Sirvi Märksõna "lõputööd" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 116

listelement.badge.access-status Embargo ,
1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Rosenthal, Maris; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Maris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaleht Sakala toimetaja infovahetus lehe kaastöölistega kirjavastuste rubriigis 1880. aastal
(Tartu Ülikool, 2020) Saul, Gerda; Selart, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alutaguse valla rahvaraamatukogude areng haldusreformi kontekstis
(Tartu Ülikool, 2019) Toss, Jaana; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Anu Raua loomingu lätted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tammiste, Jaane; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus? Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada. Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu. Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti? Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse. Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele. Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aritmeetilise ja geomeetrilise jada käsitlemine paketi StudyWorks abil
(Tartu Ülikool, 1998) Kalam, Anneli; Tõnisson, Eno, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised
(Tartu Ülikool, 2022) Aimla–Volkov, Kristina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö „Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised“ uurimisobjektiks oli Árpád Arderi eraraamatukogu. Uurimistöö eesmärk oli Árpád Arderi eraraamatukogust ja selle bibliofiilsetest osistest esmase ülevaate andmine. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • anda üldine ülevaade Árpád Arderi raamatukogust; • iseloomustada raamatukogu keeleliselt ja liigiliselt; • selgitada välja raamatukogu bibliofiilsed osised ning püüda neid võimaluse piires kirjeldada. Kuna kogu kohta olid olemas vaid väga üldised andmed, eelnes uurimisele andmete kogumine ja töötlemine nii, et neid oleks võimalik kvantitatiivselt analüüsida. Algne metoodika, mis seisnes andmete käsitsi Exceli tabelisse sisestamises, osutus aeganõudvaks. Kogutavate andmete hulka piirati ning töö automatiseeriti osaliselt programmi abil, mis siltidega märgistatud informatsiooni ühte mahukasse arvutustabelisse koondas. Täiendavalt koguti vaatluse käigus andmeid, mille abil otsiti ja uuriti seoseid raamatukogu, selles leiduvate trükiste ning kogu omaniku või trükiste varasemate omanike elukäigu vahel. Kogutud andmete analüüsimisel selgus, et raamatukogu sisaldab 10 966 trükist. Liigiti on kõige suurem esindatus liigil 2 (Religioon. Teoloogia) – 43%. Teisel kohal on liik 8 (Keel. Keeleteadus. Kirjandus) – 21% ning kolmandal liik 9 (Geograafia. Biograafiad. Ajalugu). Enim trükiseid on saksa keeles – 41%, järgnevad eestikeelsed – 35% ja venekeelsed – 10%. Trükiste bibliofiilsuse määramisel lähtuti teemat nii laiemalt kui ka kitsamalt käsitlenud tunnustatud autorite (Puksoo, Matjus, Annus, Liivak) välja pakutud printsiipidest. Bibliofiilseks määratletud usukirjanduse osa, mille puhul kogu rajaja bibliofiilne huvi oli teada, osutus lõputöö mahu raames käsitlemiseks liiga mahukaks ning fookus suunati ümber kahele isikukesksele, Eduard Laamani ja Ksenia Poska alakogule. Kogude uurimisel leiti, et nende sisu ilmestab raamatute kunagiste omanike elukäiku ja erialast tegevust, haakudes ühtlasi 20. sajandi esimese poole kultuuritausta ja ajaloosündmustega. Bibliofiilseid trükiseid oli kogus kokku 2367, selgepiirilisemaid bibliofiilseid alakogusid viis. Uuriti ka omanikumärke, mida esines 1596 juhul. Neist 910 olid bibliofiilseks määratletud trükistes. Uurimistöö käigus kogutud andmete ja kasutatud allikmaterjali toel saab Árpád Arderi raamatukogu üldiselt iseloomustades öelda, et tegemist on eristuva ja omanäolise koguga. Kogu sisaldab arvukalt väärtuslikke, haruldasi, isegi rariteetseid trükiseid, kuid ühtlasi ka palju sellist, mille väärtus tuleb esile alles õigetes kätes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes
(2025) Savolainen, Diana-Janika; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal “Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes”. Teema valik sai alguse seminaris esitatud tudengi küsimusest, kuidas kasutada uurimistöös organisatsiooni uuringu andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad ja kuidas sellistele andmetele korrektselt viidata. Töös välja toodud varasemad teoreetilised käsitlused annavad ülevaate avaliku ja erasektori andmekasutuse eripäradest, regulatsioonidest ning andmekaitse nõuetest. Oluline osa oli ka andmekasutuse eetilisel käsitlusel ning anonümiseerimise ja pseudonümiseerimise praktikatel, mis on üliõpilastööde koostamisel vajalikud. Varasemad uuringud toetavad lõputöö tulemusi, viidates sellele, et avalikustamata uuringute andmeid ollakse valmis tudengitega jagama. Andmete jagamist toetavad kokkulepped ja usaldus, lisaks hindavad mõlema sektori töötajad koostöö praktilist kasu. Samuti selgus, et üliõpilastöö kvaliteeti võib kujundada andmetele ligipääsu ulatus, piiratud või anonümiseeritud andmed võivad kitsendada analüüsi võimalusi. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millistel tingimustel ja kuidas saavad üliõpilased kasutada akadeemilises töös organisatsioonide uuringu andmeid, mis on mitteavalikud. Samuti välja selgitada organisatsioonide nõuded ja soovitused avalikustamata uuringu andmete kasutamise osas. Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused. 1. Millised on avaliku ja erasektori töötajate nõuded avalikustamata uuringute andmete kasutamisel üliõpilastöödes? 2. Millised olukorrad võivad kujundada üliõpilastööde kvaliteeti, kui kasutatakse avalikustamata uuringute andmeid? Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin läbi kaheksa poolstruktureeritud intervjuud, neli avaliku sektori ja neli erasektori ettevõtete esindajatega. Selline valim võimaldas võrrelda sektorite andmekasutuse praktikaid ning tuua välja sarnasused ja erinevused. Lisaks koostasin näidisvormi, “Uuringu andmete kasutamise kokkulepe” (vaata ptk 4.1.2.), et oleks võimalik reguleerida üliõpilaste ja organisatsiooni vahelist andmekasutuse kokkulepet avalikustamata uuringu andmete kasutamisel. Näidisvormi kasutamine lihtsustab andmete jagamise protsessi toetades sellega teaduspõhist koostöö arengut. Tudengitele antakse võimalus kasutada organisatsiooni avalikustamata uuringu andmeid ja organisatsioonid saavad kindlustunde, et neid kasutatakse vastutustundlikult. Soovin tänada oma lõputöö juhendajat Tiina Palu toetuse ja suunamise eest kogu uurimistöö vältel. Lisaks soovin tänada kõiki intervjuudes osalenud avaliku ja erasektori töötajaid, kes olid valmis oma mõtteid ja kogemusi jagama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku teenuse Andmejälgija kasutamise kogemused tervishoiuasutuse töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Blumenfeldt, Hely; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Devised teatri teoreetiliste seisukohtade rakendamisest praktikas ja näitleja devised teatri mudelis
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Rekkor, Helen; Komissarov, Kalju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunst
listelement.badge.access-status Embargo ,
Dialoogi vastusrepliikide mõistmine tekstis kirjeldatud suhtlemissituatsioonide põhjal
(Tartu Ülikool, 2003) Roos, Marit; Karlep, Karl, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti etnograafilised lahttaskud. Tänapäevased taskud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Karu, Gerly; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käesolev töö on põhjalikum ülevaade naiste lahttaskutest. Töö uurimusobjektiks on Eestis kasutuses olnud naiste lahttaskud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Uurimise eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada Eesti muuseumides olevad naiste lahttaskud, uurida nende kasutusala, kaunistusviise ja tehnikaid, ning otsida vastus küsimustele, kas lahttaskuid kasutati kõikjal Eestis ja kas need erinesid piirkonniti. Lõputöö praktiline eesmärk on uuritud materjali põhjal koostada trükise makett, mis eelnevale lisaks sisaldaks ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite valmistatud taskute fotosid ja graafilisi kavandeid. Trükis ilmub RKO (rahvusliku käsitöö osakond) Rahvusliku Käsitöö sarjas, mille ülesandeks on tutvustada Eesti rikkalikku tekstiilipärandit praktilises võtmes. Raamatu eesmärk oleks julgustada ja inspireerida tegema oma rahvusliku või – miks mitte – igapäevase rõivastuse juurde sobivaid taskuid. Isiklik huvi selle väikese aksessuaari vastu kasvas praktilisest vajadusest, kuhu panna oma võtmed ja mobiiltelefon, kui käekotti ei taha/ei saa kaasa võtta. Teiseks eesmärgiks ongi välja pakkuda lahendus probleemile – kuidas kaasajastada lahttaskut. See on minu nägemus taskust kui kaunistuslikust ja vajalikust aksessuaarist. Otsustasin teha taskud salli otstesse, andes sellega tavalisele kaelasoojendavale sallile ühe lisafunktsiooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maakonnakeskuste kasvamise suunad ja põhjused ajalooliste kaartide põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Kirsimäe, Piia; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Pae, Taavi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maaraamatukoguhoidja kiirenevas ajas
(2025) Maripuu, Sirli; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti olmevee tarbimise dünaamika perioodil 2000-2011
(Tartu Ülikool, 2016) Licht, Helena; Järvet, Arvo, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti perekonnanimede käänamine
(Tartu Riiklik Ülikool, 1967) Aunma, Enel; Veski, Asta, juhendaja; Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning võimalikud meetmed selle parandamiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Kõõra, Aigrid; Uiga, Kalev, juhendaja; Hellat, Karin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti üldhariduskooli õpetajad ja e-õppe platvormi kasutamine Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi e-õppe õppekeskkonna Moodle’i näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Tõnisson, Sille; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti üldhariduskoolide III kooliastme loodusainete õpetajate digipädevus ja enesetõhusus digivahendite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Kiisk, Gea; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti üldhariduskoolide inglise keele õpetajate kogemus õpilaste andmetega e-keskkondades
(Tartu Ülikool, 2023) Veeroja, Gajane; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut