Infohariduse lõputööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42504
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Andmebaas „Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsed separaadid“(Tartu Ülikool, 2024) Saukonen, Marina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutLõputöö eesmärgiks oli koostada andmebaas Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsetest separaatidest ja koondunud andmete esmane analüüs. Andmebaas sisaldab infot nende arvukuse, jaotumise kohta väljaannete järgi ning kirjeldab nende omadusi. Vajadus andmebaas koostada tekkis lõputöö käigus, kui selgus, et olemasolev info separaatide kohta on minimaalne ning eelnevates projektides ja uuringutes kasutatud allikad on ajas ammendunud või enam ei eksisteeri. Selle teadmislünga täitmiseks loodi andmebaas kaasaegsete separaatide andmetega. Töös kasutati sekundaarandmeid teoreetilise tausta avamiseks ja praktilises osas e-kataloogi ESTER, mis on Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog. Töö teostamise käigus tegeles projekti autor Exceli tabeli kavandamise, andmete kogumise, andmete sisestamise ja andmeanalüüsiga. Eelnev aitas täita lõputöö püstitatud eesmärgid ja ülesanded, andes ülevaate Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud separaatide koguarvukusest, nende jaotumisest väljaannete vahel ning omadustest. Andmebaasist saab ülevaate, et Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmus kokku 2129 eestikeelset separaati. Nendest 1451 (68%) ilmus ajakirjandusest, 370 (17%) jätkväljaannetest ja 308 (14%) raamatutest. 51% separaatidest pärines rakendusteaduste valdkonnast (UDK 6). Kõige enam ehk 211 separaati ilmus 1938. aastal. Enim trükiti separaate Tartu ja Tallinna trükikodades, Tartus 1753 ja Tallinnas 312 separaati. Nimekirjas olevatest separaatidest trükiti enim ehk 690 K. Mattieseni trükikojas. Mahult olid üle poolte 5–15 leheküljelised ning 38% separaatidest sisaldas võõrkeelset kokkuvõtet. Koostatud andmebaasi abil on võimalik põhjalikult uurida ja analüüsida separaatide jaotumist väljaannete kaupa ning kirjeldada nende omadusi. Võib öelda, et koostatud andmebaas täidab olulise tühimiku vabariigi ajal ilmunud separaatide kohta, pakkudes ajakohaseid ja täpseid andmeid edasisteks uurimusteks.Kirje Õpilaste andmestumine ja andmejälgimine hariduse infosüsteemides: lapsevanema vaade(Tartu Ülikool, 2024) Utšenikov, Helen; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Üldhariduskoolide dokumendiregistrite avaliku vaate vastavus avaliku teabe seadusest tulenevatele nõuetele(Tartu Ülikool, 2024) Tuvikene, Anu; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutLõputöö on kirjutatud teemal “Üldhariduskoolide dokumendiregistrite avalikust vaatest leitava info vastavus avaliku teabe seadusele”. Töö eesmärgiks oli hinnata üldhariduskoolide dokumendiregistrite vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Töö teostamiseks külastasin koolide veebilehekülgi, suhtlesin koolidega e-kirja teel ning analüüsisin koolide dokumendiregistreid. 440 kooli dokumendiregistrist oli võimalik hinnata 262 registrit. Põhjused, miks ei olnud võimalik hinnata 178 kooli registrit, olid registri puudumine, puuduv info dokumendiregistri asukoha kohta või analüüsiks liiga väheste andmete hulk registris. Koolidesse saadeti e-kirjad, et selgitada registrite puudumise põhjuseid. Selgus, et üheks põhjuseks on ümberkorraldused dokumendihaldustarkvara vahetamisega seonduvalt. Samuti on mitmetes koolides pooleli arutelud omavalitsusega, milline on parim dokumendihalduse süsteem koolile. Lisaks ilmnes, et väikekoolides ei ole piisavat ajalist ressurssi, et tegeleda dokumendiregistritega. Suured erinevused dokumendiregistri olemasolus on riigi- ja munitsipaalkoolidel. Riigikoolidel on olemas dokumendiregister kõigil, kuigi ühe kooli registrit ei saanud töös hinnata. Seevastu