Sirvi Märksõna "jõed" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 20 46
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ajalooline Emajõgi : [artiklite kogumik]
    (1968) Traat, August, koostaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Biological characteristics and restoration of Atlantic salmon Salmo salar populations in the Rivers of Northern Estonia
    (2015-07-06) Kesler, Martin
    Lõhi arvukus on drastiliselt vähenenud praktiliselt kogu leviala ulatuses. Põhja-Eestis on lõhi ajalooliselt siginud üheteistkümnes jões, kuid 1990-ndate lõpuks olid populatsioonid säilinud neljas jões. Lõhi arvukuse taastamisel on suurt tähelepanu pööratud noorkalade asustamisele. Käesolevas töös uuriti kasvanduse päritolu lõhi laskujate ellujäämust ja merre rände ajastust võrrelduna looduslike laskujatega. Enamus kaheaastasena asustatud laskujatest rändas merre nädala jooksul peale asustamist. Kaheaastased laskujad asustati jõkke enne looduslikku laskumisperioodi ning nad jõudsid merre siis, kui loodusliku päritolu kalade laskumine merre alles algas. Asustatud üheaastaste laskujate merre ränne oli aeglasem ning selle ajastus kattus suuremal määral looduslikega. Kaheaastaste asustatud laskujate ellujäämus oli jõerände jooksul keskmiselt 44 %, üheaastastel seevastu vaid 19 %. Osa aastasena asustatud kaladest ei rännanud kohe merre, vaid jäid järgmise kevadeni jõkke ning laskusid siis üheaegselt koos looduslike kaladega. Klassikaliseks näiteks lõhi asurkondade kadumisest on Purtse jõgi. Jõe valgala asub põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskmes. Põlevkivitööstuse tulemusena suri kohalik lõhipopulatsioon välja. Veekvaliteet hakkas paranema 1990-ndatel ning esimest korda märgati Purtse jões kudevaid lõhisid 2005. aasta sügisel. 2006. aastal tabati Purtse jõest samasuvised tähnikuid, millest järeldub, et lõhi suutis jões looduslikult sigida. Uuringu tulemustest järeldub, et kui looduslike populatsioonide taastamisel tagatakse head sigimis- ja elutingimused on lõhi võimeline sigimisalad taasasustama. Jões elavad lõhitähnikud on enamasti paikse eluviisiga, talvitudes jõesuudmetes või jõega ühenduses olevates sobilikes järvedes ning laskudes alles piisava suuruse saavutamisel kevadeti merre toituma. Antud töös dokumenteeriti esmakordselt tähnikute sügisene allavoolu ränne Läänemere lõhijõgedes. Kuigi senine teaduskirjandus väidab, et sügiseti allavoolu rändavad tähnikud ei ole veel soolases merevees elamiseks kohastunud, näib, et riimveelise Läänemere lahtede madal soolsus ei ole lõhi noorjärkudele füsioloogiliseks takistuseks. Kirjeldatud nähtus on tõenäoliselt omane teistelegi Läänemere madala soolsusega piirkondadele. Viimases uuringus hinnati immuunreaktsiooni tugevust. Immuunreaktsiooni tugevuse ja tähniku suuruse vahel ilmnes oluline negatiivne korrelatsioon. See tulemus on mõnevõrra vastuolus üldise arusaamaga, et suurematel noorkaladel on parem ellujäämus ning üldine kohasus. Uuringust tuleneb, et tulevikus jõgedesse asustatavate noorkalade käitumine ja mõõtmed võiks olla sarnased kohalike looduslike kaladega.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Biological Quality According to Macroinvertebrates in Streams of Estonia (Baltic Ecoregion of Europe): Effects of Human-Induced Hydromorphological Changes
    (2016-04-27) Käiro, Kairi; Virro, Taavi, juhendaja; Timm, Henn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
    Inimesed on muutnud väga paljude vooluveekogude hüdromorfoloogiat: voolukiirust, põhja iseloomu ja voolusängi kuju. Sellised muutused on nende veekogude elustikku sageli oluliselt mõjutanud. Enamik Eesti jõgedest on vähemalt mingis osas õgvendatud, paljud ka paisutatud. Õgvendamise käigus kaevatakse kogu vooluveekogu või mõni selle osa sirgeks. Tulemuseks on voolukiiruse ja põhja iseloomu ühtlustumine. Paisutamise käigus muudetakse kiirevooluline jõelõik seisuveeliseks järveks, kuhu setib muda. Suurselgrootud on palja silmaga nähtavad, veekogude põhjal, taimedel, setete sees või veepinnal elavad loomad. Neid on veekogude seisundi indikaatoritena kogu maailmas palju kasutatud, sest nad reageerivad ennustatavalt mitmesugusele inimtegevusele, eriti orgaanilisele ja happelisele veereostusele. Pole selge, kas Eestis seni kasutatav vooluvete seisundi hindamissüsteem suurselgrootute järgi sobib ka hüdromorfoloogiliste muutuste usaldusväärseks iseloomustamiseks. Praeguse doktoritöö eesmärgiks oli hinnata paisutamise ja õgvendamise mõju vooluvete suurselgrootute seisundile. Selleks kasutati nii senist hindamissüsteemi kui töötati välja uus hindeks hüdromorfoloogiliselt muudetud jõeosade üle otsustamiseks. Paljud suurselgrootud osutusid vooluvete paisutamise ja/või õgvenduse suhtes oluliselt tundlikeks. Uus indeks MESH võimaldas usaldusväärselt hinnata paisjärvede mõju suurselgrootutele.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Die "Mineralbutter" der Uferfelsen des Irtisch und Jenissei
    (St. Petersburg, 1873) Schmidt, Carl
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Die Periodicität der Eisgänge auf der Newa
    (Dorpat, 1861) Seidlitz, Carl Johann von
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Eine Flussfahrt auf dem Woo
    (Dorpat : C. Mattiesen, 1885) Klinge, Johannes
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Emajõe põhjataimestik
    (Tartu Ülikool, 1992) Kirs, Marek; Kukk, Erich, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Esna jõgi
    (Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Stein, Lii; Aun, Milvi, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    [Grupp tundmatuid (4 inimest) paadiga jõel]
    (1900) Anonymous
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Hydrologische Untersuchungen. III-[IV]
    (St. Petersburg : Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften, 1870) Schmidt, Carl
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Kasari jõe valgala veekvaliteedi muutused ning selle mõju Matsalu lahel
    (Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2006) Mikkor, Olev; Aun, Milvi, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Koduvetel : [veekogude elustikust]
    (1973) Põldmaa, Kustas
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Kunda ja Selja jõestike bioloogilise kvaliteedi hindamine suurselgrootute taksonoomilise koosseisu põhjal
    (Tartu Ülikool, 1999) Mardi, Kristiina; Timm, Henn, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    [Määramata asukohaga paigad. Vaated jõele]
    (1900) Anonymous