Sirvi Märksõna "jurisprudents" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
D. Andreae Alciati Mediolanensis, Ivrisconsvlti Clariss. Paradoxorum, ad Pratum, lib. VI. Dispunctionum, lib. IIII. In treis libros Cod. lib. III. De eo quod interest, liber unus. Praetermissorum, lib. II. Declamatio una. De stip. diuisionib. Commentariolus
(Basileae : ex officina Andreae Cratandri, 1531) Alciato, Andrea
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Formulare zu seinen Vorlesungen über nicht streitige Rechts-Sachen, vom Professor Dabelow zu Dorpat. Dorpat, bei August Sticinsky. Gedruckt bei J. C. Schünmann, Universitätsbuchdrucker. 1828.
(Dorpat, 1828) Dabelow, Christoph Christian; Sticinsky, August, kirjastaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jurisprudenz und Rechtsphilosophie:kritische Abhandlungen. Bd. 1, Einleitung. Abh. 1, Das Naturrecht der Gegenwart
(Leipzig : Duncker & Humblot, 1892) Bergbohm, Carl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kriminaaltulu konfiskeerimine narkokuritegevuse kriminaalasjades - õigusdogmaatilised alused ja Eesti kohtupraktika
(Tartu Ülikool, 2014) Tuulemäe, Kaido; Parmas, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marii Salomonii Albertischi, Ivreconsvlti, Eqvitis'qve Romani, ac Aduocati Consistioriani, in L. Gallus, & in .§. Responsa prudentum, Paradoxa
(Basileae : in aedibus Andreae Cratandri, 1530) Salamoni, Mario
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oratio de Artibvs, Fvtvro Ivrisconsvlto & necessarijs et frugiferis, comparandis. Item Consilivm De Compendiaria discendi Iura Ciuilia, ratione / Authore Christophoro Hegendorphino
(Haganoae : apud Iohan. Secer., 1529) Hegendorf, Christoph
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soviet and Russian approaches to democracy in international law
(2024-10-07) Poghosyan, Sevanna; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesoleva väitekirja peamine eesmärk on analüüsida Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsitusi demokraatiast rahvusvahelises õiguses „demokraatiaõiguse“ (democratic entitlement) teesi valguses. Samuti vaadeldakse selles nende käsitusi enesemääramisõigusest, mida peetakse sisemiselt seotuks arusaamaga demokraatiast rahvusvahelises õiguses. Sissejuhatavas peatükis (kompendium) ja neljas artiklis käsitletakse uurimuse peamist küsimust: kas on välja kujunenud eriomane Venemaa käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses? Aluseks võetud hüpoteesis eeldatakse, et Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsituste vahel on järjepidevus. Nõukogude Liidu käsitust uurides keskendutakse ametlikele seisukohtadele, eelkõige seoses 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooniga ja 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga. Tänapäeva Venemaa puhul analüüsitakse eelkõige aastatel 2000–2024 toimunud arenguid, käsitledes Venemaa ametlikku seisukohta selliste rahvusvahelise õiguse jaoks pöördeliste sündmuste suhtes nagu Krimmi annekteerimine 2014. aastal ja täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse 2022. aastal. Üldiselt ilmneb järeldustest, et Venemaa käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses on muutunud järjest sarnasemaks nõukogudeaegsele, sisaldades sellega võrreldes nii lahknevusi kui ka järjepidevust. Nende käsituste järjepidevust võib näha selles, kuidas neis praktilise kasu eesmärkide nimel vormiliselt rõhutatakse suveräänsuse ja mittesekkumise tähtsust rahvusvahelises õiguses (suurriikide puhul) ning seistakse vastu lääne liberaalse „demokraatiaõiguse“ teesile. Samas puudub neil ühine ideoloogiline ja järjepidev kontseptuaalne alus. Seega on väide Venemaa eriomase käsituse olemasolust demokraatia ja rahvusvahelise õiguse küsimuses osaliselt kinnitust leidnud. Kui arutleda selle üle, millist mõju Venemaa käsitus demokraatiaõigusest rahvusvahelises õiguses avaldab, on väljavaade liberaalse demokraatia pooldajate jaoks vastuoluline, sisaldades nii lootust kui ka muret. Sellest võib järeldada, et probleemidele vaatamata on lääne liberaalne paradigma jätkuvalt peamine raamistik, mis kujundab „demokraatiaõiguse“ arengut rahvusvahelises õiguses. Samas on endiselt ülekaalus esmajoones suveräänsust rõhutav liberaalsusele vastanduv käsitus; Francki visioon demokraatiast kui üldtunnustatud juriidilisest õigusest on täna sama kauge kui 1990. aastatel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Themis oder Rechtsstudium und Rechtspflege : ein Handbuch für angehende praktische Rechtsgelehrte, mit besonderer Berücksichtigung vaterländischer Gesetze und des Gerichtsgebrauchs in Livland
(Dorpat : C. A. Kluge, 1835) Cambecq, Louis Alexander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Zur Frage über den Begriff der societas im klassischen römischen Rechte
(Tartu : K. Mattiesen, 1933) Grimm, David