Sirvi Märksõna "kasutamine" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 59
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 3D ja seotud lahenduste kasutamisvõimalused muuseumides: Eesti muuseumide näitel(Tartu Ülikool, 2016) Herm, Airi; Aljas, Agnes, juhendaja; Uueni, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aatomienergia energeetiline kasutamine(1955) Romadin, Vitalilistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Alla üheaastaste laste emade hinnangud oma nutiseadmete kasutamisharjumustele(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2017) Rattasep, Kätlin; Aunapuu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Analysis of usage of public sector e-services in the EU: case study of Estonia(Tartu Ülikool, 2018) Õnnik, Indrek; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutIn a situation where the world is moving towards digitalization and automation of e-services it is vital for service providers to maintain a competitive edge and utilize the full benefits of the circumstances. Much like to the private sector, also the public sector service providers need to think how to engage more individuals and get them to use their services in a more efficient way. For that reason more and more e-services provided by the public sector are designed and created. However, that is only the first step of the challenge and the real difficulties start when these service providers try to get individuals to use those services. Similarly the European Union has a challenge in front of it where more and more Member States are moving towards digital solutions, but face the challenge of engaging their citizens. In addition there is an uneven situation across the European Union as some Member States struggle more and seem to be falling behind. In this research paper, a more in depth analysis is being carried out on the real factors that influence individuals to be more engaged in using e-services provided by the public sector. In order to determine what these influencers are, a theoretical background is set in the first part of the paper. In that part, it is discussed, relying on theoretical data as well as official documents published by various institutions of the European Union, what is perceived to affect the decisions of individuals as well as how the impact is distributed between them. As a result of that, a closer look is taken upon trust, access, digital skills, and knowledge of verification methods as well as socio-demographic circumstances like age, gender and education. In the second part of the research paper, a logistic regression analysis is carried out to measure the impact of and statistical significance of those variables in a situation where the dependent variable is usage of a specific e-service provided by the public sector. In the context of this research paper, the focus is on internet based voting in Estonia as it is a public sector e-service, which because of its nature and significance, requires presumably a higher level of trust and capabilities of individuals The results are discussed after the analysis is carried out and ideas for further development as well as limitations of the research are evaluated.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digitegevuste seosed eelkooliealiste laste käitumisprobleemide ja meeleoluga, arvestades laste sugu, vanust, laste arvu peres, uneaega ja vanemate vaimset tervist(Tartu Ülikool, 2021) Pärn, Raina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eakad 65+ sotsiaalmeedias ja nende väljakutsed Tartu Ülikooli Tallinna Väärikate ülikooli osalejate näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Kerner, Kaisa; Rähn, Anne, juhendaja; Rozbaum, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eakate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise tundmused ja kogemused(Tartu Ülikool, 2023) Kriisa, Laura; Linno, Merle, juhendaja; Adamsoo, Karl Gustav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Facebooki kasutamisest loobujad: põhjused ja kogemused(Tartu Ülikool, 2016) Heinsalu, Birgit-Helis; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, mille tõttu Eesti inimesed lõpetasid Facebooki kasutamise ning kuivõrd kommunikeeriti enda loobumisotsust teistele. Samuti soovisin teada, kuidas intervjueeritavad suhtlevad edasi oma lähedaste ja sõpradega. Lisaks oli töö eesmärgiks uurida, mida tehakse ajaga, mis enne veedeti Facebookis ning millised on informantide emotsioonid ning mõtted peale Facebookist loobumist. Tulemuste välja selgitamiseks viisin läbi kümme semi-struktureeritud individuaal-intervjuud. Intervjuudesse leidsin Facebookist loobujad Facebooki üleskutse abil. Valimisse kuulus seitse naissoost ning kolm meessoost isikut, kes vastasid valimi kriteeriumitele ning andsid esimestena nõusoleku intervjuudes osalemiseks. Analüüsides intervjueeritavate põhjuseid Facebooki kasutamisest loobumisel, vaadeldi peamiselt kahte aspekti, millest esimene keskendus Facebooki ebaturvalisusele ning teine suurele ajakulule. Loobumisotsusest teatasid teistele vaid paar endist kasutajat, kuid suurem osa intervjueeritavatest otsustasid sellest mitte teatada, sest ei soovitud, et neid teistest kanalitest üles hakatakse otsima. Uurides, mis on peamised suhtlusvahendid peale Facebookist loobumist, tõid intervjueeritavad esile, et kasutatakse telefoni, e-kirja ning kohtutakse ka silmast silma. Lisaks toodi välja ka kiirsuhtluskanalid ning sotsiaalmeedia, mida on hakatud aina enam kasutama. Alternatiivsete suhtlusvahendite ning –kanalite eeliseks nimetasid intervjueeritavad seda, et soovitakse kiirelt ja mugavalt oma info teistele edastada, sest info edasi kandmist ei takista uued postitused ning informatsioon, mida Facebooki ajajoonelt leiti. Peale Facebookist loobumist osatakse aega mõistlikumalt ära kasutada ning on leitud tegevusi, millega saab vabal ajal tegeleda. Intervjueeritavad tunnevad end peale Facebooki kasutamise lõpetamist ka vabamalt, õnnelikumalt ning on rohkem rahul enda eluga, sest enam ei kurna neid pidevalt uuenevad postitused Facebooki ajajoonel ning enam ei võrrelda end teiste kasutajate piltide ega postitustega. Võtmesõnad: Facebook, sotsiaalmeediast loobumine, kiirsuhtluskanalid, tehnoloogia kasutamise lõpetamine.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Infotöötlust toetava slaidiesitluseni viiva õppematerjali mõju PowerPointi kasutuspraktikatele(Tartu Ülikool, 2024) Rillo, Arleen; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutHaridusvaldkonnas olulisel kohal olev esitlustarkvara Microsoft PowerPoint on omistanud, saavutanud ja säilitanud kolmekümne seitsme aasta jooksul asendamatu ning olulise koha õpetajate igapäevatöös. Kuid teoreetilise kirjanduse, varasemate uuringute ja kogemuste põhjal on selge, et PowerPointi esitluste loomisel ei kasutata lähenemisviisi, mis soodustaks infotöötlust ja arvestaks kuulaja kognitiivseid võimeid. PowerPointi kasutamise algusaastatest on esile tõstetud mitmeid probleeme ja murekohti, kuid hoolimata sellest on vanad praktikad jätkuvalt kasutusel. Minu töö keskendub sellele, kuidas on kujunenud tänane PowerPointi kasutuspraktika ning kas Kalle Valge 2024. aastal magistritööna valminud PowerPointi õppematerjal suudab kinnistunud praktikad ületada. Uurimuseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, mis võimaldas lisaks varasemate ja hilisemate esitluste võrdlusele täiendada uurimust intervjuudega, mis andsid tulemustele personaalsema ning terviklikuma lisaväärtuse. Lisaks oli minu töös oluline rõhk Stephen Kosslyni, Richard E. Mayeri töödel ning Donald Normani presentatsiooni disainiteoorial ning inimese-arvuti interaktsiooni põhimõtete kõrvutamisel PowerPointi enda disainiga, lähtudes Normani püstitatud printsiipidest. Esitluste hindamisel kasutasin Kalle Valge bakalaureusetööna 2021. aastal valminud mudelit, mis oli vastavusse viidud konkreetse töö eesmärgi ja olemusega. Uurimuses selgus, et interaktiivne õppematerjal suutis muuta mitmeid eelnevalt kinnistunud kasutuspraktikaid, ent mitte kõiki. Kuigi tehtud muudatused olid eeskujulikud ja muutsid esitlused märkimisväärselt tõhusamaks ning enamik õpetajaid väljendas soovi ja tahet rakendada uut kasutuspraktikat ka tulevikus esitluste loomisel, oli ka neid, kelle jaoks õppematerjal polnud piisavalt veenev ega suutnud ületada kinnistunud vanu praktikaid, et luua infotöötlust soodustavaid esitlusi ka uuringuväliselt edaspidi oma esitlustes. Kõigi õpetajate esitlustes ilmnes märkimisväärseid muudatusi, mis võtsid nüüd arvesse kuulajat ja auditooriumi, võrreldes varasemate esitlustega. Samuti selgus, et muudatuste tegemist takistas suurel määral Microsoft PowerPointi enda keskkond, mis ei paku kasutajasõbralikke võimalusi ega disaini, mis soodustaks vanade kasutuspraktikate muutmist. Kuna esitluses on oluline osa ka esineja enda kõnelemise kunstil, võiks uuringu jätkuna tulevikus hinnata ka reaalset esinemist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Interneti kasutamine ja mitteformaalsed võrgustikud(Tartu Ülikool, 2014) Kuus, Katrin; Kaasa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Interneti kasutamisharjumuste võrdlus noorte ja täiskasvanute seas Viljandi Linnaraamatukogu külastajate näitel(2009) Haavel, Jane; Põldaas, Mai, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Juhataja kuidas Õmblus-masinaga rätsepa, ja [k]õige teiste õmbluste juures peab ümberkeima(Tallinn, 1904) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Juhataja Singeri wärgiga masinatele(Tallinn : H. Mathiesen, 1890) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Juhataja Singeri wärgiga masinatele(Tallinn : Revaler Becobachter, 1898) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Juhendmaterjale kemikaalide kasutamiseks metsataimlates(1965) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Juhised põlevkivituhk-sideainete kasutamiseks mörtides, betoonis ja raudbetoonis(1955) Kikas, Verner, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Käsitusõpetus Singer'i õmblusmasin : No. No. 127 ja 128 (kiikuwa laewukesega) : perekonna tarwitamiseks(Singer Manufacturing Co., 1926) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kokkupandavate universaalrakiste süsteemi kasutamine masinaehituses(1959) Kuznetsov, Viktor
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »