Sirvi Märksõna "huvigrupid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanikkonna ning huvigruppidega konsulteerimine Narva linna arengukava menetlemisel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Nikitina, Veronika; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tajutav mõju Tartu arenguperspektiivile
(Tartu Ülikool, 2024) Järg, Angela; Uiboleht, Urmo; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Greenlash" in the European Parliament - between politicisation and business lobbying
(Tartu Ülikool, 2025) Šefer, Susann; Eihmanis, Edgar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The recent political backlash against policies of the European Green Deal is a new phenome-non. This is particularly noteworthy in the case of the European Parliament considering the institutions historical role as an environmental champion, now exhibiting opposition to key environmental policies. The thesis addresses this research puzzle through a comparison of three regulations proposed by the 2019 – 2024 von der Leyen Commission which varied in their degrees of success in the adoption by the European Parliament: the Nature Restoration Law, the Deforestation Regulation, and the Sustainable Use Regulation. Borrowing insights from literature on electoral politicisation and business lobbying, this thesis introduces a novel framework that examines the combined influence of these factors on policy outcomes in the European Parliament. The thesis contends that the convergence of increased public scrutiny and resistance from corporate actors leads to the rejection of a policy. Based on an analysis of EU institutional documents, speeches of the Members of the European Parliament, political group publications, and interest group reports, the thesis reveals that the policy outcomes of the European Parliament are increasingly shaped by the inability to find compromise which is a result of high levels of politicisation and business lobbying as illustrated in the case of the Sustainable Use Regulation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haigete laste rühma toomine: Tartu lasteaedade huvigruppide hoiakud ning võimalikud probleemilahendused
(Tartu Ülikool, 2014) Kütt, Ly; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumile
(Tartu Ülikool, 2016) Mägi, Peeter; Aljas, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida ühe Eesti muuseumi tähendust ja tähtsust Kappide majamuuseumi näitel. Vaatlesin täpsemalt mida tähendab muuseum oma sidusrühmadele ja kohalikule kogukonnale, millised on nende ootused ning kuhu muuseum võiks areneda. Uuring põhineb muuseumi sidusrühmade seisukohtade uurimisel, kuna nad mõjutavad otseselt muuseumi arengukäiku. Kappide majamuuseum asub Suure-Jaanis ning on seotud heliloojate Kappide dünastiaga, muuseum keskendub heliloojate Kappide pärandi säilitamisele. Tegemist on väikese muuseumiga, mis on kohaliku omavalitsuse omandis ning kus on üks töötaja. Muuseumi külastajaskond on väike, kuid muuseumi kõrval toimuv suvine Suure-Jaani Muusikafestival toob kohale suurema publiku, kui on Suure-Jaani valla elanike arv. Sidusrühmade ootuste kaardistamiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mis toetas sidusrühmade seisukohtade põhjalikumat uurimist ning nende seisukohtade variatiivsuse esile toomist. Uuring põhineb kuuel poolstruktureeritud intervjuul ning vaatluspäeviku materjalidel. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks intervjueerisin sidusrühmade liikmeid kohalikust omavalitsusest, haridus-, muusika ja turismisektorist ning lisaks kohalike elanike esindajat. Töös kasutasin ka muuseumi direktoriga tehtud intervjuud, et mõista paremini kontekste ja muuseumipoolseid seisukohti. Uurimusest selgus, et Kappide majamuuseum on, oma sidusrühmade järgi, hetkel oluline süvamuusikakeskus ning seda rolli nähakse olulisena ka tulevikus. Viimasele annab aktsenti traditsiooniline Suure-Jaani Muusikafestival. Kuna süvamuusika on suunatud kitsale ringile auditooriumist, siis seab see arengusuund ka muuseumi perspektiive tulevikunägemuse osas ning sidusrühmad teadvustavad potentsiaalseid publiku arve ja piletitulu. Süvamuusika keskuse rollist tulenevalt, näevad sidusrühmad tänast muuseumi konkurentsivõimetuna turismiturul. Kuna süvamuusika keskuse roll on sidusrühmade järgi olulisim, siis nende visioonis ei domineeri muuseumis muud traditsioonilised muuseumitegevused, mida kaasaja muuseumid kasutavad oma tegevuse laiendamiseks ning uute auditooriumide leidmiseks, alates aktiivõppekesksetest hariduskeskustest, kuni digitaliseeritud kogude või veebipõhiste näituste loomiseni. Olulisena näevad kõik intervjueeritud visioonis muuseumit kui kohaliku identiteedi kujundajat. Kuigi hetkel tundub muuseum kohalikele elanikele ebaolulisena, mida eriti aktiivselt ei külastata, väidavad intervjueeritud, et muuseumi tähendus on siiski oluline ning selle olulisus selguks kindlasti mõnes kriisiolukorras, kus kogukondlik tunnetus toetaks muuseumi aktiivselt. Seega, muuseumit peetakse oluliseks, kuigi (rutiinset) sidet muuseumi ja kogukonna vahel nimetatavad sidusrühmad hetkel nõrgaks või pigem nõrgaks. Kogukondliku muuseumi kujunemise aluseks peavad sidusrühmad kaasamist ja osalust ning kohalike ja muuseumide vahelist koostööd piirkonna kultuuriajaloo kogumisel ja eksponeerimisel. Tugeva kogukondliku tähtsusega muuseumi loomise algatuse võtmise osas jäävad sidusrühmad erimeelsusele. Samuti ei leita konsensust vedavate, aktiivsete inimeste osas – kas algatus peaks tulema kohalikust omavalitsusest, muuseumist või peaks algatus tulema kohalike elanike endi seast? Tulevikuperspektiivis antakse sihtrühmade poolt Kappide majamuuseumile mitmeid erinevaid ootusi: haridus-, muusika-, kogukonna- ja turismikeskus, muusikamuuseum, kogukonna muuseum, kokkusaamiskoht ning atraktiivsete näituste toimumispaik. Nii suur hulk tegevusi tooks muuseumi praktilises töös kaasa tegevuste suure killustatuse. Uurimistöö käigus joonistusid erinevad, Kappide majamuuseumiga seotud kogukonnad ja siht- ning sidusrühmad, kes hüpoteetiliselt, koostöös muuseumiga, võiksid olla kohaliku kogukonna arendajaks ja muuseumi kestlikkuse tagatiseks. Edaspidi oleks huvitav vaadata ja uurida, mida kohalikud ja eemalasuvad elanike erinevad (siht) rühmad, ootavad Kappide majamuuseumilt. Laiemalt oleks võimalik uurida riikliku tasandi seisukohti väikemuuseumidest, et nende kultuurirolli kogu ühiskonna jaoks kaardistada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huvigruppide kaasamine korporatiivsel rebrändingul Wise Payments Ltd näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jaago, Egle; Kodar, Ave; Ploom, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huvigruppide kaasamine poliitilistesse otsustusprotsessidesse: haridusseaduse eelnõude analüüsi näitel Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Tull, Käthe-Riin; Surva, Laidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodanike kaasamine kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessi Narvas
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Pankratjeva, Viktoria; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lobeerimine Euroopa Liidus ning täiendava õigusliku regulatsiooni põhjendatus Eestis
(Tartu Ülikool, 2020) Särekanno, Uku; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöövõimekus huvigruppide vaates
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2014) Saetalu, Triinu; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sisehindamise alane uuring
(Eesti Uuringukeskus, 2011) Eesti Uuringukeskus
Haridus- ja Teadusministeerium on kaardistanud läbi aastate (2006-2010) sisehindamise! Tagasisidearuannete põhjal nii üldharidusasutuste sisehindamiseprotsessi nõrku külgi kui ka parimaid kogemusi. Eesmärkide saavutamiseks viidi uuring läbi kahes osas: esimese etapina toimus 4 fookusgrupi intervjuud ja 1 süvaintervjuu sisehindamise protsessi erinevate osapooltega (24 respondenti) ning teise etapina perioodil september 2010 (jaanuar 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud 85 üldhariduskooli/koolieelse lasteasutuse sisehindamise aruannete ja 58 tagasisidearuannete kvantitatiivne ja kvalitatiivne!sisuanalüüs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabaühenduste lobi Euroopa Liidu otsustusprotsessides: keskkonnaalased vabaühendused Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Valgenberg, Andro; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida keskkonnaalaste vabaühenduste seisukohtade mittekaasamist Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe (CETA) loomisel. Töös lähtus autor diskursuste erinevustest vabaühenduste ja CETA leppe vahel, mis võib olla üheks lobi mittekaasamise põhjuseks. Töös kasutati keskkonnaalaseid diskursusi, mis lähtusid globaalsete limiitide ja konkreetsete keskkonnaalaste probleemide lahendamise printsiipidest. Töös uuriti nii CETA leppe täisteksti, kui ka keskkonnaalaste vabaühenduste poolt välja antud materjale, mis keskendusid keskkonnaalale ning tekstides esinenud mõttelaadid ja ideed paigutati teoreetilises osas tutvustatud diskursustesse. Analüüsi tulemusel selgus esindatud diskursuste poolest märkimisväärne erinevus keskkonnaalaste vabaühenduste ja CETA leppe teksti puhul. CETA tekst läks diskursuste esindatuse poolest kaugemale ning kasutas kõiki uuritud diskursusi, mille tõttu võib jõuda järeldusele, et CETA leppes üritati leida kompromissi erinevaid diskursuseid esindavate huvigruppide ja osapoolte vahel, mille tõttu kannatas keskkonnaalaste vabaühenduste lobi kaasamine.