Sirvi Märksõna "infosüsteemid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 55

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmekogu või andmete kogumine?
(Tartu Ülikool, 2017) Silberg, Liis Getter; Rosentau, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Android application for searching cooking recipes by ingredients list
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2021) Vassiljev, Eduard; Kodotšigov, Pavel, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arhiivi infosüsteem 2.0
(2012-03-08) Kärberg, Tarvo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Automatiseeritud infotöötlussüsteemide loomise metoodilised alused
(Tartu Ülikool, 1989) Alver, Jaan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autpesula väikeettevõtte töölauarakenduse arendamine koos kassa- ja juhtimiskonsooliga
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Galitski, Vladimir; Sääsk, Andre, juhendaja; Lin, Chen-Wan, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Building Global Societies on Collective Intelligence: Challenges and Opportunities
(Association for Computing Machinery (ACM), 2022-10-14) Suran, Shweta; Pattanaik, Vishwajeet; Kurvers, Ralf; Hallin, Carina Antonia; De Liddo, Anna; Krimmer, Robert; Draheim, Dirk
Digital disruptions caused by the use of technologies like social media arguably present a formidable challenge to democratic values and in turn to Collective Intelligence. Challenges such as misinformation, partisan bias, polarization, and rising mistrust in institutions (including mainstream media), present a new constant threat to collectives both online and offline—amplifying the risk of turning ‘wise’ crowds ‘mad’, and rendering their actions counterproductive. Considering the increasingly important role crowds play in solving today’s socio-political, technological, and economical issues, and in shaping our future, it is vital to protect crowd-oriented systems against such disruptions. In this commentary, we identify time-critical challenges and potential solutions from emerging work on diversity, transparency, collective dynamics, and machine behavior, that require urgent attention, if future CI systems are to sustain their indispensable role as global deliberation instruments.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Command-line application for resolving compatibility issues in Javas-script libraries through automation tools
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Losev, Pavel; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalne toimik kriminaalmenetluses
(Tartu Ülikool, 2015) Karja, Rasmus; Rosentau, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Dokumentatsioon IT süsteemis
(Tartu Ülikool, 2011) Kivi, Elen; Hansson, Kaie, juhendaja; Leping, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-toimik süüteomenetluses ning sellele seatud kriminaalpoliitiliste eesmärkide täitmine
(Tartu Ülikool, 2013) Hommik, Lesli; Parmas, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raamatukogudes kasutatavad infosüsteemid, nende vahetamine ja sellega kaasnevad probleemid
(Tartu Ülikool, 2016) Truija, Maret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti raamatukogudes kasutusel olevaid infosüsteeme, nende vahetamist ja vahetamisega kaasnevaid probleeme. Selleks, et leida vastused uurimustöös seatud eesmärkidele ning püstitatud hüpoteesidele teostasin ankeetküsitluse. Läbiviidud ankeetküsitluse tulemustest selgus, et raamatukogutöötajad kasutavad infosüsteeme igapäevaselt ning kasutusel olev infosüsteem vastab täiesti nende vajadustele. Samuti selgus, et praegune infosüsteem on olnud peaaegu pooltel vastajatest kasutusel üle 10 aasta ning võttes arvesse ankeetküsitlusele vastajate kommentaare nähtub, et kasutusel olevaid infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse jooksvalt ning vahetamine ei ole prioriteetne. Kõige enam jagus vastajatelt kiitust ning tänusõnu infosüsteemile RIKS, kus paljudel kordadel oli esile toodud sealne töötaja ning kasutajatugi Meelis Lilbok. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel mõjutavad valikut kõige enam kasutajatugi ning teiste raamatukogude kogemus, need väited kinnitasid uurimustöös püstitatud hüpoteesi. Uurimustööst selgus, et uuele infosüsteemile üleminekul on peamisteks põhjusteks varasema süsteemi sobimatu funktsionaalsus ja töötajate pettumus vana süsteemi uues versioonis. Ollakse arvamusel, et raamatukogunduslikud infosüsteemid on liiga laialivalguvad ja otsingu sooritamine süsteemis on ülemäära keeruline. Oluliseks peetakse süsteemi loogilist ja lihtsat ülesehitust ning seda ka lugeja seisukohast. Vastajatest paljud avaldasid arvamust ja soovi, et Eestis võiks olla üks ühtne infosüsteem, kas kõigile või siis vähemalt sama tüüpi raamatukogudele. Selline muudatus lihtsustaks tarkvara tootjatel ja arendajatel infosüsteemide edendamist ning probleemide lahendamist. Läbiviidud uuringust selgus, et töötajad peavad enda kaasamist uue infosüsteemi valikul väga oluliseks ning soovitakse, et arvestataks nende ettepanekute ja arvamustega. Vastustele lisatud kommentaaridest selgus, et infosüsteemi RIKS puhul on kasutajate soove programmi muutmisel võetud arvesse, kuid URRAMi puhul võtab ettepanekutele ja muudatustele reageerimine kauem aega. On ju raamatukogutöötajad infosüsteemide igapäevased kasutajad ning nende kogemuste pagasit ja teadmisi raamatukogunduslikest infosüsteemidest saaks koostöös tarkvara arendajatega oskuslikult ära kasutada. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel võivad osutuda suurimateks takistusteks tehnilised tõrked, millest peamiseks peetakse operatsioonisüsteemi ühildamatust ning teisena toodi välja süsteemi teatavad funktsionaalsused. Raamatukogudes, kus infosüsteem on juba vahetatud, tuleb samuti ette kõige rohkem tehnilisi probleeme ning need takistavad raamatukogutöötajate igapäevast tööd. Saab väita, et kinnitust leidis ka uurimustöös püstitatud kolmas hüpotees. Loomulikult tuleb arvestada töötades arvuti ja infosüsteemidega, et tehnilist laadi tõrked ja probleemid on vältimatud ning probleemide lahenduseks on kiire ning kompententne kasutajatugi, mis annab jällegi tõestuse inimfaktori väga tähtsale rollile tehnoloogia ajastul. Valitud meetodit ankeetküsitluse näol saab pidada lõputöö eesmärkide ja hüpoteeside väljaselgitamiseks sobivaks, kuna saadud vastuste ja lisatud kommentaaride alusel läbiviidud analüüs, andis tulemuse nii püstitatud eesmärkidele, kui ka hüpoteesidele. Lõputöö autorina leian, et käesolevat uuringuteemat, raamatukogunduslike infosüsteemide vahetamise ja sellega kaasnevate probleemide kohta, võiks uurida täpsemalt, lähtudes küsitluse koostamisel konkreetsest infosüsteemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raamatukoguhoidjate VII Kongress “Raamatukogud avatud ühiskonnas”
(Tartu : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1998-10-22) TÜ Raamatukogu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eetilised probleemid tarkvaraarendaja töös
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Merkulov, Konstantin; Furs-Nižnikova, Nadežda, juhendaja; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
eKooli kasutuspraktikad: koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate vaatenurk
(Tartu Ülikool, 2008) Puskar, Brit; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtte Atemix töötajate infosüsteemiga seotud vajaduste kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2018) Klesman, Elina; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Informatsiooni haldamiseks on asutustes kasutusele võetud erinevat laadi infosüsteemid. Infosüsteemide üldine eesmärk on töödelda andmeid infoks ning koondada ja esitada, seda kasutajatele efektiivsel kujul, mis tähendab seda, et infosüsteem on erinevate tööprotsesside juures toetavaks töövahendiks, lihtsustades kasutajate tööd. Lõputöös keskendusin ettevõtte infosüsteemile, mis on loodud toetama organisatsiooni põhivaldkondade tööd ja infovahetust. Eesmärgiks oli välja selgitada ettevõtte erinevate töörollide vajadused, seoses ettevõtte infosüsteemiga Erply. Organisatsioonis on kolm erinevat sihtrühmade gruppi: põhikasutajad, automaatikud ja projektijuht, kellest süsteemi igapäevaselt kasutavad ainult põhikasutajad. Soovitakse liikuda aga selles suunas, et pärast tööprotsesside kaardistust kasutaksid süsteemi kõik töögrupid, vastavalt oma töölõikudele ja vajadustele. Samuti uurisin, kuidas praegu ettevõtte infosüsteemi organisatsioonis kasutatakse ning kuidas seda edaspidi efektiivsemalt teha, arvestades kõikide sihtrühmade vajadusi. Uurimistöö valimis oli kokku kuus ettevõtte Atemix töötajat, kes kõik oma töölõikudes vajaksid Erply’s olevat infot. Andmete kogumiseks viisin läbi individuaalsed poolstandardiseeritud intervjuud iga töötajaga. Vestlused transkribeerisin ja kodeerisin vastavalt eelnevalt püstitatud uurimisküsimustele. Uuring on praktilise väärtusega ning sellest tulenevalt on tulemused põhiliselt suunatud uuritud ettevõtte juhtkonnale, tuues välja konkreetse ettevõtte vajadused seoses ettevõtte infosüsteemiga ning pakkudes lahendusi edasiseks süsteemi arendamiseks ja valimiseks. Tulemuste analüüsimisel selgus, et ettevõtte Atemix töötajad näevad kasutusel olevat ettevõtte infosüsteemi eesmärki erinevalt. See on tingitud sihtrühmade erinevatest infosüsteemi kasutamise kogemustest ning teadmatusest, milliseid võimalusi süsteem pakub. Sellest tulenevalt on kasutajate hoiak süsteemi osas kartlik. Ühiselt mõistetakse, et infosüsteem soodustab töö efektiivset tegemist, kuid samas väheste kogemuste tõttu kardetakse süsteemi kasutada. Olulist rolli mängib kasutajate koolitamine, mida seni pole tehtud ning kuna põhikasutajad ei tööta tegelikult igapäevaselt kõikide valdkondadega süsteemis, siis puudub inimene, kes oskaks ühiselt õpetada uutele kasutajatele kõiki infosüsteemi funktsioone. Kasutajate vajadused on seotud nii infoga kui ka erinevate funktsioonidega, mida süsteem võiks pakkuda. Praegu toimetavad igapäevaselt süsteemiga põhikasutajad ning kogu infovahetus käib läbi nende, mistõttu teised ettevõtte töötajad süsteemiga tööd ei tee ja nende vajadustega arvestamine on väike. Kõik töötajad peale põhikasutajate pelgavad süsteemi kasutada, kuna ei tea mida seal täpselt teha saab ja kuidas. Intervjuudest ja protsesside kaardistustest selgus, et mitmedki funktsionaalsused, mis muudaksid töö tegemise lihtsamaks, on puudu. Suure probleemina toodi välja erinevate programmide ühilduvuse teema ning toodete juurde lisatavate failide ja lisainfo funktsiooni puudumine. Praegu vajaks süsteem nii tehnilisi kui ka sisulisi muudatusi ning kindlasti on oluline töötajate ühtne koolitamine ja juhendmaterjalide loomine. Leitud tulemuste põhjal on ettevõttel kolm võimalust leitud vajaduste täitmiseks: võimaluse korral küsida praegu kasutusel oleva süsteemi täiendusi ja lisaarendust Erply klienditoest, leida arendaja, kes suudaks Erply’le programmeerida juurde soovitud lahendused või leida turult täiesti uus süsteem, mis vastab kasutajate välja toodud vajadustele. Kuna praegused protsessid ja vajadused on kaardistatud lähtudes praeguse süsteemi kogemustest, siis oleks ettevõttel kindlasti lihtsam proovida arendada praegu kasutusel olevat süsteemi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja kommunikatsioonisüsteemide areng Harju Maakohtu näitel
(Tartu Ülikool, 2014-09-18) Mikkin, Kairit; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Infosüsteemi mõiste ning infosüsteemidele esitatavad turvanõuded ja nende tagamine kehtivas õiguses
(Tartu Ülikool, 2011) Reintam, Aare; Rosentau, Mario, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infosüsteemid ülikoolis
(2003-10-15) Salu, Andres
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infosüsteemide arendusvajaduste kajastamine Eesti õigusloomes
(Tartu Ülikool, 2021) Roosbaum, Keiti; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internetipõhise müügitegevuse arendamine majutusettevõttes Hotell Pärnu näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Anton, Robin; Viin, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž