiks: esimeses on Eesti ehete üldülevaade ning kodarrahade ülesehituse, kujunemise ja kandmisviiside tutvustus; teises peatükis on kirjeldatud ning selgitatud lõputöö praktilise töö etappe ning tulemusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heegeldamise kui uuendusliku käsitööoskuse levimine Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses: Helme põlledest inspireeritud kleitide kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Nõmmsalu, Siiri; Raud, Inna, juhendaja; Reinula, Lee, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Antud lõputöö on jätk seminaritööle „Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.” ning koosneb kahest osast kirjalikust ja loov-praktilisest. Kirjalikutöö eesmärgiks on leida vastus uurimisküsimustele: Kuidas jõudis heegeldamise oskus eesti maarahvani? Kuidas jõudis heegeldamine Helme kihelkonda? Kust sai eesti talunaine heegeldamiseks vajalikud materjalid? Teoreetiline osa toetub varem avaldatud kirjalikele allikatele ning eseme vaatlustele, millega seoses külastasin Viljandi Muuseumi. Sealses kogus uurisn 19. sajandi lõpu käterätikute heegelpitse ning võrdlesin neid Helme põlledel olevate heegelpitsidega. Allikate ja esemete uurimisel oli eesmärgiks välja selgitada, kuidas mõjutasid heegeldamise jõudmist maarahvani mõisad, rändkaupmehed ja laadad, 20. sajandi alguse käsitööalane ajakirjandus ning käsitööharidus koolides. Loov-praktilise töö eesmärgiks on luua kuuest kleidist koosnev kollektsioon, milles saaks taaselustatud Helma kihelkonna põlled. Kollektsiooni loomise juures on saadud inspiratsiooni Helme põlledest ning põlled on võetud eeskujuks materjalide ja kaunistuselementide valimisel. Loov-praktilisetöö kirjalik osa annab ülevaate kollektsiooni loomise protsessist ning sisaldab idee kirjeldust, materjalide valiku põhjendust, moe- ja tööjooniseid, lõigete skeeme ja hooldusjuhendeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mängulised õppevahendid heegeldamise tingmärkide tundma õppimisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Karheiding, Kirsika; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö eesmärk oli välja töötada heegeldamise tingmärkide tundma õppimist toetavad õppevahendid. Õppevahendite koostamise eeltööna kaardistati varieeruvaid heegeldamises kasutatavaid tingmärke Eesti õpikutes ning mujal maailmas. Kokku koostati neli õppevahendit ning lisaks neid toetav tingmärkidega plakat. Õppevahendite kohta käiva uurimuse eesmärk oli selgitada välja ekspertide ja õppijate hulgas läbi viidud ankeetküsitlusega õppevahendite ealine sobivus. Lisaks uuriti kas loodud õppevahendid toetavad tingmärkide tundma õppimist ning milliseid muudatusi soovitatakse õppevahendites teha. Uuringu tulemusest nähtus, et kõik loodud õppevahendid või nende osad on sobivad erinevas vanuses heegeldama õppijatele ning toetavad heegeldama õppimisel tingmärkide tundmaõppimist. Muudatusettepanekud, mida oli võimalik õppevahendites koheselt teha, on teostatud
listelement.badge.access-status Embargo ,
Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid abuveste
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Järvesaar, Aili; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid Muhu- abuveste" olen saanud inspiratsiooni huvist Muhu heegelduste vastu. Olen väärtustanud kogu saare värviilu ja elementide rohkust, mida on selgelt märgata kogu muhulaste rahvariiete juures. Muhulaste fantaasiarikkus heegeldamise juures, kus nad on suutnud mängu panna kõik oma oskused, on teinud nad üheks eripärasemaks paikkonnas Eesti rahvakunstis. Käesolev lõputöö on jagatud kaheks osaks. Esimene teoreetiline osa kirjeldab heegeldamise ajaloost, heegeldamise, kui ühe tehnoloogiliselt huvitava käsitöötehnika jõudmist Muhu saarele. Töö kirjeldab abuvestid tehnoloogilisi iseärasusi. Toob välja Eesti Rahva Muuseumis ja Muhu Muuseumis asuvad etnograafilised Muhu abuvestid. Oma töös olen vaadelnud just heegeldatud abuveste. Oma diplomitöökirjalikus ehk uurimuslikus osas püüdsin saavutada kahte eesmärki- uurida, milliseid heegeldatud abuveste 20. sajandi algusaastal valmistati ning kuidas jõudis abuvestide aeg Muhu saarele. Uurimusest ei saanud teine eesmärk täidetud, vähese materjali kättesaadavuse suhte. Seevastu keskendusin oma töös rohkem tehnoloogilisele poolele. Tõin töös välja olemasolevate vestide fotod, mustrid, et võimalusel taaselustada abuvestide kasutusele võtmist. Lõputöö praktilise eesmärgina valmis kollektsioon linaseid Muhu- ainelisi abuveste. Abuvestide kavandamisel lähtusin etnograafiliste esemete värvivalikut ja kuju arvestavalt. Luues sellega kaasaega sobiva rõivaeseme. Kogu kollektsioon on inspireeritud Muhu värvilistest ja mitmekesistest heegeldatud abuvestidest. Lõputöö praktilist osa toetavad etnograafilised esemed fondides, lisad- fotod, joonised, kavandid ja tööproovid. Töö teoreetilise osa suureks abiliseks on autorite Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste raamat "Meite Muhu Mustrid", mis julgustab leidma tehnoloogilisi lahendeid taaselustamaks esivanemate oskust, luues enda ümber midagi väärtuslikku.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Õpiobjekt heegeldamise põhitöövõtete õpetamiseks vasakukäelistele õpilastele II kooliastmes
(Tartu Ülikool, 2015) Naruski, Vesta; Vaas, Irja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oskuskeel üldhariduskoolide käsitööõpikutes: heegeldamise oskussõnavara korrastamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Hendrikson, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taaskasutatud heegeldatud pitsidest kleitide kollektsioon „Ida“
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Viitmaa, Marika; Tomberg, Riina, juhendaja; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tööjuhised õpetajale silmuskudumis- ja heegeldamistehnika õpetamiseks metafooride abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Toomsalu, Eda; Vaas, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tuniisheegeldatud rannarootsi teki RrM 1022 14 188 taasloomine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Leht, Marje; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The aim of this master’s thesis Recreation of the Tunisian Crocheted Rannarootsi Blanket RrM 1022 14 188 was to recreate a Tunisian technique crochet blanket preserved at Rannarootsi Museum, dating from the year 1905. In addition to the practical component, the work focused on examining the technical execution and production methods, based both on material and written sources. The goal was to create a blanket that visually closely resembled the original, while being more durable and suitable for practical use.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viljandimaa tuniistekid 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Häkkinen Tank, Sigrid; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käesolevas töös on vaatluse alla võetud Viljandimaal tuniistehnikas valmistatud tekid. Töös on kasutatud 30 tekki- Eesti Rahva Muuseumis 12, Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseumis 7, Eesti Vabaõhu Muuseumis 5, Viljandi Muuseumis 2 tekki ja 1 tekikatked ning eraisikute kogudest 3 tekki. Säilinud tekke on Halliste, Helme, Karksi, Paistu, Pärsti, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkondadest. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade Viljandimaal valmistatud tuniistekkidest, nende kaunistusviisidest (tikandid, tuniistehnikas pinnakaunistusvõtted, servakaunistused ning ühendused), suurustest ja kompositsioonilistest lahendustest. Lõputöö praktilise osana valmis tuniistehnikas heegeldatud voodikate, mis on kaunistatud lilltikandiga. Eesmärgiks oli teki valmistamisel kasutada tuniistehnika tehnoloogilisi ja kaunistuslikke võtteid, mida on kasutatud Viljandimaal etnograafiliste tuniistekkide valmistamisel. Tikandis on kasutatud mähk- ja varspistet. Voodikatte materjaliks on punane ja must kolmekordne villane lõng.