Sirvi Märksõna "jadad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Embargo ,
Aritmeetilise ja geomeetrilise jada käsitlemine paketi StudyWorks abil
(Tartu Ülikool, 1998) Kalam, Anneli; Tõnisson, Eno, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of parameters choice in random sequence comparison
(Tartu Ülikool, 2017) Erlemann, Rasmus; Lember, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
The aim of this thesis is to generalize the results from the article [LMT] for the score of mismatched letters. This is an introductory work and it includes complete theoretical build-up of random sequence comparison, depending on parameters. At the end we prove the large deviations inequality for the proportions of mismatches. It gives probability for proportions of mismatches being near the asymptotic proportions of mismatches. This thesis also includes a fair bit of practical examples and an introduction into algorithms, used for sequence comparison.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elementaarmatemaatika ülesandeid. Jadad. Kombinatoorika. Piirväärtused : [9.-11. klassi õpilastele]
(1969) Gelfand, Sergei; Kirillov, A.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jada summeeruvustegurid Rieszi kaalutud keskmiste menetluse puhul : diplomitöö
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1960) Tõnnov, Margus; Kangro, Gunnar, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhuslike jadade võrdlemine
(Tartu Ülikool, 2021) Iher, Kati; Lember, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töös kirjeldatakse ja uuritakse mõningaid juhuslike jadade võrdlemise meetodeid. Kõigepealt kirjeldatakse juhuslikke jadasid. Seejärel defineeritakse kaks jadade sarnasusmõõtu: pikima ühisjada pikkus ning H ehk ekstremaaljoonduste kaugus. Viimases osas uurime neid sarnasusmõõte Markovi ahelal põhineval mudelil. Simulatsioonide tulemusena leiame, et H kasv on logaritmiline sõltumatude ja teatud sõltumatute jadade korral. Samuti leiame, et osadel juhudel eristab pikima ühisjada pikkus sõltuvust paremini kui H, osadel vastupidi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lipschitzi funktsioonide jätkamine
(Tartu Ülikool, 2023) Kallikivi, Kristjan; Langemets, Johann, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aastal 1934 tõestasid E. J. McShane ja H. Whitney teineteisest sõltumatult, et meetrilise ruumi alamhulgal tegutsevat Lipschitzi funktsiooni saab alati jätkata Lipschitzi funktsiooniks tervele ruumile säilitades tema Lipschitzi konstanti. Käesolevas bakalaureusetöös kirjutatakse üksikasjaliselt lahti selle tulemuse tõestus ja esitatakse ka analoogiline tulemus lokaalselt Lipschitzi funktsioonide jaoks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pairwise Markov models
(2021-07-12) Sova, Joonas; Lember, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Varjatud muutujatega Markovi mudelid on kaasaegse statistika suur edulugu. Tänapäeval on üha suurem vajadus analüüsida keerulise struktuuriga andmeid, mis ei järgi klassikalise statistika eeldusi, nagu valimi liikmete sõltumatus ja sama jaotus. Teisalt varjatud muutujatega Markovi mudelid võimaldavad rakendada erinevaid kergesti kohandatavaid meetodeid analüüsimaks keerulisi omavahel sõltuvaid andmeid. Käesolev doktoritöö uurib laia selliste mudelite klassi nimega „paariviisi Markovi mudelid“ (PMM). PMM on lihtsalt mistahes varjatud muutujatega mudel, mille puhul varjatud ehk latentne kiht ning vaatluste kiht koos moodustavad Markovi ahela. PMM hõlmab väga laia mudelite hulka, kuid enimtuntud ja praktikas kõige rohkem rakendatud on kindlasti varjatud Markovi mudel. Viimase näol on tegemist PMM-i erijuhuga, mille puhul vaatlused sõltuvad üksteisest ainult läbi mudeli varjatud kihi. Käesolev doktoritöö annab ülevaate kolmest artiklist, mis kõik käsitlevad PMM-ide teatud aspekte. Esimeses artiklis uurime mudeli varjatud kihi suurima tõepära hinnangu – nn Viterbi joonduse – asümptootilist käitumist. Täpsemalt näitame, et teatud tingimustel on võimalik Viterbi joonduse laiendamine lõpmatusse. Teises artiklis uurime täpsemalt lõpmatu Viterbi joonduse tõenäosuslikku käitumist ning muuhulgas näitame, et üldistel tingimustel see järgib suurte arvude seadust. Kolmanda artikli temaatika erineb mõnevõrra kahest eelmisest: uurime PMM-ide silumistõenäosusi ning tõestame, et üldistel tingimustel kehtivad eksponentsiaalsed unustusomadused.