munitsipaalkoolidel on dokumendiregister puudu 56-l koolil (73 kooli kohta puudub info). Tugevalt mõjutab dokumendiregistri olemasolu kooli suurus. Väikekoolidel on dokumendiregister puudu palju suurema tõenäosusega kui suurematel koolidel. Dokumendiregistrites on probleemiks puudulikud andmed dokumentide kohta ning samuti on probleeme dokumentidele juurdepääsuga. Suureks probleemiks on dokumentidele määratud juurdepääsupiirangud, mis tekitavad küsimusi, kas juurdepääsupiirangu alus on õigustatud. Juurdepääsupiiranguga seotud probleemid on väga suurel hulgal munitsipaalkoolidel, kuid enamasti pole see probleemiks riigikoolidel. Kokkuvõttes peab nentima, et vaadeldud üldhariduskoolide dokumendiregistritest paljud ei vasta AvTS-is kehtestatud nõuetele. Riigikoolide dokumendiregistrite tase on tunduvalt kõrgem kui munitsipaalkoolidel. Dokumendiregistrite täitmisel ei ilmnenud erinevusi sõltuvalt kooli suurusest.Kirje Eesti eraüldhariduskoolide pakutav lisandväärtus haridusmaastikul ja eripärad arengukavade põhjal(Tartu Ülikool, 2024) Tinnuri, Jane; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erakoolid üldharidusele pakutavat lisaväärtust kirjeldavad ja kuidas nad oma eripärasid läbi alusdokumentide esitavad. Selle uurimiseks analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi meetodit kasutades 20 Eesti erakooli arengukavasid. Teooriast ja varasematest uuringutest nähtub, et arengukava on koolides kohustuslik visiooni loov ja arengusuundi näitav dokument, mis erakoolide puhul annab potentsiaalsetele uutele õppijatele ja nende lapsevanematele teadmise, millistest pidepunktidest need oma tegevuses lähtuvad. Läbi viidud standardiseeritud kontentanalüüsi tulemustest lähtuvalt võib öelda, et sõnastuses erinevad erakoolide arengukavad oluliselt, kuid põhiidee, arengueesmärgid, koostöö- ja arenemissoov ning tahe õpilastele parimat võimalikku õpikeskkonda pakkuda on ühine. Samas leidus erakoole, kes oma arengukavas missiooni, visiooni ja väärtusi välja toonud ei ole, kuigi läbi nende on võimalik oma kooli võimalikele huvilistele tutvustada. Arengukavad peavad vastama seaduses ette nähtud tingimustele, kuid samas annavad koolidele paindlikkuse nende sisu osas. Teooriale tuginedes võib öelda, et arengukava on kooli strateegilises juhtimises keskse tähtsusega ning selles sisalduva informatsiooni näol on tegemist tulevikku vaatava dokumendiga, kus ei tohi unustada vormistusliku poole olulisust. Analüüsi tulemus näitas, et kõik erakoolid on oma arengukavad koostanud ning oma erilisuse ja unikaalsuse erinevalt sõnastanud, kuid sellest kumab läbi tahe ja soov pakkuda oma õpilastele midagi teistsugust kui ülejäänud koolid. Minu lõputöö uurib Eesti erakoolide arengukavasid ning tulemused võivad olla sisendiks antud dokumendi koostamisel uue kooli loomise protsessis. Edasiste uuringute juures lisasin ettepaneku uurida kõiki Eesti erakoole või teha nende arengukavade võrdlus üldhariduskoolidega, et oleks võimalik erinevused ja sarnasused põhjalikumalt välja tuua. Samuti annaks järgmistele uuringutele lisaväärtuse arengukava loomise protsessis osalenute intervjueerimine, et saada täiendav informatsioon selle koostamise protsessist ja kasutatud märksõnade valimisest.Kirje Hariduse andmestumine ja sellega kaasnevad ohud: lapsevanema vaade(Tartu Ülikool, 2024) Sommer, Silvi; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Õpilaste heaolu jälgimine rakenduses Clanbeat(Tartu Ülikool, 2024) Nõu, Agne; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Noorte täiskasvanute vaimse tervise infokäitumine– kirjanduse ülevaade(Tartu Ülikool, 2024) Merivee, Lilith; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Teadmustöötajate praktikad tööalastest e-kirjadest tuleneva infomüraga toime tulemiseks(Tartu Ülikool, 2024) Laasik, Mari; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Tarkvaraettevõtte töötajate kogemused ja praktikad generatiivse tehisintellekti abil tööülesannete täitmisel(Tartu Ülikool, 2024) Bender, Kerli; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Paindõppe ohud ja võimalused ühiskonnateaduste instituudi päeva- ja sessioonõppe üliõpilaste vaates(Tartu Ülikool, 2023) Venig, Veikko; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Eesti üldhariduskoolide inglise keele õpetajate kogemus õpilaste andmetega e-keskkondades(Tartu Ülikool, 2023) Veeroja, Gajane; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Vabatahtlike kaasamine museaalide dokumenteerimise ja kirjeldamise etapis(Tartu Ülikool, 2023) Tõnutare, Diana; Lepik, Krista, juhendaja; Jeeser, Kaie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Eksootiliste lemmikloomade pidajate infovajadused ja hinnangud eestikeelse info usaldusväärsusele(Tartu Ülikool, 2023) Taimela, Derby; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Avaliku teenuse Andmejälgija kasutamise kogemused tervishoiuasutuse töötajate näitel(Tartu Ülikool, 2023) Blumenfeldt, Hely; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Uue vaimsuse teemaliste YouTube`i kanalite sisu ja eesmärk kuue kanali näitel(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Merly; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Isikliku raamatukogu haldamine sotsiaalkataloogis(Tartu Ülikool, 2022) Tallmeister, Uwe; Ariva, Lilian, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu lõputöö eesmärgiks oli uurida võimalusi isikliku raamatukogu haldamiseks sotsiaalkataloogis ning leida selleks sobivaim variant. Eesmärgi saavutamiseks püüdsin leida vastuseid kahele küsimusele: 1. Millised on lugejate ootused sotsiaalkataloogidele? 2. Milline olemasolevatest sotsiaalkataloogidest neile ootustele kõige paremini vastab? Lõputöös kasutasin kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Uurimistööks võrdlesin viie suurema aktiivse sotsiaalkataloogi funktsionaalsust ning seejärel küsitlesin lugemishuvilisi, et selgitada välja nende eelistused sotsiaalkataloogide omaduste osas. Küsimustiku koostasin Google Forms keskkonnas ja vastajad värbasin peamiselt „Lugemise väljakutse“ grupist Facebookis. Küsitlusele vastajad pidasid kõige olulisemateks kataloogi omadusteks võimalust kataloogi telefonis või tahvelarvutis kasutada; märkida raamatute välja laenamist; raamatute kohta märkmete või arvustuste lisamist; ning eestikeelset kasutajaliidest. Neile nõudmistele vastab kõige paremini LibraryThing, kus on kõik need funktsioonid olemas. See ei näi kokku sobivat praeguse käitumismustriga, kus LibraryThing kataloogi kasutajaid on mitu korda vähem kui Goodreadsil. Niisugust erinevust saab selgitada teistsuguse eesmärgiga – Goodreadsi kasutatakse just sotsiaalkataloogina ehk oma lugemiskogemuste jagamiseks, mitte isikliku raamatukogu kataloogimiseks. Selleks piisab Goodreadsi võimalustest. Kuna tegemist oli esimese seda laadi uuringuga Eestis, siis vajaks see kindlasti kordamist ning laiendamist ka muudele isikliku raamatukogu haldamise meetoditele peale sotsiaalkataloogide, sealhulgas kogu paigutusele kui kogu haldamismeetodile.Kirje Infootsikäitumise seos töötaja rahuloluga Omniva klienditoe konsultantide näitel(Tartu Ülikool, 2022) Peek, Lylian; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Suletud kaartide sorteerimise meetodil infoarhitektuuri hindamine Omniva veebilehe näitel(Tartu Ülikool, 2022) Mäeots, Marika; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Põhikooliealiste arusaamad privaatsusest online mängukeskkondades(Tartu Ülikool, 2022) Asso, Liisa; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Üliõpilaste vaimse tervisega seonduv veebipõhine infootsikäitumine Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi üliõpilaste näitel(Tartu Ülikool, 2022) Allikas, Jaana; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut