Sirvi Märksõna "kaashäälikud" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami
(2019-06-27) Türk, Helen; Lippus, Pärtel, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kolme pikkuskategooriaga konsonandikeskne vältesüsteem esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Doktoritöö keskendub neist kahele – eesti ja inarisaami keelele, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma. Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal. Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus. Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel. Töö tulemused näitavad, et kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde. Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal. Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu. Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul, kus põhitooni liikumist jälgida ei saa, on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest. Doktoritöö eesti keele artikulatsioonikatse tulemused näitavad, et kolmese konsonandikeskse välte avaldumisel on oluline osa segmentaalsel kontekstil. Kui mõningate artikulatoorsete liigutuste puhul saab näha vältega seotud kolmeseid mustreid (huulte sulgemisliigutuse kestuses konsonandi hääldamisel, keeleliigutuste kestuses üleminekul konsonandile eelnevalt vokaalilt järgnevale), siis erineva sõnaalgulise konsonandi ja ümbritseva vokaalikonteksti tõttu esineb varieerumist, kus esimene ja teine välde vastanduvad kolmandale või vastandub esimene välde teisele ja kolmandale. Ka spontaankõne materjali põhjal tehtud akustiline analüüs näitas, et erinevate konsonantide puhul realiseerub kolmene välde mõnevõrra erinevalt ning sealjuures on oluline seos konsonandi ja seda ümbritsevate vokaalide omaduste vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele hääldus
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016) Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intervokaalse /l/-i kvaliteet ja kvantiteet
(Tartu Ülikool, 2014) Malmi, Anton; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intervokaalse /l/-i kvaliteet ja palatograafia
(Tartu Ülikool, 2016) Malmi, Anton; Meister, Einar, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lõunavepsa häälik-ajalugu. I, Konsonandid. II, Vokaalid
(1922) Kettunen, Lauri
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pre-Fortis Clipping by Estonian Learners of English: A Case Study
(Tartu Ülikool, 2024) Veerpalu, Kärolin; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
Many linguists, such as Jenkins (2000) and Celce-Murcia et al (2010) find that EFL learners must be taught pre-fortis clipping to avoid unintelligibility as pre-fortis clipping has proved not to come as naturally to EFL learners as for native speakers. The purpose of this thesis is to discover how Estonian learners of English produce pre-fortis clipping because it has never been studied in Estonian EFL learners before and pre-fortis clipping is not part of the Estonian sound system. A pronunciation test was conducted on three native speakers of English and ten Estonian EFL students. The results of the L1 Estonian students were compared to the ones of the native speakers. This thesis opens with an introduction which includes the incentive for writing this thesis along with the definitions of the main concepts. The first chapter focuses on the possible reasons pre-fortis clipping exists, the differences of pre-fortis clipping in American English and British English, gives an overview of the Estonian and English sound systems related to pre-fortis clipping, and explores previous studies on the topic. The second chapter presents the nature of the pronunciation test and the methodology along with a results section and a discussion of the results. The thesis ends with a conclusion that summarizes the findings of this present thesis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The phonetic variation of plosives in Estonian
(2024-07-15) Ermus, Liis; Teras, Pire, juhendaja; Mihkla, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kui me räägime, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega millised nad on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi, olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Oma doktoritöös tegelesin sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel toimub kõnetraktis pidev õhuvool, siis sulghäälikute hääldamisel on eristatavad faasid: õhuvool katkestatakse, tekib sulg, heli kaob ja seejärel vallandub sulg väikse pahvatusega. Koartikulatsiooni tõttu võib nende faaside hääldus nõrgeneda ja vallandumisfaas võib ka kaduda. Väitekirjas uurisin, kuidas käituvad seotud kõnes eesti keele sulghäälikud /k p t/. Töös uurisin seotud kõne korpuste põhjal sulghäälikute hääldusvariantide ehk allofoonide esinemist ja seda mõjutavaid tegureid nagu häälduskoht ja välde. Leidsin et eesti keele lühikesed sulghäälikud häälduvad seotud kõnes isoleeritud hääldusega võrreldes palju nõrgemalt. See on tingitud ilmselt lühikestest kestustest, mille jooksul ei jõua kõneleja kõiki hääldusliigutusi täielikult teha või teeb mitu tükki korraga. Nõrgenemine esines nii spontaanses kui loetud kõneregistris. Pikki sulghäälikuid hääldati pisut tugevamalt ja nende vallandumised ära ei kadunud, kuid päris helitud allofoonid olid vähemuses nii lühikeste kui pikkade häälikute puhul. Eri välteid eristas peamiselt hääliku kestus. Vallandumisfaasi kestus, mis mõnedes teistes keeltes eri väldetes erineb, oli eesti keeles kõigis pikkuskategooriates sama kestusega. Erinevused väldete vahel ilmnesid vallandumisfaasi spektris. Teises ja kolmandas vältes olevate sulghäälikute vallandumise spektris oli viiteid nende pisut tugevamale hääldusele. Samas vallandumise intensiivsus oli absoluutskaalal kõrgem hoopis lühikestes häälikutes. Töö tulemused kinnitasid universaalsete tendentside kehtimist eesti keeles, kuid lisaks andsid uut infot näiteks varem peaaegu uurimata vallandumisfaasi akustika kohta ja andsid ideid edasisteks uurimusteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uurali keelte ajaloolise foneetika harjutusülesanded ja materjalid : (üksikkonsonandid)
(Tartu Ülikool, 1981) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Voisement des consonnes françaises chez les apprenants estonophones et russophones
(Tartu Ülikool, 2015) Ivanov, Anton; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Prantsuse keele konsonantide fonatsioon eesti ja vene emakeelega õppijatel Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada eesti ja vene keele mõju prantsuse keele hääldusele, selleks et aidata õppijatel seda paremini omandada. Töös käsitletakse helilisi konsonante, millel on prantsuse keeles fonoloogiliselt olulised helitud paarilised, ning on esitatud hüpoteese selle kohta, kuidas eesti ja vene keelele omased harjumused võivad mõjutada nende häälikute artikuleerimist. Nende hüpoteeside kontrollimiseks korraldati katse, kus lindistati eesti ja vene emakeelega õppijate kõnet. Lindistused on tehtud rahvusvahelise projekti IPFC raames läbiviidavate uurimuste eeskujul: iga katsealune loeb teksti ja sõnade nimekirja. Andmete analüüsi käigus tuvastati, et eestlasest õppijal tuleb harjutada prantsuse keele kaashäälikuid eristava fonatsiooni rakendamist, sest see mehhanism ei ole tema emakeelele omane. Erilist tähelepanu nõuavad helilised konsonandid sõna alguses ja lõpus. Seega peab neid tekstis siduma täis- ja ninahäälikutega, kuna heliline ümbrus hõlbustab fonatsiooni. Kui aga helilise konsonandiga liitub helitu sulg- või hõõrdhäälik, ei tohiks see esimene muutuda ka helituks, vaid kogu konsonantühendi artikuleerimise vältel peavad häälekurrud võnkuma. Vene emakeelega õppijad peavad jälgima, et heliline kaashäälik ei muutuks helituks sõna lõpus, nagu see juhtub vene sõnade hääldamisel. Samuti tuleb neil õppida eristama helitut ja helilist s-i ning harjutada hääldama helitut konsonanti helilisena v ees. Helilisest konsonandist ja r-häälikust koosneva konsonantühendi puhul peavad nii eestlastest kui ka venelastest õppijad vältima r-i liiga intensiivset hääldust, muidu muutub kogu häälikuühend helituks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Историческая фонетика говора Харгла : консонантизм : автореферат ... кандидата филологических наук
(1959) Nigol, Salme