Sirvi Märksõna "kogukonnad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 75

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abschiedsrede an sämmtliche Ebräische Rekruten Kurlands
(Mitau : gedruckt bey Joh. Fried. Steffenhagen und Sohn, 1828) Strupp, Eisemann Meyer
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agroturismi mõju kohalikule kogukonnale Jaanihanso Siidritalu näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Laidvee, Julia; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajutiste residentide roll sihtkoha arendamisel suvehiidlaste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Laanemets, Siiri; Koor, Tatjana, juhendaja; Looring, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arheoloogia ja kogukond Rõuge, Padise ja Salme juhtumite näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Kangert, Nele; Konsa, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Before civilization a non-evolutionist history of community-making in Southwest Asia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-16) Barcina Pérez, Cristina; Annus, Amar, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See doktoriväitekiri on kriitiline uurimistöö eelarvamuste kohta, millele toetutakse elitaarsust, ebavõrdsust, keerukust ja muid lähedasi teemasid käsitlevates teooriates ning narratiivides, mis mõjutavad Edela-Aasia ning Mesopotaamia tsivilisatsiooni eelajaloo mõistmise mudeleid. Tegemist on diakroonilise analüüsiga, mis keskendub paikse eluviisi (e kogukonna loomise) tekkimisele alates selle algusest. Põllumajandust, karjakasvatust, keraamikat, metallurgiat ja kirjasüsteemi käsitletakse kui ühiselu kogemuse tagajärgi, millega kaasnesid katsetamine, kohanemine ning samuti valikud. Koostöö, ränne ja valikuline edasikandumine ehk matkimine on kogu analüüsi kestel tähtsad tegurid ning kehtivaks kuulutatakse elukorralduse heterarhiline mudel esimeste ühiselu vormide puhul, mida tavapäraselt uuritakse protourbanismi katusmõiste all. Töö käsitleb kriitiliselt Uruki fenomeni. Doktoriöös väidetakse, et paljud Uruki ajastu nn kolooniad peavad olema asutatud Susiana linnadest lahkunud inimeste poolt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bordering and de-bordering: the Russian speaking community in Estonia
(Tartu Ülikool, 2022) Siva, Sami; Makarychev, Andrey, juhendaja; Terry, George Spencer, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Purpose of this MA thesis is to explain the nuances between those communities that live along the borders of Estonia & Russia and Estonia & Latvia. The connecting thread between these communities is that they are divided by the international borders and yet share family and/or cultural ties across the border. Moreover, they are different in the ways in which they are integrated into the Estonian socio-cultural milieu. Therefore, this research aims to explain the difference between these communities and how nuances in bordering and de-bordering practices of these communities influence the security narratives of Estonia. Methodology of this work is grounded on an ethnographic study of these communities using photographs and text as research material. I use visual autoethnographic studies, which is entrenched in the positionality of the researcher (Bleiker, 2019) as a participant and a witness and thus explain things that are unseen. Photographs from the fieldwork are used in conjunction with the words of the members of the community. Therefore, from a methodological perspective, in this study, I aim to explore the possibilities of using photographs in political science research. From a conceptual standpoint, in this thesis I utilize three different pillars: social constructivism, hegemony, and cultural semiotics to analyze the empirical data - interviews and photographs - obtained from the fieldwork to explain the nuances in social-cultural practices of these communities situated on the borderlands of Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Creation of street art in collaboration with the community : master's project
