Sirvi Märksõna "käsitöötehnikad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Helmevööde valmistamise tehnoloogia ning arendamine Eesti muuseumikogude ainese põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kont, Ülli; Russak, Helve, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Helmetikandiga kaetud meeste nahkvööd moodustavad väikese, kuid põneva osa Eesti etnograafilisest pärandist. Ese on huvitav ja atraktiivne, kuid neid on vähe tutvustatud. Vöid leidub üle Eesti erinevates muuseumikogudes, kuid siiani ei ole analüüsitud nende tikkimise ja õmblemise erinevaid töövõtteid. Põhjuseks võiks tuua selle, et vööde valmistamiseks ei kasutatud vanale käsitööle omaseid traditsioonilisi koduseid materjale vaid müügikaupa – helmeid (Astel 1983: 104). Ka Soome etnograaf (hilisem Eesti Rahva Muuseumi direktor) I. Manninen on öelnud: „.....meeste helmestikandis vööd on kõik ostetud ja pakuvad meile sellistena vähe huvi.“ (Manninen 1927: 377). 19. sajandi alguses kasutasid eesti talunaised tikandite kaunistamiseks helmeid paljudel esemetel: tanudel, käistel ja taskutel, reeglina oli see naiste rõivaste kaunistusviis. Sellepärast mõjubki 19. sajandi keskpaigast levinud meeste helmetikandis vööde kandmistava üsnagi kummalisena. Tänasel päeval on helmetööd jälle väga populaarsed. Kultuuripärandi tutvustamine läbi vanade töövõtete oleks minupoolne panus väärtustada esiemade käsitööd. A. Arelaid ja E. Jansen on öelnud: „Kultuuripärandi tundmaõppimine tähendab ühteaegu ise¬endale küsimuse esitamist: milline peaks olema minu edasiviiv osa?“ (Aarelaid, Jansen 1982, lk 79). Helmevöö on huvitav ja ilus ese, mis võiks tänapäeval uuesti kasutust leida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Marja-Leena Jaanuse magistritöö „Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal“ (2019) eesmärk on pakkuda koostatud terminikaartide ja käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal ühte võimalikku oskuskeeleõpetusele toetuvat mudelit käsitöökeele, peamiselt oskussõnavara korrastamiseks ja arendamiseks. Magistritöö jätkab sama uurimissunda, mis lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) ja seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015), lähenedes käsitöökeele korrastamisele ja arendamisele ning oskussõnavara kinnitamisele ja avalikustamisele laiemalt. Töö puudutab selliste käsitöövaldkondade oskussõnavara, nagu metallikäsitöö, puidukäsitööst peamiselt palkehitus ja tekstiilikäsitööst silmuskudumine, niplamine, võrkpõime. Valdkondlik peatähelepanu on suunatud käsitöökeele üldterminitele. Terminitööd vaadeldakse käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidetele tuginedes. Magistritöö koosneb viiest peatükist ja seitsmest lisast. Esimene peatükk tutvustab käsitöökeelt kui oskuskeelt üldisemalt, teine käsitöökeelt teaduskeelena; kolmas peatükk on mitmekeelsest oskussuhtlusest ja sõnastikest. Viimased peatükid on pühendatud praktilisele terminitööle: neljanda teemaks on terminitöö metoodika ja viienda teemaks käsitöökeele probleemid. Lisas 1 on terminikaartide (lisad 2–7) alfabeetiline sisujuht. Praktiliseks osaks on 687 terminikaarti: dokumentatsioon, kuhu on kantud töös olevad terminiettepanekud, vastuvõetud ja tagasilükatud terminid, nende definitsioon, teiskeelsed vasted, erialaspetsialistide kommentaarid, näitelaused jm asjakohane. Praktilise osa juurde kuulub Termeki terminibaasisüsteemis olev avalik terminibaas „Käsitööteaduse oskussõnad“ 2111 terminiga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mängulised õppevahendid heegeldamise tingmärkide tundma õppimisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Karheiding, Kirsika; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö eesmärk oli välja töötada heegeldamise tingmärkide tundma õppimist toetavad õppevahendid. Õppevahendite koostamise eeltööna kaardistati varieeruvaid heegeldamises kasutatavaid tingmärke Eesti õpikutes ning mujal maailmas. Kokku koostati neli õppevahendit ning lisaks neid toetav tingmärkidega plakat. Õppevahendite kohta käiva uurimuse eesmärk oli selgitada välja ekspertide ja õppijate hulgas läbi viidud ankeetküsitlusega õppevahendite ealine sobivus. Lisaks uuriti kas loodud õppevahendid toetavad tingmärkide tundma õppimist ning milliseid muudatusi soovitatakse õppevahendites teha. Uuringu tulemusest nähtus, et kõik loodud õppevahendid või nende osad on sobivad erinevas vanuses heegeldama õppijatele ning toetavad heegeldama õppimisel tingmärkide tundmaõppimist. Muudatusettepanekud, mida oli võimalik õppevahendites koheselt teha, on teostatud
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metallniplispitside levik Eesti rahvarõivastel 18.-19. sajandil Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal, nende kasutamise otstarve ja pitside rekonstrueerimine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Nöps, Angelika; Matsin, Ave, juhendaja; Talts, Eeva, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Magistritöö keskmes on metallniplispitsid 18.-19. sajandil, tuginedes Eesti Rahva Muuseumis olevatele esemetele. Kirjaliku töö esimeses osas annan ülevaate töö metoodikast ja valimist ning andmete kogumisest ja süstematiseerimisest. Töö teine osa sisaldab ülevaadet pitside ajaloost ja niplispitsi valmistamisest. Kolmas peatükk kajastab analüüsi, mis sisaldab Eestis kasutatud metallpitside levikut ja otstarvet, kirjeldades ka metallpitside valmistamiseks kasutatud materjale. Uuringu tulemusena selgus, et metallniplispitsiga kaunistatud esemed on valmistatud ajavahemikus 1714‒1900. Arvuliselt on kõige rohkem metallniplispitsi leida naiste peakatetelt (184), lisaks käistelt (17), põlledelt (5), palmikutelt (2), abudelt (2), seelikutelt (6), lahttaskutelt (2), tubakakottidelt (1) ja 4 eseme külge kinnitamata kardpitsi. Seega on metallniplispitsiga kaunistatud esemeid, mis on riietuses silmapaistval kohal. Geograafiliselt jagunevad metallpitsidega kaunistatud esemed Lääne-Eesti (Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Kihnu) ja Põhja-Eesti (Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) vahel. Lõuna-Eestis üldiselt kardpitsiga kaunistatud esemeid ei leidu, va üksikud tanud Viljandimaalt Põltsamaa kihelkonnast ning Kolga-Jaanist ja Pilistverest. Niplispitsiga kaunistatud esemeid leidsin kokku 51 kihelkonnast. Neljandas osa käsitlen metallniplispitsi valmistamise tehnoloogilisi võtteid ja esitan pitside rekonstrueerimise kirjelduste kokkuvõtted. Lisaks on töö lisades 12 pitsi mustrid ja tehnilised joonised, mis võimaldavad huvilistel pitse ka ise valmistada, kuid eeldusena peavad neil olema selged niplamise algtõed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muistsed tekstiilitöö vahendid : kirjanduse soovitusnimestik
(Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogu, 2020)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppevideod Eesti rahvuslikest kudumisvõtetest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Küppar, Grete; Pink, Anu, juhendaja; Viirpalu, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppevideod tikkimises läbi rahvusliku tikandi
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Jaadla, Marilin; Pattak, Pille, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö eesmärk on luua kolme erineva piirkonna rahvusliku tikandi õppevideod. Õppevideote käigus õpetab autor roosi motiivi tikkimist, kasutades erinevaid tikkimisvõtteid. Rahvustikanditest valiti Mulgi, Lihula ja Muhu tikandid. Õpetajana tundis autor puudust tikkimisvideotest, mida saaks tundides kasutada rahvusliku tikandi õpetamiseks. Õppevideo on mõeldud II- III kooliastme õpilastele, kes tutvuvad Eesti eri tikanditega ja erinevate tikkimisvõtetega. Autori koostatud õppevideoid on võimalik kasutada tunnis lisamaterjalina või koduses distantsõppe olukorras, mis lihtsustaks ja näitlikustaks õppetööd. Õppevideod jagas autor oma ala spetsialistidega ning sellele järgnes intervjuu. Intervjuu käigus saadi tagasiside loodud õppevideotele ning saadud vastustele toetudes täiendas/muutis autor õppevideod. Intervjuu käigus saadi veelgi ideid, kuidas edaspidi tikkimistunde video teel rikastada
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pakutrüki tehnoloogia levik Eestis 18.–20. sajandil ja selle traditsioonipõhine kasutamine tänapäeval
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Moppel, Ruth; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Minu magistritöö teemal „Pakutrüki tehnoloogia levik Eestis 18.–20. sajandil ja selle traditsioonipõhine kasutamine tänapäeval” käsitleb traditsioonilist trükipakkudega trükkimise tehnoloogiat, mida Eestis on ajalooliselt kasutatud. Puidust trükipakud on Eestis teinud läbi samasuguse arengu kui mujal maailmas. Neid leidub Eestis palju rohkem, kui on säilinud nendega trükitud tekstiile. Eestis on tekstiilidena olemas kõik ajaloolisi tekstiilitehnikaid esindavad näited. Kõige enam on Eestis säilinud sinivalgeid reserv- ja söövitustrükis tekstiilesemeid. Vähem on esindatud otsetrükk. Uurimistöö tulemusena olen klassifitseerinud, kaardistanud ja kirjeldanud, milliseid pakkudega trükitud tekstiile ja trükipakke Eestis leidub ning millist tehnoloogiat on nende valmistamiseks kasutatud. Praktilise töö käigus tegin katsetusi, valmistasin tekstiilide rekonstruktsioone ning tänapäevaseid pakutrüki kasutusvõimalusi tutvustavaid tapeete ja tekstiile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Setomaa koolinoorte osalemine seto pitsi päevadel 2012-2022: teadlikkus ja huvi konkursist osavõtmisest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Tuik, Elis; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Setomaa koolide 4.- 9. klasside noorte teadlikkus, huvi ning oskused seto värvilise heegelpitsi kohta ning seto pitsi päevadel osalemisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tööjuhised õpetajale silmuskudumis- ja heegeldamistehnika õpetamiseks metafooride abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Toomsalu, Eda; Vaas, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viltimistehnika õpijuhised II-III kooliastme õpilastele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Laats, Agni; Pattak, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
The aim of this master's thesis is to find out whether the learning materials created for teaching felting technology support students' creativity (i.e. the ability to create original items and generate novel ideas), manual skills, and independent learning in grades II–III. To achieve this goal, various felting technique learning materials (instructional videos and guides) were developed, their impact on students' learning processes was assessed, and improvements were made based on feedback from experts and students.