Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes

Abstract

Lõputöö on kirjutatud teemal “Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes”. Teema valik sai alguse seminaris esitatud tudengi küsimusest, kuidas kasutada uurimistöös organisatsiooni uuringu andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad ja kuidas sellistele andmetele korrektselt viidata. Töös välja toodud varasemad teoreetilised käsitlused annavad ülevaate avaliku ja erasektori andmekasutuse eripäradest, regulatsioonidest ning andmekaitse nõuetest. Oluline osa oli ka andmekasutuse eetilisel käsitlusel ning anonümiseerimise ja pseudonümiseerimise praktikatel, mis on üliõpilastööde koostamisel vajalikud. Varasemad uuringud toetavad lõputöö tulemusi, viidates sellele, et avalikustamata uuringute andmeid ollakse valmis tudengitega jagama. Andmete jagamist toetavad kokkulepped ja usaldus, lisaks hindavad mõlema sektori töötajad koostöö praktilist kasu. Samuti selgus, et üliõpilastöö kvaliteeti võib kujundada andmetele ligipääsu ulatus, piiratud või anonümiseeritud andmed võivad kitsendada analüüsi võimalusi. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millistel tingimustel ja kuidas saavad üliõpilased kasutada akadeemilises töös organisatsioonide uuringu andmeid, mis on mitteavalikud. Samuti välja selgitada organisatsioonide nõuded ja soovitused avalikustamata uuringu andmete kasutamise osas. Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused. 1. Millised on avaliku ja erasektori töötajate nõuded avalikustamata uuringute andmete kasutamisel üliõpilastöödes? 2. Millised olukorrad võivad kujundada üliõpilastööde kvaliteeti, kui kasutatakse avalikustamata uuringute andmeid? Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin läbi kaheksa poolstruktureeritud intervjuud, neli avaliku sektori ja neli erasektori ettevõtete esindajatega. Selline valim võimaldas võrrelda sektorite andmekasutuse praktikaid ning tuua välja sarnasused ja erinevused. Lisaks koostasin näidisvormi, “Uuringu andmete kasutamise kokkulepe” (vaata ptk 4.1.2.), et oleks võimalik reguleerida üliõpilaste ja organisatsiooni vahelist andmekasutuse kokkulepet avalikustamata uuringu andmete kasutamisel. Näidisvormi kasutamine lihtsustab andmete jagamise protsessi toetades sellega teaduspõhist koostöö arengut. Tudengitele antakse võimalus kasutada organisatsiooni avalikustamata uuringu andmeid ja organisatsioonid saavad kindlustunde, et neid kasutatakse vastutustundlikult. Soovin tänada oma lõputöö juhendajat Tiina Palu toetuse ja suunamise eest kogu uurimistöö vältel. Lisaks soovin tänada kõiki intervjuudes osalenud avaliku ja erasektori töötajaid, kes olid valmis oma mõtteid ja kogemusi jagama.