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Taro, Danil; Robam, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Loovprojektide juhtimine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-spatial possibilities : dance heritage transmission in Gyumri
(Tartu Ülikool, 2025) Abrell, Christine Marie; Williams, Deborah, juhendaja; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Yohannes, Hyab, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This study explores the role that museums and heritage/cultural spaces within Gyumri, Armenia, play in the transmission of Armenian ethnographic dance intangible cultural heritage. By conducting qualitative research centring around Hrayrk Traditional Dance Group and the Gyumri Museum of National Architecture and Urban Life, the study examines how practitioner-led initiatives might expand informal educational efforts, harnessing museums and other cultural third spaces in innovative ways for the reembodiment of ethnographic dance as a central component of Armenian community life. Specific avenues could be community-led events of practice, an increased sense of belonging for practitioners, and the addition of historical/cultural context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Divine words for mortal warmth : community engagement through Taoist Kau Cim divination
(Tartu Ülikool, 2025) Choi, Wai Ming; Lyngdoh, Margaret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti etniliste kogukondade-ülese riigiidentiteedi võimalikkusest
(Tartu Ülikool, 2013) Soon, Silver; Valk, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist
(2019-02-25) Lepa, Ege; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Ringvee, Ringo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas „Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist“ on arhiivimaterjalide, Eesti Islami Koguduse põhikirjade, 45 intervjuu ja aastatel 2015-2018 toimunud osalusvaatluste käigus kogutud andmete abil iseloomustatud ja analüüsitud taasiseseisvunud Eesti islamikogukonna dünaamikat, lähtudes kogukonna enda liikmete antud hinnangust, mille kohaselt selle dünaamika kujundavad suhted kogukonna peamiste gruppide – nn „tatarlaste“ (kelle all mõistetakse kogukonnasiseselt nii siia enne nõukogude okupatsiooni asunud eesti ühiskonna integreerunud nn põlistatarlasi kui nõukogude perioodil Eestisse suundunud tatari, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi jt Nõukogude Liidu islamipiirkondade venekeelseid elanikke), „eestlaste“ (kelle all mõistetakse eestlastest konvertiite) ning „araablaste“ (kelle all mõistetakse nii väheseid siin aastakümneid elanud kui enamasti viimase kümne aasta jooksul Eestisse kas tööle, õppima või pagulasena kaitset otsima tulnuid) – vahel. Töö keskmes on nimetatud kolme grupi esindajate narratiivid endast usklikuna, nende käsitlus sellest, kas ja kuidas on võimalik Eestis islamit praktiseerida, ning 1989. aastal taastatud Eesti Islami Koguduse rollist siinsete moslemite elus. Nõukogude Liidu lagunemise ja taasiseseisvumise sündmuste keerises kahe maailmasõja vahel tegutsenud Narva ja Tallinna islami usuühenduste mantlipärijana taastatud Eesti Islami Kogudus on muutunud algselt tatarlastest koosnenud ja koguduse liikmete erakorterites reedesi ühispalvusi ning usupühasid tähistavast väikesest kogukonnast paljurahvuseliseks endise Nõukogude Liidu territooriumi islamiusulisi rahvaid esindavaks organisatsiooniks, mille kõrvale on tekkinud mitmeid teisi peamiselt Tallinnas Keevise tänaval asuva islami keskuse ümber koonduvaid organisatsioone. Konvertiitide ja uusimmigrantide lisandumine kogukonnale on kaasa toonud muutusi Eesti Islami Koguduse tegevuses ja juhtimises, „tatarlaste“, „eestlaste“ ja „araablaste“ narratiivid endast kui usklikust ning endast kui kogukonna liikmest ning muutustest mõlemal tasandil on unikaalsed isiklikul tasandil, kuid omavad ühisjooni grupina, näidates Eesti islamikogukonna arengut nende gruppide vastasmõju taustal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti vanemaealiste meeste kogemused vaba aja sisustamiseks kogukonnas
(Tartu Ülikool, 2018) Metsmägin, Margit; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Arvestades terves maailmas ja ka Eestis jätkuva vanemaealiste inimeste osakaalu kasvuga, ning lähtudes aktiivsena vananemise põhimõttest, on oluline pöörata tähelepanu vanemaealiste inimestega seotud valdkondadele ja nende paremale kaasatusele kogukonnaellu. Intervjuudest selgus, et vanemaealised mehed ei tunne, et neile olulist tähelepanu pöörataks ning nende arvates on fookuses pigem noored. Samuti selgus intervjuudest, et osade meeste arvates on naised vaba aja tegevuste osas paremas seisus kui mehed. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua uusi teadmisi Eesti vanemaealiste meeste kogemustest vaba aja sisustamiseks ja mida nad sealjuures selleks kõige rohkem iseendi arvates vajavad. Selleks kirjeldasid mehed esmalt enda pensionile jäämise lugu, tuues välja oma kogemuse tööelust pensionikka liikumisel. Intervjuudes osalenud mehed kirjeldasid enda meelistegevusi vaba aja veetmiseks ning tõid välja mitmeid põhjuseid või takistusi selle kohta, miks nende arvates vanemaealised mehed ei osale vaba aja tegevustes. Kokkuvõtlikult saab käesoleva magistritöö uurimistulemuste osas välja tuua seda, et pensionile jäämine pole vanemaealistele meestele olulisi raskusi põhjustanud. Nende kogemustele tuginedes on see olnud pigem loomulik potsess. Meeste vaba aja tegevused on pigem kodukesksed ja individuaalset laadi, kui koduvälised ja gruppides teostatavad tegevused. Vanemaealiste meeste vaba aja tegevused ei ole ainult üksluised ja ühetaolised, vaid tegeldakse erinevate tegevustega. Siinkoha saab välja tuua rea koduga seonduvaid tegevusi nagu näiteks aia ja metsa hooldamine, muru niitmine, esivanemate kodu korrashoidmine, televiisori vaatamine ja ajalehtede lugemine. Koduväliste tegevuste osas saab välja tuua kabemängu, lauatennise, petanki, osalemise pensionäride ühenduses, teatri- ja tantsuõhtutel, poksivõistluste korraldamise ja osavõtu suuremate organisatsioonide poolt organiseeritud loengutest ning väljasõitudest. Lõpetuseks saab välja tuua meeste kogemustele tuginedes, et vaba aja tegevustes osalemine sõltub nii isikuomadustest, sissetulekust, tervisest, elukoha tüübist ja piirkonnast. Vaba aja sisustamiseks oleks vanemaealiste meeste arvates tarvis üht konkreetset eestvedajat, kes korraldaks, organiseeriks ja kutsuks mehed kokku. Antud magistritööst saadud teadmine aitab paremini mõista vanemaealiste meeste olukorda seoses vaba aja veetmise võimaluste ja piirangutega kogukonnas. Seoses vanemate inimeste osakaalu kasvuga on tõenäoline, et vaba aja sisustamine muutub järjest olulisemaks teemaks vanemaealiste hulgas. Sellest olukorrast lähtuvalt võiks maailmas populaarsust koguv meeste kuur olla heaks eeskujuks aktiveeriva tegevusena, mida meestele kooskäimise ja -tegemise kohana välja pakkuda kuna see annaks neile võimaluse osaleda kogukonnaelus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki peidetud rühm ja kogukonnatunne
(Tartu Ülikool, 2016) Peeduli, Krista; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurimuse eesmärk oli lähemalt tutvuda Facebooki peidetud grupis postitatava informatsiooni ja selle sisuga ning uurida lähemalt ka kogukonna tunnet selles rühmas. Teooriapeatükis anti ülevaade mitmetest erinevatest uuringutest, mis nii kaudselt kui otseselt selgitavad nii kogukonnaks kasvamise momente kui ka erinevaid sotsiaalseid aspekte, millega Facebooki suhtlusel arvestada. Peamine ülesanne oli teada saada, millist informatsiooni üliõpilased peidetud grupis omavahel vahetavad ning uurida kuivõrd on üliõpilased võimelised looma gruppe, mis toetaksid nende ülikooliõpinguid. Peamine mure varasemate uuringute puhul on olnud see, et uuritud on üldiselt Facebooki „seintele“ postitatud materjali ning üldiselt on olnud tulemuseks see, et üliõpilased postitavad igasuguseid teemasid, mis ei pruugi üldsegi akadeemilisse konteksti sobida (Selwyn, 2009). Nagu ka minu seminaritöö näitab see uurimus, et väiksemas kogukonnas ollakse võimelised hästi teemas püsima ning loodud rühma kasutati õppetööga seotud tegevuse toetamiseks, kuna 83% kõigist tehtud postitustest olid akadeemilise sisuga. See kinnitab, et üliõpilaste endi loodud kommunikatsioonimudelid