Sirvi Märksõna "history" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 42

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680
(2023-04-17) Tammisto, Ilmar; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Igaühel, kes on õppinud Eesti ajalugu, on vähemalt mingisugune ettekujutus nii baltisaksa aadlist kui ka ajast, mil tänapäevase Eesti territoorium kuulus Rootsi riigi koosseisu. Väljend „vana hea Rootsi aeg“ on enamikele tuttav, isegi kui ei olda päris kindlad, et milles siis ikkagi see Rootsi aja headus seisnes. Samamoodi kangastub hõlpsasti kujutelm julmast ja ahnest mõisnikust, kes üksnes enda kitsaste erahuvide eest seisis. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli püüdlustele ja hoiakutele. Keskendusin Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaale (tänapäevase Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel asunud haldusüksus) aastatel 1634—1680. Kõnealusel ajavahemikul kasvas Liivimaal märgatavalt kohaliku aadli mõjuvõim ning kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku oma kõrval. Soovisin töös muu hulgas teada saada, miks lasi Rootsi riigivõim sellisel olukorral tekkida ning mida üritasid Liivimaa aadlikud tugevnenud positsiooni abil saavutada. Jõudsin järeldusele, et kirjeldatud arenguid tõukas suuresti tagant vastastikuse kasu ootus. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks täiendavaid ressursse ning kindlustada kohaliku aadli lojaalsus Rootsi riigi ees. Töös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust muude teemadega tegelemiseks. Olgugi et probleeme oli maal lokkava vägivalla, teede seisukorra, kohtute efektiivsuse ja palju muuga, näitasid riigivõimu esindajad üles vähest initsiatiivi nendega tegelemiseks. Siin astus mängu kohalik aadel, kes soovis vastutasuks ressursside loovutamise eest riigivõimu luba maad vaevanud probleeme lahendada. Selleks tehti riigivõimule ettepanekuid kõikvõimalike korralduste väljaandmiseks ning uute institutsioonide asutamiseks, kusjuures loodud ametikohad olid enamasti tasustamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldatud vastastikuse kasu ootus suuresti realiseerus – aadel üldjuhul nõustus riigivõimu nõudmistega ning sai vastutasuks kujundada kohalikku haldust neile sobivas suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ajaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooteemaline veebimäng
(Tartu Ülikool, 2025) Kattel, Aleksander; Janno, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this Bachelor’s thesis was to create a web game, where users have to guess the time and location of a given photograph. All of the images in this web game are from Estonia and have been gathered from museums or the Wikimedia database. The game was created for an educational purpose and is based on principles of gamification and good user experience. The web game was created using modern technologies. The thesis provides an overview of learning and teaching history, educational games, the design and creation of the game and results.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bau-Handbuch für Landwirthe in Ehst- und Liefland
(1851) Rosen, Carl von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparative discourse-semiotic analysis of the historiography in the history textbooks of the Soviet Union and the Soviet Republic of Estonia
(Tartu Ülikool, 2022) Karilaid, Marko; Ventsel, Andreas, supervisor; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das erste Jahrhundert russischer Kartographie 1525-1631 und die Originalkarte des Anton Wied von 1542
(Hamburg : Friederichsen, 1906) Michow, Heinrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De titvlis aliqvot Atticis qvaestiones historicae
(1876) Loeschcke, Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deification of kings in Ancient Mesopotamia (from III to II millennium BC)
(2023-04-18) Kadochnikov, Iakov; Annus, Amar, juhendaja; Emelianov, Vladimir V., juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See väitekiri kirjeldab Mesopotaamia kuningate jumalikustamist nende eluajal ja selle nähtuse ajaloolist arengut. Uurimus analüüsib ametlikke narratiive, mis pandi kirja kuninglikesse raidkirjadesse ja poeetilistesse tekstidesse (nn. “kuninglikud hümnid”) nende valitsejate endi eluajal ja esitasid neid kuningaid jumalike olenditena otsesel viisil. Termin “otsene jumalikustamine” viitab teatavate jumalikustamise markerite kasutamisele (nt determinatiivid kuningate nimede ees, tiitlid, epiteedid) ja ka kaudsetele markeritele, mis vihjavad kuninga pühaduse staatusele (peamiselt epiteedid). Käesolev dissertatsioon keskendub u 500-aastasele perioodile (2250–1750 e.m.a.) kui selliseid markereid leidub rohkesti säilinud allikates. Kogutud andmete analüüsiks kasutatakse kahte üksteist täiendavat lähenemist. Esimene lähenemine on kvalitatiivne, mis detailselt analüüsib valitud allikaid (peamiselt luuleteoseid ja kuninglike raidkirjade olulisemaid osi), pöörates tähelepanu tekstide struktuurile, jumalikkuse markerite kasutusele ja nende viidete kontekstidele. Teine lähenemine on kvantitatiivne, mis kasutab jumalikkuse markerite statistilist analüüsi lähtudes tekstide temaatilisest varieeruvusest. Kõik järeldused on tehtud nende kahe lähenemise tulemusi kokku võttes. Allikate temaatilist variatsiooni ja jumalikkuse markerite kasutust analüüsides pakub väitekiri asjaolude rekonstruktsiooni, mis viis kuningate otsese jumalikustamisele muistses Mesopotaamias, samuti arutleb see kuidas jumalikustatud valitseja kuvand arenes uuritava perioodi vältel ja võimalike põhjuste üle, miks kuningad hakkasid vältima enesele otsese jumalikkuse omistamist alates 18. sajandist e.m.a. oma kuninglikes kirjutistes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of sheep populations in Estonia as indicated by archaeofaunal evidence and ancient mitochondrial DNA lineages from the Bronze Age to the Modern Period
(2016-10-18) Rannamäe, Eve; Valk, Heiki, juhendaja; Saarma, Urmas, juhendaja; Lõugas, Lembi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Lammas (Ovis aries) on alates hilispronksiajast olnud üks enimkasvatatud kariloomi Eestis. Tänapäeval moodustab lambakasvatus Eestis väikese, kuid järjest olulisema osa põllumajandusest. Tuginedes zooarheoloogilisele leiuainesele ja geneetilisele andmestikule, on väitekirja eesmärk uurida lambakasvatust ning lammaste emaliinide ajalugu Eestis ja laiemalt Läänemere kultuuriruumis keskmisest pronksiajast (u 1200 eKr) tänapäevani. Töö zooarheoloogiline pool keskendub hilisrauaajale ja keskajale Viljandis ja Karksis ning loomsete saaduste tarbimisharjumustele ajas ja ruumis. Geneetiline osa analüüsib emaliini pidi pärandatavat mitokondriaalset DNA-d vanades lambaleidudes ja ka tänapäevastes Kihnu maalammastes. Uurimusest selgub, et lambakasvatus ja lammaste tarvitamine toiduks on Eestis olnud pronksiajast peale üsna järjepidev. Siiski ilmnevad mõned murranguajad, millele tuleb seletust otsida laiemal ajaloolisel taustal. Need muudatused seostuvad kahe perioodiga. Esiteks üleminek muinasajalt keskajale koos 13. sajandi alguse ristisõdadega. Geneetilises andmestikus väljendub see lambapopulatsiooni suurenemises, mis on toimunud kohaliku talumajanduse ja olemasolevate loomade baasil, ning mis võib olla tingitud sellest, et keskajal kasvas koos rahvaarvuga ka kariloomade hulk. Teine murrang ilmneb seoses suure tõuaretusega 19. sajandil, mil eeskätt Lääne-Euroopast sisse toodud tõugudega hakati kohalike lammaste liha- ja villatootlikkust parandama. Hoolimata sellest on algupärased põliste tunnustega maalambad, eeskätt Kihnu maalammas, säilinud tänapäevani, kuigi mõnevõrra väiksema geneetilise mitmekesisusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Stadthalterschaft. Zur Ergänzung der topografischen Nachrichten von Lief- und Ehstland
(Riga : Bey Johann Friedrich Hartknoch, 1789) Hupel, August Wilhelm
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Katastrophe der Stadt Dorpat während des Nordischen Krieges. Nebst zeitgenössischen Aufzeichnungen
(Verlag von Franz Kluge, 1902) Bienemann, Friedrich Gustav, noorem
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Lehre von der Klagenverjährung nach Liv-, Est- und Kurländischem Privatrecht in steter Vergleichung mit dem gemeinen Recht und den wichtigsten modernen Gesetzgebungen. Bd. 1
(Leipzig : Wöpke, 1904) Lutzau, Hermann von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi loomine ja väljakujunemine
(2011-07-27) Õunapuu, Piret
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on eelkõige selgitada välja eesti rahva oma muuseumi kujunemise lugu rõhuasetusega muuseumi ja rahva vahelisel suhtel. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) mõtte areng ja teoks saamine peegeldab eesti rahva rahvuseks küpsemise lugu. 1909. aastal ametlikult eluõiguse saanud muuseumi esimese kümnendi jooksul toimus paradigma muutus, kus üksikute haritlaste idealistlikust rahvusromantilisest ideest kujunes välja rahvaga aktiivselt suhtlev laiaulatusliku liikmeskonnaga ja selgete sihtidega mäluasutus. Muuseum konstrueeris väärtustatud mineviku narratiivi, mille kaudu oli võimalik leida oma minevikust seda, mille üle uhke olla ja mille kaudu tõestada, et ka eestlased on kultuurrahvas. ERMi strateegiad ja praktikad eesmärkide elluviimisel olid suunatud nii muuseumi sisse- kui väljapoole. Esmaoluline tegevussuund muuseumi esimeste aastate jooksul vanavara korjamise ja muuseumile sisu moodustamise näol andis kogu Euroopa kontekstis tähelepanuväärse tulemuse. Muuseumi põhikiri oli sätestanud laiapõhjalised eesmärgid ja kuigi muuseumist kujunes teoreetiliselt juba esimestel aastatel mitmekülgne institutsioon, sai aga praktikas identiteedi alus vanavarast. Tulemuste teaduslikuks läbitöötamiseks puudus veel laiem vaimne potentsiaal, see-eest oli loodud võimalus tulevastele erialateadlastele suurepäraste ja unikaalsete kollektsioonide näol.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus
(2016-06-21) Esse, Liisi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Saja aasta möödumine Esimese maailmasõja puhkemisest aktualiseeris teemakohast ajalookirjutust nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis ja mujal Ida-Euroopas, kus ilmasõda tunti seni pigem “unustatud sõjana”. Sellest tulenevalt on siinses ajalookirjutuses tulnud nähtavale mitmed lüngad, eriti sõja ühiskondlike ja kultuuriliste aspektide käsitlemisel. Viimaste hulka kuulub sõdurite kogemuse ja selle sõjajärgse tähenduse analüüs, mis on antud doktoritöö uurimisülesanne. Tuginedes eesti sõdurite kirjadele, päevikutele ja mälestustele ning veteranide organisatsioonide materjalidele, analüüsib väitekiri Esimeses maailmasõjas Vene armee koosseisus osalenud eestlastest sõdurite sõjakogemuse ühisosa, selle eripäraseid ja/või seni vähest tähelepanu pälvinud komponente. Töö käsitleb sõja kestel omandatud kogemust ning viimase tähendust pikemal aegreal, st kogemusele hinnangu andmist ja selle rakendamist 1920.–1930. aastate ning nõukogude perioodi teisenenud ühiskondlik-poliitilistes oludes. Analüüsides eestlaste sõjakogemuse iseloomulikumaid komponente (vaenlase- ja enesekuvand, suhted kaassõdurite ja kodurindega, kojupöördumine), neid mõjutanud tegureid (nt Vene armee taustsüsteem, ilmasõjale järgnenud konfliktid) ning kogemuse sõjajärgset tähendust, astub töö diskussiooni maailmasõja alase lokaalse ja rahvusvahelise historiograafiaga ning juhib tähelepanu vajadusele Vene armees teeninud väikerahvaste kogemuse problemaatikat, aga ka erinevaid “pika” Esimese maailmasõja aspekte idarindel kompleksselt analüüsida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fünf Fragen aus dem Provinzialrecht
(Riga : Jonck und Poliewsky, 1899) Lutzau, Hermann von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geschichte des Gerichtswesens und Gerichtverfahrens in Liv-, Est- und Curland
(Reval : Kluge, 1874) Bunge, Friedrich Georg von
listelement.badge.access-status Embargo ,
Historia de los Estados bálticos
(Barcelona : Bellaterra, 2016) Kasekamp, Andres
Estonia, Latvia and Lithuania have been the battleground for neighbouring powers and the site of intense rivalry, but also interaction, between East and West. A History of the Baltic States masterfully traces the development of these three Baltic countries, from the northern crusades against Europe's last pagans, and Lithuania's rise to become one of medieval Europe's largest states, to their incorporation into the Russian Empire and the creation of their modern national identities. Drawing upon the most recent scholarship, Andres Kasekamp pays particular attention to the tumultuous twentieth century, during which the Baltic States achieved independence, but also endured occupation by both the Soviet Union and Nazi Germany. Finally, he explores how the Baltic States recovered their statehood and transformed themselves into members of the European Union. Clearly and accessibly written, this is one of the first English-language books to provide a comparative survey of Baltic history.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana
(2012-10-01) Vanamölder, Kaarel
Väitekirjas käsitletakse Rootsi aja lõpul (u 1689–1710) Tallinnas perioodiliselt ilmunud trükitud ajalehte Reval(i)sche Post-Zeitung. Senises historiograafias on lehte vaadeldud omaette institutsioonina, kuid väitekirjas muudeti ainesele lähenemisel kontseptsiooni, käsitledes seda laiemalt varauusaegse Rootsi suurriigi ja Euroopa pressiajaloo kontekstis. Väitekirjaks koondatud artiklid avavad uurimisobjekti erinevaid tahke. Perioodiliselt ilmunud (Tallinna) ajalehte vaadeldakse esmalt koos teiste varauusaegsete infokandjatega (lendlehtede jms) kui tollase publitsistika ning ajalookirjutuse üht võimalikku allikat. Seejärel keskendutakse Reval(i)sche Post-Zeitungi trükkali isikule ja tema muudele igapäevastele tegevustele. Ajalehe väljaandmine polnud trükkalile asi iseeneses või eraldi ülesanne, vaid üks tahk informatsiooni edastamises ja uudiskandjate reprodutseerimises. Eraldi käsitletakse ajalehes avaldatud reklaam- ning muid teateid. Metodoloogilise uuendusena vaadeldi Reval(i)sche Post-Zeitungit esmakordselt paralleelselt Liivimaa kindralkubermangus välja antud ajalehtedega Montags (Donnertstags) Ordinari Post Zeitung (1690–1681), Rigische Novellen (1681–1710) ning teiste Saksa ajalehtedega, näiteks Königsbergis ja Hamburgis ilmunutega. Võrdluse tulemusena selgus, et Reval(i)sche Post-Zeitungi näol on tegemist Riias ilmunud ajalehe lühendatud ümbertrükiga. See teadmine sunnib revideerima Balti varauusaegse pressi ajaloo seniseid seisukohti. Eesti- ja Liivimaa kubermangukeskuste ajalehtede väljaandmist tuleb vaadelda ühtse protsessina, mida initsieeris keskvõimu tahe kontrollida avalikkusele suunatud info edastamise viise ja kanaleid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kooliõpikud kui erineva maailmavaate kujundajad: Eesti ajaloo gümnaasiumiõpikute näitel (1991-2012)
(2014) Arutyunyan, David; Talts, Mait, juhendaja
The aim of this thesis is to investigate Estonian history textbooks published in the Republic of Estonia in Estonian as well as in Russian languages and used in the gymnasium during the period from 1991-2012. The thesis is focused on the following landmarks in the history of Estonia: The World War II, the Stalin's repressions, the time under the Soviet rule, the collapse of the Soviet union and the sovereignty of Estonia stemming from it. It is these periods and landmarks which may originate different theoretical interpretations of history in terms of the framework of Estonian Republic. Estonian as well as Russian textbooks of history for gymnasium can serve as sources and media for interpretations. Topicality and actual value of the thesis today is certain and evident owing to the reasons. Since it is perfectly possible to influence and shape the worldviews and perspectives of a personality especially during one's reaching the age of puberty. History textbooks or as in the case Estonian textbooks on history in particular are the means enabling to create certain viewpoints and perspectives. School plays the role of institution with its curricula realizing the mentioned function. The young among the local Estonians as well as Russian-speaking minorities may have different perspectives and viewpoints. Besides that, the Estonian textbooks used do not necessarily reflect the historical facts the same way, neither give similar understanding of the same landmarks of significance. Given the mentioned assumptions it is important to learn whether the history textbooks published in this particular time lapse in Estonia have possibly influenced in certain way and shaped different understandings of the past events or on the contrary, suggest the same identical worldview and perspective or imply several alternative possible interpretations. There have been made certain conclusions with the help of analysis made on the basis of comparisons and juxtaposing. The conclusions found are that Estonian textbooks can shape and create different viewpoints being in stark contrast with one another. There are differences between the Estonians textbooks written in Russian and Estonian as well as numerous differences between the textbooks written in Estonian. It is worth mentioning that the difference between the textbooks written in Russian language are negligible and minor.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liefländische Historia
(1695) Kelch, Christian