Sirvi Märksõna "intervention" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Analysis of Russia’s legal arguments for the use of armed force against Ukraine(Tartu Ülikool, 2023) Hrabarchuk, Mariia; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti töötleva tööstuse valdkonna mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna riskianalüüsi koostamisega seotud hoiakud ja takistused ning sekkumisvõimalused(Tartu Ülikool, 2024) Uusmaa, Kristi; Männik, Sille-Liis, juhendaja; Uusberg, Andero, Juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMiljonid inimesed üle maailma kaotavad halvasti korraldatud töötervishoiu ja-ohutuse tõttu elu ja tervise. Igal aastal kaotab tööga seotud haiguste tõttu elu hinnanguliselt kuni kolm miljonit ja tööõnnetuste tõttu 350 000 inimest. Ettevõtete omanikel lasub kohustus ja vastutus kujundada tervist säästev töökeskkond. Eestis on töökeskkonna suurimate probleemide hulgas töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või aegumine ning tihti alahinnatakse riske. Käesoleva uurimistöö eesmärk on töötleva tööstuse mikro- ja väikeettevõtete näitel uurida, missuguste takistuste tõttu ei koostata ega esitata Tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüsi. Kvalitatiivse meetodiga uurisin mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakuid, subjektiivset normi, takistusi ja rollitaju töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel. Viisin läbi intervjuud seitsme omanik-juhtiga. Mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide suurimateks takistusteks kvaliteetse töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel on hoiakud selle koostamise ja tööohutusalaste nõuete täitmise suhtes üldisemalt, kuna ei mõisteta hästi nende rakendamise kasulikkust. Valeuskumused mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna vähesesse ohtlikkusse mõjutavad samuti omanik-juhtide motivatsiooni nõudeid järgida. Töökeskkonna riskianalüüsi ebakvaliteetselt koostamise põhjus on ka aja puudus, mille tingib omanik-juhtide rollide rohkus mikro- ja väikeettevõtetes. Lisaks on omanik-juhtidel TKRA koostamiseks vähe teadmisi, oskusi ja ettevõtetel finantsilist võimekust. Omanik-juhtide subjektiivset normi kujundavad pigem töötajad kui sarnaste ettevõtete omanik-juhid. Tööinspektsioonile jäetakse töökeskkonna riskianalüüs esitamata seepärast, et nõudest ei olda teadlikud või on info saadud ebausaldusväärsest allikast. Samuti ei teata, kas ja millal tuleb TKRAd täiendada. Uuringu tulemustele ja planeeritud käitumise teooria konstruktidele toetudes koostasin viis sekkumisideed, mis potentsiaalselt võivad omanik-juhte mõjutada töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja Tööinspektsioonile esitama. Mõjutades omanik-juhid töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja esitama Tööinspektsiooni Tööelu infosüsteemis, oleksid mitmed barjäärid lihtsasti ületatavad. Koostasin juhuslikustatud kontrolluuringu katseplaani, mille alusel võiks kahte sekkumisideed katsetada. Magistritöö tulemused täiendavad ning kinnitavad teadmisi Eestis mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakute, tajutud normide, takistuste ja rollitaju kohta seoses töökeskkonna riskianalüüsi koostamise ja ohutu töökeskkonna kujundamisega. Töötervishoiu ja -ohutuse valdkond mikro- ja väikeettevõtetes on põhjalikult uurimata ja seega sekkumiste mõjususe, käitumise muutmise teooriate ja mudelite toimivuse osas potentsiaalselt uut informatsiooni pakkuv valdkond.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Gümnaasiumiõpilaste liigne tuginemine ChatGPT valedele soovitustele(Tartu Ülikool, 2025) Puppart, Brett; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kui tihti võtavad keskkooli õpilased matemaatikaülesannete lahendamise ajal ChatGPT valesid soovitusi omaks (liigne tuginemine). Uuriti lisaks, kas hariv sekkumine võib valede soovituste omaks võtmist vähendada. Enne ülesannete lahendamist jaotati katseisikud (n = 36) randomiseerimise alusel kontrollgruppi ja sekkumise gruppi, kus esitati hariv tekst ChatGPT töömehhanismi, puuduste ja targasti kasutamise kohta. Ülesannete lahendamisel oli katseisikutel abiks ChatGPT soovitus, mis oli poolte ülesannete puhul väär. Tulemustes ilmnes, et õpilased võtsid ChatGPT vale soovituse omaks 52.1% kordadest. See viitab tõsiasjale, et liigne tuginemine on laialt levinud probleem ChatGPT kasutajate hulgas. Sekkumise mõju ei olnud statistiliselt oluline liigse tuginemise vähendamisel (p > .05), muutes teaduses oluliseks ka edasiste sekkumiste mõju uurimise.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Posttraumaatilise stressihäire ning kompleks-posttraumaatilise stressihäire diagnoosimine ja ravi kooskõla ravijuhendites antud soovitustega Eesti kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite näitel(Tartu Ülikool, 2019) Tamm, Anelle; Kastepõls-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti, kuidas diagnoositakse ja ravitakse Eestis posttraumaatilist stressihäiret (PTSH) ning kompleks-posttraumaatilist stressihäiret (K-PTSH) kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite seas. Andmete kogumiseks koostas autor koostöös juhendajaga küsimustiku, mis uuris kahe juhtumi kirjelduse põhjal spetsialistide hinnanguid diagnoosi, eelistatava raviplaani ning teraapia kestvuse osas. Lisaks küsiti hinnanguid ravi katkemise määra ja põhjuste kohta. Küsimustikule vastas kokku 36 spetsialisti. Selgus, et nii PTSH-d kui K-PTSH-d diagnoositi etteantud juhtumite põhjal valdavalt õigesti. Küll aga tekib raviplaani koostamisel vastuolud juhenditega: PTSH puhul määraks esimese variandina soovitusliku sekkumise 26,5% ning K-PTSH puhul 50% spetsialistidest. See annab alust arvata, et Eestis on puudus ühesest ning kõikehõlmavast ravijuhendist mõlema häire puhul.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Risk-taking behaviour: relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury(2020-07-16) Luht-Kallas, Kadi; Eensoo, Diva, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondVigastussurmad on oluliselt seotud riskeeriva käitumisega, mida mõjutavad mitmed isiksuslikud (nt impulsiivsus) tegurid on suuresti pärilikud. Impulsiivne käitumine on seotud nii serotoniini- kui ka dopamiinisüsteemi toimimisega. Väitekirja peamisteks eesmärkideks oli selgitada 1) riskeeriva käitumise seoseid isiklike ja isiksuslike tegurite ning serotoniini- ja dopamiinisüsteemi markeritega ning 2) kas riskeeriva käitumise ennetamiseks läbiviidud sekkumine, mis on osutunud efektiivseks, on efektiivne ka siis kui seda viivad läbi autokoolide õpetajad. Kuna riskeeriv käitumine ning seda mõjutavad tegurid erinevad teismeliseeas ja täiskasvanuks saades, siis kasutati väitekirjas kolme erinevat valimit: kuuendate klasside õpilased (n=699), kordusmõõtmistes osalenud 15-18 aastased õpilased (n=483) ning autokoolide õpilased (n=1441). Tulemustest ilmnes, et riskide võtmine on seotud tugevamini teatud isiksuslike teguritega (nt impulsiivsus, ekstravertsus, tahteline kontroll) ning dopamiinisüsteemi kõrgema ja serotoniinisüsteemi madalama aktiivsusega, aga ka teadmiste ja oskustega. Tulemustest saadi kinnitust, et lühikese psühholoogilise sekkumisega on võimalik vähendada riskikäitumist. Sekkumise efektiivsus tõestas, et riskeeriva käitumisega seotud isiksuse ja bioloogilisi riskitegureid tundes on võimalik koolis neid teemasid õpetajate poolt käsitleda nii, et viia riskikäitumise ennetustööd läbi efektiivselt. Lisaks ohtudega seotud teadmistele on vaja harjutada ja läbi mängida erinevaid situatsioone, et suurendada teadvustatud käitumise rolli otsustusprotsessis ning vähendada seeläbi teadvustamata ja impulsiivse otsustamise mõju. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele (nt jalgratta või auto juhtimine, lõkke tegemine, ujumisoskus) on vajalik arendada nende tegevustega seotud ohutusalaseid (situatsioonist tulenevate ohtude hindamine) ja sotsiaalseid (nt enesekontroll, teistega arvestamine) oskuseidlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The responsibility to protect civilians in armed conflict(Tartu Ülikool, 2023) Labem, Tah Sheron; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ülevaade pikaajalistest internetipõhistest eneseabiprogrammidest alkoholitarvitamise vähendamiseks eesmärgiga leida sobiv lahendus Eestisse kohandamiseks(Tartu Ülikool, 2018) Ülesoo, Triin; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö käigus anti ülevaade alkoholitarvitamise vähendamiseks mõeldud internetipõhiste sekkumisprogrammide efektiivsusest ning leiti maailmas olemasolevatest pikaajalistest, mitmetest sessioonidest koosnevatest programmidest sobivaimad Eestisse kohandamiseks. Ülevaate tegemiseks teostati otsingud teadusandmebaasides ning hangiti ligipääsud programmidele. Eesti jaoks sobiva lahenduse leidmiseks võrreldi leitud pikaajalisi programme Tervise Arengu Instituudi poolt väljatöötatud kvaliteedikriteeriumitega. Leiti neliteist maailmas olemasolevat pikaajalist veebipõhist programmi alkoholitarvitamise vähendamiseks. Neist viis vastasid vajalikele kvaliteedikriteeriumitele Eestisse kohandamiseks: Alkoholhjalpen, Balance, CBT4CBT, Down Your Drink ning Take Care of You. Autori hinnangul on efektiivsust, kasutajasõbralikkust, kohandamise lihtsust ning riske arvestades kõige suurema potentsiaaliga Eesti jaoks programmid Take Care of You ning Balance. Uurimistöö tulemuseks on praktiline lähteinfo Eestisse alkoholitarvitamise vähendamiseks mõeldud pikaajalise programmi valimiseks ja kohandamiseks.