Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "kurdid (vaegkuuljad)" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 11 11
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Aritmeetika õpik kurtide kooli IV klassile
    (1963) Nahkur, Alfred
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Bimodaalne kakskeelsus Eestis: kurtide vanemate kuuljate laste keelekasutus täiskasvanueas
    (Tartu Ülikool, 2021) Huik, Keiti; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Minu magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eestis elavate kurtide vanemate kuuljatel lastel esineb neile omane CODA-kõneviis ja mille poolest see sarnaneb või erineb mujal kasutatavast CODA-de kõneviisist. Valitud teema on aktuaalne, sest eesti viipekeel on iseseisev keel ning seda ei loeta Eestis võõrkeeleks (Keeleseadus 2019) ja kuna kõnealust keelt on vähe uuritud, siis on iga selleteemaline teadustöö oluline panus keele arengusse ja hoidmisse. Oma lõputöö jaoks kogutud materjali põhjal analüüsin, kas ja kui palju esineb CODA-de kõnes koodisegunemist. Eesmärgi saavutamiseks otsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kas Eesti CODA-d kasutavad sarnaselt varasemates uuringutes kirjeldatud tulemustele rohkem koodisegunemist kui koodivahetust? 2. Millist tüüpi koodisegunemist kasutatakse? 3. Kuidas mõjutab CODA-de keeletaust nende keelekasutust?
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kodulugu ja geograafia : õpik kurtide kooli V-VII klassile
    (1961) Lätt, Ellen; Toom, Maria
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kurtide identiteet ja kuvand Eestis 1918-1940
    (Tartu Ülikool, 2016) Taggo, Kerttu; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kurtide ja vaegkuuljate sisenemine Eesti tööturule - probleemid ja lahendused
    (Tartu Ülikool, 2018) Kaasik, Merili; Kaseorg, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Kurtide kooli lõpetanute katamneesist
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1977) Mäsak, Roosa; Puik, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kurtide nimepärimuse aspekte: puudelisuse ja kurdiksolemise folkloristlik uurimus
    (2011-07-27) Paales, Liina
    Doktoritöös, mis koosneb teoreetilisest sissejuhatavast osast ja neljast artiklist, on käsitletud Eesti kurtide kogukonda, lähtudes kurtuse kultuurilisest käsitusviisist. Kurtide folkloori on uuritud seoses kurdiksolemise ja puudelisuse teemaga üldisemalt. Kurtide kakskultuursus väljendub näiteks nimepärimuses. Väitekirja keskmes on nii isiku- ja kohanimede keeletasand kui ka rühmasisene kasutamine. Viipenimesid analüüsitakse seostatuna kõneldava keelega ja kuuljatega kui kurtide vaatepunktist kultuurilise „teisega“. Eesti viipenimesid on vaadeldud üldisemas kultuurilises kontekstis, võrreldud rahvusvahelise uurimismaterjaliga. Töös on välja toodud eesti isiku- ja kohaviipenimede peamised moodustusviisid, funktsioonid ja tähendused kogukondlikus suhtlemises. Ametliku, kirjaliku ees- ja perekonnanime kaudu ollakse ühenduses enamuskultuuri ehk kuuljate maailmaga, kuid paralleelselt luuakse ja pannakse viipenimesid. Nimepärimuse käsitlemine seab uurija ette mitmeid probleeme nagu näiteks viipenimede määratlemise ja tõlkimise küsimus kõneldava keele kontekstis. Lahendusvõimaluseks on dialoogilisus: arvestamine mõlema, nii kurtide kui kuuljate keele- ja kultuuriruumiga. Kurtide folkloor tervikuna peegeldab kurdiksolemise kogemust kui kultuurilist teisitiolemist kuulvas ja kõnelevas maailmas.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    La lengua de signos española: una comparación con la lengua española y la lengua de signos estonia
    (Tartu Ülikool, 2014) Lilleväli, Laura; Santos Marín, Unai, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Loodusõpetus : taimede elu : [kurtide kooli VI klassile]
    (1967) Saarep, Olev
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Metafooride mõistmine kirjalikes tekstides VII–IX klassi kurtidel õpilastel
    (Tartu Ülikool, 2007) Maidla, Erle; Paabo, Regina, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Viipekeeletõlgi töö eripärad vaimse tervise valdkonnas tõlkimisel Eesti näitel
    (Tartu Ülikool, 2013) Kukk, Ave; Reilson, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet