Sirvi Märksõna "hoiakud" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 459

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. ja 2. kooliastme ärevushäire sümptomitega laste lõimimine tavaõppesse Eesti ühe piirkonna õpetajate hinnangute alusel
(Tartu Ülikool, 2013) Hanikat, Sirje; Kõrgesaar, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11–16-aastaste põhikooli õpilaste uimastitarvitamine ja hoiakud uimastitarvitamise ja uimastitarvitajate suhtes
(Tartu Ülikool, 2014) Rohtla, Anita; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest
(Tartu Ülikool, 2014) Toodo, Berit; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 13-16aastaste laste ja nende vanemate teadlikkust interneti kasutamisel, nende hoiakuid ja lastevanemate seatud piiranguid oma lastele. Mida enam võimalusi kogevad lapsed ja noored internetis, seda suurem tõenäosus on, et nad puutuvad kokku ka erinevate riskidega. Uuringud näitavad, et väga paljud lapsed on internetis kokku puutunud häiriva sisuga ning et enamasti puudub nii lastel kui ka lastevanematel oskus, kuidas toime tulla emotsionaalse stressiga. Ka puuduvad lapsevanematel oskused ja teadmised, kuidas ohtu ära tunda ning mismoodi sekkuda ja aidata (Livingstone et al 2011). Rahvusvahelise laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisgrupi EU Kids Online uurijate sõnul vajavad kõrge riskiga maad nagu Eesti tungivalt teadlikkuse tõstmist (Livingstone et al 2010). Sealjuures lastevanemate piirangute kasutamine oma laste arvutikasutamisel ei ole märkimisväärselt suur. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et vaid vähesed lapsevanemad on määranud oma lastele internetikasutamisel piiranguid. Pigem usaldatakse oma last ning eeldatakse, et laps ei tegele internetis talle kahjulike asjadega. Intervjuudest tuli välja ka see, et lapsed ei küsi nõu ega abi oma vanemate käest ja see võib olla tingitud vanemate ebakompetentsusest ning oskamatusest lapsi aidata. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et laste vähesel suunamisel suutsid lapsed nimetada neile potentsiaalselt ohtlikke internetiriske. Kõigi laste jaoks oli esmajoones hirmsaim risk viirused. Osati välja tuua, et oma andmeid ei tohiks internetti kirjutada, ent sotsiaalvõrgustikes oma andmete avaldamises lapsed ohtu ei näinud. Selgus ka tõsiasi, et kõik lapsed olid internetis kuidagiviisi kokku puutunud millegi ebameeldivaga, kui mitte nemad ise, siis nad teadsid kedagi, kes on. Sealjuures nende vanemad olid kindlad, et midagi halba nende lapsed internetis kogenud ei ole. Mitte ükski laps ei rääkinud häirivast kogemusest ei oma vanematele ega õpetajatele. Antud teema uurimine on väga tähtis, ent ühtlasi ka keeruline. Üheltpoolt sellepärast, et tegu on lastega ning laste uurimine iseenesest on juba keeruline. Teiselt poolt on raske erinevate riskide ning ohtude klassifitseerimine. Lisaks tuleb arvestada ka põlvkondlike erinevustega - tänapäeva laste jaoks on mõiste “personaalne informatsioon” hoopis uue tähenduse saanud, millega nende vanemad ei pruugi alati arvestada. Antud uuringust selgus ka tõsiasi, et lastevanemate seas on populaarne arvamus, et kuna nende laps on maast-madalast üles kasvanud interneti ning arvutitega, siis oskab ta sellega suurepäraselt ümber käia ning ei puutu erinevate ohtude ja riskidega kokku. Leitakse, et kui midagi halba ei ole enda või enda tutvusringkonnas juhtunud, siis on ebatõenäoline, et tulevikus võiks midagi halba juhtuda. Antud tulemus läheb kokku ka mitmete teoreetikute ning erinevate uuringute tulemustega (näiteks Livingstone’i erinevate aastate uuringud; Prensky; Herring). Mitmete teoreetikute (Prensky; Livingstone) sõnul on see aga vale lähenemine - laps õpib kõige paremini enda vanematelt ja õpetajatelt, mistõttu oleks väga oluline oma lapsega internetiohtudest rääkida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
3-7-aastaste laste vanemate suhtumine ekraanimeedia vahendite kasutamisse koolieelse lasteasutuse õppetöös Põlvamaal
(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Eve-Liis; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4.-6. klassi õpilaste keskkonnaalased hoiakud ja käitumisharjumused Rohelise Kooli programmiga liitunud koolides
(Tartu Ülikool, 2021) Varusk, Kristel; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-6-aastaste laste õpetajate ekraanimeedia alased hoiakud ja hinnangud ekraanimeedia kasutamisele Jõgeva ja Tartu maakonna lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Raudsepp, Gerda; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7-aastaste laste arusaamad enda seotusest loodusega ja inimtegevuse mõjust looduskeskkonnale
(Tartu Ülikool, 2024) Lees, Mary Marlen; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7.–9. klassi õpilaste suhtumine tundides tahvelarvutite kasutamisse kolme eesti kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Pahla, Kairit; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A change in perception of gender roles in the novel “Little women” by Louisa May Alcott and two film adaptations: “Little women” (1994) by Gillian Armstrong and “Little women” by (2019) Greta Gerwig
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2023) Salimbajeva, Žanija; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abielulahutuse aktsepteeritavus Eestis: muutused 1990-2008 ja selle seosed perekonnaseisu ja perekonnahoiakutega
(Tartu Ülikool, 2016) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö uurimiseesmärgiks oli teada saada, kuidas on Eestis muutunud hoiakud abielulahutuse suhtes lähtuvalt ajast, vanusest, perekonnaseisust ja laste olemasolust. Lisaks sellele uurisin, kuidas on muutunud samadest teguritest lähtuvalt inimeste hoiakud selle suhtes, kui oluliseks peetakse lapse jaoks mõlema vanema olemasolu. Uurimuse aluseks olevad andmed sain Euroopa väärtusuuringust ning analüüsisin ainult Eesti andmeid. Eestis on antud uurimust läbi viidud ainult kolmel aastal: 1990, 1999 ja 2008. Analüüsist selgus, et kuigi kõikide aastate küsitluste kohaselt oli keskmine lahutuse õigustatus suhteliselt sarnane, siis ajas erinesid inimeste hoiakud selles osas, kui oluliseks peeti mõlema vanema olemasolu lapsel. Kuigi jätkuvalt peetakse nii ema kui isa olemasolu lapse üleskasvamisel oluliseks, siis selgus ikkagi statistiliselt oluline seos aja ja hoiaku suhtes. 2008. aastal ei peetud nii ema kui isa olemasolu lapse õnnelikuks üleskasvamiseks nii oluliseks kui 1990. aastal. Lisaks sellele kiideti 2008. aastal võrreldes 1990. aastaga rohkem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Analüüsides vanuse ja hoiakute seost selgus, et nooremad inimesed aktsepteerisid lahutust rohkem kui vanemad ning vanemad inimesed nõustusid rohkem sellega, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui isa kui nooremad inimesed. Lisaks sellele selgus oluline seos perekonnaseisu ja abielulahutuse aktsepteeritavuse vahel ning tuli välja, et lahutatud ja lahus inimesed aktsepteerivad teistest rohkem lahutust. Vaadates erinevusi lastega ja lasteta inimeste hoiakutes, siis tuli välja, et lastega inimesed pidasid 1999. ja 2008. aastal lahutust vähem õigustatuks kui lasteta inimesed. Lisaks sellele arvasid lastega inimesed rohkem, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui ka isa, ning viimase küsitluse kohaselt kiitsid lastega inimesed vähem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Lahutuse õigustatuse ja hoiaku, et lapsel on vaja mõlemat vanemat, vahel oli samamoodi enamasti seos. Need, kes kiitsid üksikvanemaks olemist heaks, olid lahutuse suhtes sallivamad kui need, kes arvasid, et naine ei tohiks saada last vallasemana ning lapsel on vaja nii ema kui ka isa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Actitudes de mexicanos hacia narcocultura y narcóticos
(Tartu Ülikool, 2024) Sinimäe, Eliza; Kruse, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afekti omistusvea meetod kui grupitöö ja üksinda õppimisega seotud hoiakute uurimise vahend - psühhomeetriline analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Naudi, Mari; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas afekti omistusvea meetodiga võiks saada hoiakute mõõtmisel usaldusväärse tulemuse. Valimisse kuulus 320 Tartu Ülikooli tudengit, vanuses 19-54. Katseisikud osalesid katses interneti vahendusel. Protseduur seisnes afekti omistusvea meetodi abil afekti ülekande hindamises ja selleks uuriti tudengite suhtumist grupitöösse. Tulemustest selgus, et grupis õppimine ja üksinda õppimine ei pruugi olla teineteise vastandid ning hoiakuid grupitöösse mõjutab pigem üldine elukogemus kui akadeemiline staaž. Afekti omistusvea meetodi kui mõõtmisvahendi analüüs kinnitas, et tegu on psühhomeetriliselt usaldusväärse vahendiga, kuid kas see on ka reaalset elu kajastab, peavad näitama tulevased uuringud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike arusaam suhtekorraldusest
(Tartu Ülikool, 2005) Lill, Mervi; Tampere, Kaja, juhendaja; Vihalemm,Triin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike ja suhtekorraldajate rollid, vastastikused arusaamad ning hoiakud ajakirjanduse ja suhtekorralduse suhtes
(Tartu Ülikool, 2005) Laasme, Eneken; Tampere, Kaja, juhendaja; Harro-Loit, Halliki, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire alased teadmised ja sellesse suhtumine eesti lasteaiaõpetajate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Adusoo, Liisi; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste karistuslikud hoiakud küberkiusamise suhtes
(Tartu Ülikool, 2012) Ebral, Reili; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool