Sirvi Märksõna "immunoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antigeenide identifitseerimine
(Tartu Ülikool, 2012-12-13) Utt, Meeme
BeSt programmi toetusel loodud sisupakett „Antigeenide identifitseerimine" tutvustab antikehadega ja antigeenidega seotud mõisteid ning meetodeid nende uurimiseks. Õpiobjekti kasutamine eeldab üldisi teadmisi immunoloogiast, biokeemiast ja valkudest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioinformatics analysis of various aspects in immunology
(2024-04-10) Salumets, Ahto; Peterson, Hedi, juhendaja; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bioinformaatika on interdistsiplinaarne valdkond, mis on segu nii bioloogiast, statistikast kui ka arvutiteadusest. Antud doktoritöös kasutasime bioinformaatilist analüüsi vastamaks mitmesugustele immunoloogilistele küsimustele. Üks töösse kaasatud artiklitest keskendus erinevate T-raku alatüüpide kirjeldamisele. T-rakud on adaptiivse immuunsüsteemi rakud, mis on olulised nii patogeenide eemaldamisel kui ka immunoloogilise mälu kujunemisel. Meil oli täpsemalt fookuses CD8+ TEMRA rakud, mida on varasemalt seostatud mitmesuguste haigustega. Oma töös kirjeldasime antud rakutüübi seoseid muuhulgas DNA metülatsiooniga, mis on raku fenotüübi kujunemiseks oluline keemiline modifikatsioon. Oma töös identifitseerisime sellised DNA positsioonid, mille metülatsiooni põhjal saime luua CD8+ TEMRA rakkude taset ennustava mudeli, mis võiks olla kasulik inimese tervisliku seisundi hindamisel. Ka teises doktoritöösse kaasatud uuringus keskendusime T-rakkudele, kuid sel korral keskendusime DNA metülatsiooni võrdlemisele konventsionaalsete ja immuunvastust supresseerivate regulatoorsete T-rakkude vahel. Me leidsime tuhandeid positsioone DNA-s, mille puhul olid need rakutüübid erinevad metüleeritud, kuid lisaks sellele leidsime ka erinevuse Graves’i tõve riskilookuses. Kuigi me ei suutnud välja selgitada, kuidas antud regioon võiks osaleda Graves’i haiguse väljakujunemisel, siiski loodame, et meie töö inspireerib teisi välja selgitama, kas antud regioonil on mõju regulatoorsete T-rakkude fenotüübile. Kolmandas artiklis uurisime T-raku arengus olulisi tüümuse säsi epiteelrakke. Meie analüüs vihjas, et antud rakutüüp differentseerub sarnaselt keratinotsüütidega ning selle hilisemad staadiumid võiksid olla olulised tüümuses normaalse põletikulise keskkonna loomisel, mis on T-rakkude arengu jaoks oluline. Kahes viimases töösse kaasatud artiklis andsime oma panuse COVID-19 uurimisse. Meie analüüs näitas, et iseäranis just raske COVID-19 kulg on seotud apoptootiliste signaaliradadega. Lisaks leidsime, et isegi asümptomaatilistel inimestel võib SARS-CoV-2 infektsioon kaasa tuua pikaajalise põletikuliste valkude taseme tõusu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Developing a data analysis pipeline for automated protein profiling in immunology
(2021-05-24) Fishman, Dmytro; Peterson, Hedi, juhendaja; Vilo, Jaak, juhendaja; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valgud on ühed elu kõige olulisemad ehituskivid. Need pisikesed molekulid on vastutavad terve organismi funktsioneerimise eest. Valkude ampluaa on rikkalik, nende ülesannete hulka kuuluvad näiteks nii immuunvastuse algatamine infektsioonide vastu, rakkude igapäevase homöostaasi tagamine kui ka palju muud. Selge on ka see, et selliste keerukate protsesside läbiviimiseks ei piisa ühest valgust, vaid on vaja paljude valkude täpset ja koordineeritud koostööd. Kuid kõik valgud pole võrdselt kasulikud, on valke, mille olemasolu on eluliselt tähtis organismi funktsioneerimiseks, kuid on ka selliseid, mis tekitavad probleeme, eriti normaalsest kõrgemate tasemete korral. Sellest tulenevalt on oluline teada, mis valke ja kui palju mingil hetkel organismi mingis kindlas koes on. Nimelt aitavad sellised teadmised paremini uurida nii haigusmehhanisme kui ka mõista inimeses toimuvaid bioloogilisi protsesse üldiselt. Valk-kiip on üheks selliseks tehnoloogiaks, mis võimaldab uurida valkude tasemeid inimese veres. Täpsemalt, see tehnoloogia võimaldab korraga uurida tuhandeid valke ja seega saab selle tehnoloogia abil genereerida suuri andmestikke. Nende andmete analüüsimine võib osutuda aga üsna keeruliseks ülesandeks. Nimelt puuduvad selleks otstarbeks lihtsalt kasutatavad ja automatiseeritud tööriistad. Me oleme teinud mitmeid teadustöid, mis keskenduvad valk-kiipide andmete analüüsile ning nende uuringute jooksul oleme katsetanud paljusid erinevaid andmeteaduse meetodeid. Samuti on need uuringud olnud tulemuslikud, näiteks oleme tuvastanud ja iseloomustanud valke, mis on APS1 haiguse korral autoimmuunse reaktsiooni sihtmärkideks. Nendest uuringutest kogutud teadmiste põhjal oleme loonud lihtsasti kasutatava veebirakenduse PAWER, mis rakendab erinevaid arvutuslikke meetodeid ning võimaldab kasutajal läbi viia poolautomaatset analüüsi. Käesoleva doktoritöö aluseks olevad uuringud on olnud ka oluliseks lähtekohaks mitmetele teistele haigusmehhanisme uurivatele töödele ning on kaasa aidanud masinõppepõhiste meetodite standardiseerimisele bioloogias.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immunoloogia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-11-28) Uibo, Raivo; Kisand, Kalle; Peterson, Pärt; Reimand, Koit
Käesolev eestikeelne immunoloogiaõpik on tänapäevastatud versioon 2015. a ilmunud õpikust. Uue õpikuteksti kirjutamise vajaduse tingis immunoloogiateaduse ja selle meditsiiniliste rakendusvõimaluste kiire areng viimastel aastatel. Seetõttu sai autoritele oluliseks küsimuseks, mida uues versioonis kajastada ja mida mitte. Arusaadavalt on need valikud rasked, eriti kui arvestada neid mitmekesiseid teadmisi, mida on saadud uute nakkushaiguste (COVID-19 jt) immuunmehhanismide uuringutes. Kiiresti on suurenenud ka immunoregulatoorsete protsesside teaduslike andmete hulk. Tänu immuunsüsteemi kontrollpunktide mõjutamisel saadud kliiniliste uuringute tulemustele on avanenud uued võimalused kasvajate raviks. Näiteid viimase ligemale kümne aasta saavutustest immunoloogias võib tuua rohkelt ning seda kõike püüdsid autorid uues õpikuversioonis ka tasakaalustatult kajastada. Käesolevas väljaandes on mitmeid uusi jooniseid, tabeleid jm, mis peaksid lugemist hõlbustama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immunoloogia põhijooni : õppematerjal arstiteaduskonna III kursuse üliõpilastele
(Tartu Riiklik Ülikool, 1974) Velbri, Sirje
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immunoloogia teemalise kaardimängu koostamine ja selle mõju hindamine
(Tartu Ülikool, 2025-06-03) Guljavina Irina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimese organism võitluses mikroobidega
(1947) Kropman, Jakob
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Single-cell data analysis in immunology: from technology to applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-22) Filippov, Ihor; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Üherakuline RNA-sekveneerimine (scRNA-seq) on tehnoloogia, mis võimaldab uurida rakkude heterogeensust üksiku raku tasandil. Meetodi abil on võimalik jälgida geenide avaldumist miljonites rakkudes ning tuvastada haruldasi rakutüüpe ja neis toimuvaid molekulaarseid mehhanisme. Antud töös hinnati erinevate scRNA-seq lahenduste sobivust immuunrakkude uurimiseks. Lähtematerjalina kasutati tüümust kui rakulise ehituse poolest keerulist primaarset immuunorganit. Kahe scRNA-seq meetodi võrdluses täheldati märgatavaid erinevusi ning tehtud analüüs tõi esile kasutatud meetodite puudused ja tugevused immuunorganite analüüsis. Teise teemana uuriti immuunrakke monogeensese haiguse APS-1 (autoimmuunne polüendokrinopaatia sündroom tüüp 1) korral. APS-1 põhjuseks on mutatsioonid AIRE-geenis ja selle haiguse korral on häiritud immuuntolerantsus, mis viib autoreaktiivsete T-rakkude tekkimiseni ja autoimmuunsete haigusteni. Antud töös kasutati scRNA-seq tehnoloogiat, et analüüsida transkriptoomilisi muutusi APS-1 haigete regulatoorsetes T rakkudes, mis osalevad immuuntolerantsuse kujunemises. Kolmandaks uuriti vanusega seotud immuunsüsteemi muutusi. Vanusega toimuvaid muutusi iseloomustab krooniline põletik ja nõrgenenud võime reageerida viirustele ja teistele patogeenidele. Lisaks süvendavad vananemisega seotud muutusi kroonilised viirusnakkused nagu näiteks tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioon. Käesolevas töös tuvastati vanade inimeste perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes CD8-naiivsete T-rakkude populatsiooni langus, mida iseloomustas põletikuliste geenide ülesregulatsioon. Lisaks kaardistati CMV infektsiooniga ja vananemisega seotud CD8+ Temra rakkude alatüübid. Väitekirja tööd näitasid scRNA-seq tehnoloogia eeliseid keeruliste rakusüsteemide uurimisel aidates kaasa immuunrakkude iseloomustamisele ning nende ülesannete mõistmisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Üldine mikrobioloogia ja immuunsusõpetus
(1940) Schlossmann, Karl