toimivad hästi ning täidavad oma eesmärgi. Enamus ajast suheldi selles rühmas kooliga seotud teemadel ning küsiti abi kodutööde, eksamite/arvestuste ja muu õppetööalase temaatika osas. Täiskasvanud õppija on ehk teadlikumalt asunud omandama kõrgharidust ning selletõttu ka suhtub kooliga seotud temaatikasse mingil määral tõsisemalt ja teadvustab ehk rohkem koostöö vajadust. Kõige noorem intervjueeritav ka mainis oma esimest ülikoolikogemust tuues välja selle, et niisugust õppele suunatud rühma tol ajal ta ei kasutanud, kuigi sotsiaalmeediat kasutasid tema kursusekaaslased aktiivselt, ja et see on väga vajalik tema meelest. Eelneva seminaritöö eesmärgiks oli uurida ka kogukonnaks olemist. Pisut keeruline oli tol korral leida sobivat materjali just Facebooki kogukondlikkuse kohta, kuid üksikud sellised uurimused on olemas ning nendele see töö ka tugines (Reich, 2010). Kogukondlikkuse all peetakse siin silmas midagi enamat, kui vaid virtuaalset inimeste gruppi, kes infot üksteisega vahetavad. Seega tuli seminaritöös välja töötada eraldi kategooriad kogukondlikkuse uurimiseks ning nende abil Facebooki postitusi kodeerida. Käesoleva uurimuse jaoks võtsin kasutusele laiemad kogukondlikkuse kohta käivad mõisted ning koostasin intervjuu küsimused uut teoreetilist materjali arvestades. Siia hulka kuuluvad nii sidemete tugevus, sotsiaalne kapital, virtuaalsed kogukonnad kui sotsiaalne kõhvitsemine. Kuna kogukonna üks aspektidest on vajaduste rahuldamine (McMillan ja Chavis, 1986), siis nii seminari- kui lõputööst on hästi näha, kuidas kontentanalüüsi käigus vaadeldud õppeaasta jooksul ning hiljuti tehtud intervjuudes üliõpilased selles osas üksteisele tuge pakkusid. Ka jagatud rõõmud ja mured, mis on teine kogukondlikkuse tunnus, moodustasid märkimisväärse osa postitustest ning leidsid kajastust intervjuudes. Infovajaduse osas vaadeldi ka seda kui sageli viidatakse nii ÕIS-ile, õppekoordinaatorile, kaasüliõpilastele kui internetile ning leiti, et antud rühmas tegelikult eelistati otsesuhtlust oma kursusekaaslastega. Enamuses saadi vajalikku informatsiooni teineteiselt, ilma, et oleks pidanud veel kõrvalistele infoallikatele viitama. Intervjuudes tõsteti esile see, et Facebooki peidetud grupp on toiminud nö ÕIS-i vahendava kohana, kui mõni üliõpilane on kiiresti ÕIS-ist saadud infot sinna edastanud. Lisaks mainiti ka seda, et soovitakse teisi info osas abistada ning olulist rühmaliikmetega jagada. Eelnev uurimus vaatles põgusalt ka suhtumise tonaalsust kommentaarides ning leidis, et enamus juhtudest oldi neutraalsed ja heatahtlikud, kuid irooniat täheldati õppejõududest rääkides. Samuti võis seda selle täheldada selle töö jaoks läbiviidud intervjuudest, kus muuseas mainiti peidetud grupi pakutavat võimalust nö auru välja lasta ning pahameelt õppejõudude suhtes avaldada, kui selleks põhjust arvati olevat. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nii kontentanalüüsi kui ka läbiviidud intervjuude abil võis jõuda tulemusteni, mis vastasid selles töös püstitatud uurimisküsimustele. Kui seminaritöös jäid mõned kogukondlikusse aspektid hindamata, siis uurides intervjuude abil lisandusid uutele teoreetilistele käsitlustele tuginevad aspektid, mis aitasid veelgi paremini näha peidetud grupi kogukondlikkust ning mõista rühmaliikmete kogukonnaks kasvamise kulgu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hoolekogude kaasamine Saarde valla koolide näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2019) Onga-Lebedeva, Leivi; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huvipoolte käsitlused põlevkivitööstusega seotud kogukonna jätkusuutlikkusest
(Tartu Ülikool, 2019) Torpan, Sten; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iseseisvalt elamise võimalikkus ja Iseseisva Elu liikumise põhimõtete rakendamine Eestis liikumispuudega meeste kogemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2016) Kruusmaa, Mihkel; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas uurimustöös võeti vaatluse alla piiratud liikumisvõimega inimeste kogemused seoses Iseseisva Elu elementide rakendusvõimalustega Eestis. Vaadeldavateks valdkondadeks valiti: kogukonnas osalemine, õiguskaitse, elamine, haridussüsteem ja tööhõive kui inimese osalemist ühiskonnas käsitlevad peamised valdkonnad. Toetudes vastavasisulistele teoreetilistele kontseptsioonidele, viidi läbi neli kvalitatiivset poolstruktureeritud intervjuud, millest selgusid peamiselt ligipääsetavusega seotud puudused töös käsitletud valdkondades. Samuti leiti puudused olevat seoses toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavusega, mis on tingitud osalt puudulikust õiguskaitsest. Lähtuvalt püstitatud uurimisküsimustest ja neid täpsustavatest intervjuuküsimustest leiti, et ühiskonnas osalemist takistab peamiselt ligipääsetavus füüsilisele ja institutsionaalsele keskkonnale. Samuti oli probleemiks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis tagavad osalemise erinevates eluvaldkondades. Viimaks toodi probleemina välja ka suhtumine inimestesse, kellel on puuded. Andmeid analüüsides ja järeldusi tehes leiti, et piiratud liikumisvõimega inimeste paremaks ühiskonda kaasamiseks tuleks tõhustada esiteks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavust, teiseks kõrvaldada ligipääsetavusega seotud takistused ja kolmandaks võiks tegeleda ühiskonna teadlikkuse tõstmisega piiratud liikumisvõimega inimeste kaasamisest läbi sotsiaalsete aktsioonide. Toetudes käesoleva uurimustöö tulemustele, võiks neist mingil määral abi olla sotsiaalpoliitika kujundamisel nii vastavate meetmete väljaarendamise seisukohalt kui ka ühiskonna teadlikkust tõstvate aktsioonide administreerimisel. Konkreetsemalt võiks toetavate sotsiaalteenuste osutamisel enam usaldada teenusekasutajate organisatsioone (KOV’ide partnereiks olevaid MTÜ’sid). Ligipääsetavusega seoses tuleks kaaluda lähtumist universaalse disaini põhimõtetest ja leida vahendeid selle teostamiseks avalikus ruumis. Samuti võiks kaaluda ka haridussüsteemi ja tööturu korraldamist selliselt, et see võimaldaks võrdset ligipääsu kõigile ühiskonnaliikmetele sarnastel alustel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kampaania "Tule maale" kogemus Misso valla näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Heering, Hanna; Parve, Valter, juhendaja; Raidma, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodakondsus, rahvus ja identifitseerimine poliitilise kogukonnaga: Eesti näide
(Tartu Ülikool, 2018) Savi, Terje; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Poliitilise kogukonnaga identifitseerimine on oluline demokraatlike riikide mõistmise kontseptsioon, kuid selle uurimisel on harva aluseks võetud mitmerahvuselist riiki, kus rahvastikust suur osa ei oma elukohariigi kodakondsust. Poliitiline kogukond on mõiste, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kodakondsusega, kuid kumbki neist mõistetest ei defineeri ära poliitilise kogukonnaga samastujaid. Samas ei ole teada teised tegurid, mis lisaks rahvusele ja kodakondsusele identifitseerimist mõjutada võivad. Poliitilist aktiivsust nähakse tugeva demokraatia tunnusena nagu ka kõrget poliitilise kogukonnaga identifitseerimise taset, aga varasemate uuringute järgi ei ole teada, kas poliitilise kogukonnaga identifitseerimine mõjutab konventsionaalset ja mittekonventsionaalset poliitilist aktiivsust. Probleemide lahendamiseks tõstatati kaks uurimisküsimust. Esiteks, millised tegurid mõjutavad poliitilise kogukonnaga identifitseerimist vähemusrahvuste seas? Teiseks, kuidas mõjutab poliitilise kogukonnaga identifitseerimine poliitilist aktiivsust? Vastuste leidmiseks kasutatakse juhtumianalüüsi näitena Eestist, sest riigis on suur vähemusrahvuse osakaal, keda saab eristada kodakondsuse alusel. Andmeanalüüsis kasutati kasutati 2015. aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni monitooringu andmestikku, mis on esinduslik vähemusrahvusesse kuulujate osas. Tulemusena leiti, et vähemuste poliitilise kogukonnaga identifitseerimist mõjutavad tegurid on määratlemata või kolmandate riikide (Vene,Ukraina,Valgevene) kodakondsus, eesti keele oskus ning vanus. Määratlemata ja kolmandate riikide kodakondsus suurendavad šansse poliitilise kogukonnaga identifitseerimiseks nagu ka nõrk riigikeele oskus. Hea riigikeele oskus ning kuulumine vanemasse vanuserühma suurendas šansse nõrgaks poliitilise kogukonnaga samastumiseks. Kuigi mõjutavaid tegureid oli vähe, on näha, et Eestimaalaste hulka on kaasatud suur hulk vähemuste liikmeid, keda tavaliselt peetakse ühiskonnas rohkem võõrandunuteks. Seevastu need vähemusse kuulujad, kelle integreerituse taset nähakse kõrgemana, ei identifitseeri end eeldatud määral Eesti poliitilise kogukonnaga. Poliitilise kogukonnaga identifitseerimisel ei leitud statistiliselt olulist mõju poliitilisele aktiivsusele. Põhjus võib olla poliitilise kogukonna püsivuses ajas ja institutsioonideülesuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse portaalid laanlane.ee, poltsamaa.info ja kylauudis.ee
(Tartu Ülikool, 2015) Allas, Elina; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse portaalid laanlane.ee, poltsamaa.info ja kylauudis.ee” eesmärgiks on anda kolme portaali näitel ülevaade kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse toimimisest, elujõulisusest ja tulevikuperspektiividest Eestis aastal 2015. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati semistruktureeritud süvaintervjuusid, vaatlust ja majandusaasta aruannete analüüsi. Intervjuude eesmärgiks oli aru saada, kuidas positsioneerivad portaalide tegijad-asutajad oma portaale Eesti meediamaastikul, kas nad peavad portaale ajakirjanduseks ja kuidas portaalid toimivad. Magistritööst selgus, et kõigi kolme portaali tegijad peavad oma portaale ajakirjanduseks. Erinevus seisnes suhestumises kodaniku- ja kogukonnaajakirjandusega. Kui Läänlane ja Põltsamaa.info kujutavad endast pigem kogukonnaajakirjandust, siis Külauudiseid saab pidada samal ajal nii kodaniku- kui ka kogukonnaajakirjanduseks. Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse mõisted on Eestis segunenud ja paljuski on nende funktsioonid segunenud ka uuritud portaalides. Selgeid piire ei ole. Kui kogukonnaajakirjanduse tunnuseks on eelkõige suunatus konkreetsele kogukonnale ja traditsiooniliselt on peetud kogukonnaajakirjanduseks kohalikke ajalehti, siis kodanikuajakirjanduse põhitunnuseks on teoreetikute arvates mitteprofessionaalsed tegijad. Samas leiavad osad, et kodanikuajakirjanduse teeb ajakirjanduseks just toimetaja kui vahelüli – see aspekt tuli välja ka siinsest uuringust. Mõlemad ajakirjandustüübid on interaktiivsed ning tehnoloogiaajastu peaks olema andnud veel suuremad võimalused interaktiivsuseks, kuid interaktiivsus kolme portaali uuringust olulisel määral välja ei tulnud. Kõigi puhul eristuvad selgelt tegijad ja auditoorium. Tehnoloogia areng on andnud võimaluse kõigi kolme käsitletud portaali tekkeks, kuid samal ajal on tehnoloogia areng hägustanud ka arusaamu kodaniku- ja kogukonnaajakirjandusest. Töö teoreetilises osas on kõne all ka osalusajakirjandus ning mingil määral võib kõiki kolme portaali ka osalusajakirjanduseks nimetada, kuna osalusajakirjandus tähendab kodanike hõlmamist ajakirjandusse ajakirjanike poolt. Osalus- ja kogukonnaajakirjanduse piir on samuti hägune. Tööst selgus ka, et kolm portaali saavad majanduslikult hakkama ja näevad võimalust majanduslikus mõttes veelgi areneda. Samuti leiti, et kodaniku- ja kogukonnaajakirjandust tehes on soovi korral võimalik töökohti luua. Kõik portaalid teenivad põhitulu reklaamimüügist, Läänlane pakub ka kommertstekstide avaldamise võimalust. Majanduslik hakkamasaamine ja suurem kogus tasustatud tööd on eeldused portaalide stabiilseks toimimiseks ja püsimiseks. Sama palju sõltub siiski ka tegijate motivatsioonist. Läänlane erineb Külauudistest ja Põltsamaa.infost selle poolest, et Läänlase toimetaja saab palka. Külauudiseid ja Põltsamaa.infot tehakse vabatahtliku tööna. Samas vabatahtlik töö võib ühel hetkel väsitada ning just palga mittemaksmine tegijatele võibki saada portaalidele saatuslikuks. Uuringust selgus ka, et kõik portaalid on leidnud oma niši ja lugejaskonna ning soovivad areneda veelgi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koguduse tegevus sotsiaaltöö vaatepunktist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2016) Toplaan, Johanna; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut