Infohariduse lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42504

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 131

Teadmusjagamine Eesti Lennuakadeemia õppejõudude seas: hoiakud ja praktikad
(2025) Veski, Anett; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Teadmised kui strateegiline ressurss on kõrgharidusasutustele (Annansingh jt, 2018: 1002) oluline meetod tõsta õppekvaliteeti (Lane jt, 2022: 6–10), arendada õppejõudude professionaalseid teadmisi (Chedid jt, 2022) ning ellu viia strateegilisi eesmärke (Andreeva ja Kianto, 2012: 618-619), toetades seeläbi kõrgkooli jätkusuutlikkust ja konkurentsieelist. Minu lõputöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti Lennuakadeemia õppejõud kirjeldavad professionaalsete teadmiste ja kogemuste kollegiaalset jagamist ning millist rolli näevad nad organisatsioonil selles protsessis. Eesmärgi saavutamiseks sõnastasin kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas kirjeldavad õppejõud professionaalse teadmuse kollegiaalse jagamise olemust? 2. Milliseid võimalusi pakub Eesti Lennuakadeemia õppejõudude hinnangul praegu teadmiste jagamise toetamiseks? 3. Milliste täiendavate tegevustega saab Eesti Lennuakadeemia toetada õppejõudude vahelist teadmiste ja kogemuste jagamist? Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud (N=7) ELA õppetööd läbiviivate töötajate seas. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Uuringu tulemused näitavad, et õppejõud peavad teadmiste ja kogemuste jagamist oluliseks nii individuaalse arengu kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt. Teadmusvahetust nähakse võimalusena rikastada õpetamispraktikaid, säilitada organisatsiooni teadmusvara, edendada interdistsiplinaarset koostööd, õppeainete sidusust ning sisu dubleerimise vähendamist. Samas esineb ka mitmeid väljakutseid. Intervjueeritavad tõid välja ajapuuduse, füüsiline hajutatus erinevate õppehoonete vahel ning individuaalsed tegurid, nagu isiklik ebakindlus ja usaldus. Need tulemused osutavad, et teadmusvahetuse toetamine nõuab strateegilist lähenemist. Vestlustest ilmens, et ELA pakub juba mitmeid toetavaid võimalusi teadmiste jagamiseks, sealhulgas erinevaid formaalseid ja mitteformaalseid tegevusi, toetavat füüsilist keskkonda ning kultuurilist raamistikku. Õppejõud hindavad olemasolevaid võimalusi üldjoontes positiivselt, kuid näevad ka arenguruumi kokkupuutepunktide teadlikumas kujundamises ja kogemuste sügavamal tasemel jagamises. Teadmiste ja kogemuste jagamine ei ole pelgalt individuaalset arengut toetav tegevus, vaid laiemalt organisatsiooni toimimise ja järjepidevuse alustala. Selline sihipärane toetamine aitab kujundada kvaliteetse õppega ja õppijakeskset, koostööd hindavat ning konkurentsivõimelist kõrgharidusasutust.
“Keegi vastab ka vä?”: töötajate kogemused Askly juturobotiga
(2025) Sedrik, Signe; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kirjeldavad kahe erineva valdkonna asutuse töötajad oma kogemusi Askly juturobotiga. Sellele eelnevalt tegin teaduskirjanduse põhjal ülevaate tehisintellekti ja kommunikatiivse tehisintellekti mõistetest, juturobotite kasutuselevõttu mõjutavatest teguritest ning töötajate varasematest kogemustest nendega. Töö teema valiku ajendiks oli asjaolu, et juturobotid on muutumas järjest kättesaadavamaks ning nende kasutuselevõtt erasektoris toob kaasa muudatusi töötajate töökorralduses, mida seni on teaduskirjanduses vähem käsitletud. Lõputööga leidsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas kirjeldavad töötajad Askly juturoboti kasutuselevõtuga seotud eeltööd? 2. Kuidas on Askly juturoboti kasutuselevõtt muutnud töötaja igapäevast töökorraldust? 3. Millised on töötajate arvates juturobotite eelised ja puudused? Uuringu läbiviimiseks korraldasin seitse poolstruktureeritud intervjuud kahe Eesti erasektori organisatsiooni töötajaga, kelle töö hõlmas Askly juturoboti kasutuselevõttu, haldamist või järelevalvet. Andmete kogumiseks kasutasin ka projektiivtehnikat ning analüüsisin vastuseid kvalitatiivse sisuanalüüsi abil MAXQDA tarkvaras. Tulemused näitasid, et kuigi Askly juturoboti kasutuselevõtt oli tehniliselt lihtne ja selle õppimine toimus peamiselt töö käigus, jäi eeltöö organisatsioonides sageli tegemata. Töötajate kaasatus oli väike ning juhtkond ei selgitanud alati süsteemi eesmärki või selle väärtust. Askly juturobot tõi küll kaasa uusi võimalusi, näiteks ajavõit lihtsamate päringute haldamisel ja mitmekeelse kliendisuhtluse hõlbustamine, kuid samal ajal tekkis töötajatel lisakoormus, sest puudus selge rollijaotus ja mitmeid päringuid oli vaja edasi suunata teisele suhtluskanalile (nt Outlooki). Tehisintellekti funktsiooni kasutamisel ilmnesid probleemid klientidele antud vastustes, mõningatel juhtudel kajastus seal valeinfo, mistõttu tekkis vajadus pideva inimkontrolli järele. Klientide anonüümsus ja teadmatus vastaja olemusest (inimene või robot) võimaldasid esitada ebarelevantseid päringuid, mis omakorda mõjutasid teenindusprotsessi sujuvust. Peamiste järeldustena võib öelda, et juturobot võib aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta, kuid see eeldab teadlikku eeltööd organisatsioonidelt, töötajate kaasamist ning süsteemi funktsionaalsuste tundmist. Juturobotid ei asenda töötajat, vaid lisavad neile uusi rolle või kohustusi, mis võivad suurendada töökoormust, kui töökorraldust ei planeerita läbimõeldult. Askly juturoboti kasutuselevõtt tõi mõnes aspektis ajavõidu, kuid mõningatel juhtudel muutus see hoopis ajamahukaks lisaülesandeks.
Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes
(2025) Savolainen, Diana-Janika; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal “Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes”. Teema valik sai alguse seminaris esitatud tudengi küsimusest, kuidas kasutada uurimistöös organisatsiooni uuringu andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad ja kuidas sellistele andmetele korrektselt viidata. Töös välja toodud varasemad teoreetilised käsitlused annavad ülevaate avaliku ja erasektori andmekasutuse eripäradest, regulatsioonidest ning andmekaitse nõuetest. Oluline osa oli ka andmekasutuse eetilisel käsitlusel ning anonümiseerimise ja pseudonümiseerimise praktikatel, mis on üliõpilastööde koostamisel vajalikud. Varasemad uuringud toetavad lõputöö tulemusi, viidates sellele, et avalikustamata uuringute andmeid ollakse valmis tudengitega jagama. Andmete jagamist toetavad kokkulepped ja usaldus, lisaks hindavad mõlema sektori töötajad koostöö praktilist kasu. Samuti selgus, et üliõpilastöö kvaliteeti võib kujundada andmetele ligipääsu ulatus, piiratud või anonümiseeritud andmed võivad kitsendada analüüsi võimalusi. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millistel tingimustel ja kuidas saavad üliõpilased kasutada akadeemilises töös organisatsioonide uuringu andmeid, mis on mitteavalikud. Samuti välja selgitada organisatsioonide nõuded ja soovitused avalikustamata uuringu andmete kasutamise osas. Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused. 1. Millised on avaliku ja erasektori töötajate nõuded avalikustamata uuringute andmete kasutamisel üliõpilastöödes? 2. Millised olukorrad võivad kujundada üliõpilastööde kvaliteeti, kui kasutatakse avalikustamata uuringute andmeid? Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin läbi kaheksa poolstruktureeritud intervjuud, neli avaliku sektori ja neli erasektori ettevõtete esindajatega. Selline valim võimaldas võrrelda sektorite andmekasutuse praktikaid ning tuua välja sarnasused ja erinevused. Lisaks koostasin näidisvormi, “Uuringu andmete kasutamise kokkulepe” (vaata ptk 4.1.2.), et oleks võimalik reguleerida üliõpilaste ja organisatsiooni vahelist andmekasutuse kokkulepet avalikustamata uuringu andmete kasutamisel. Näidisvormi kasutamine lihtsustab andmete jagamise protsessi toetades sellega teaduspõhist koostöö arengut. Tudengitele antakse võimalus kasutada organisatsiooni avalikustamata uuringu andmeid ja organisatsioonid saavad kindlustunde, et neid kasutatakse vastutustundlikult. Soovin tänada oma lõputöö juhendajat Tiina Palu toetuse ja suunamise eest kogu uurimistöö vältel. Lisaks soovin tänada kõiki intervjuudes osalenud avaliku ja erasektori töötajaid, kes olid valmis oma mõtteid ja kogemusi jagama.
Üldhariduskooli andmestumine ja andmejälgimine: õpilase vaade
(2025) Rikas, Gerli; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Digitaalne elukorraldus peredes: emade vaade
(2025) Rebane, Mirlian; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö keskendus digitaalse elukorralduse uurimisele peredes emade vaates, käsitledes, kuidas jaguneb peres digitaalne elukorraldus, millised on selle peamised kitsaskohad ja vajadused ning kui teadlikud ollakse privaatsusriivetest ja eetikariskidest digitaalse elukorralduse kontekstis. Lähtusin feministlikust sotsiaalteooriast, mis käsitleb nähtamatut hooldustööd ja soolise tööjaotuse kinnistumist digitaalses kontekstis. Digitehnoloogia areng loob potentsiaali töö ümberjaotuseks, kuid tegelikkuses lisandub emadele tihti uus koormus digilogistika ja infohalduse näol. Töö teoreetilises osas käsitlesin, kuidas soolised normid, sotsiaalsed ootused ja tehnoloogiline disain mõjutavad digivanemlust. Feministlik kriitika toob esile, et kuigi digitehnoloogia lubab tõhusust, eeldatakse emadelt pidevat kättesaadavust, digipädevust ja kontrolli laste digitaalse identiteedi üle. Kasutasin mõisteid nagu digitaalne vanemlus, vaimne koormus, väravavahi roll ja digitaalne vahendamine, et mõtestada emade rolli laste andmestatud lapsepõlve kujundamises. Empiirilises osas intervjueerisin kümmet ema, kes kasvatasid vähemalt ühte last digitaalse hariduse ja halduse tingimustes. Kasutasin kvalitatiivseid poolstruktureeritud intervjuusid ja induktiivset sisuanalüüsi, mille tulemusel ilmnes kolm keskset uurimisfookust: 1. Kuidas digitaalse elukorralduse töö jaguneb peredes emade hinnangul? 2. Millised on emade peamised kitsaskohad ja vajadused digitaalses pereelus? 3. Milline on emade teadlikkus privaatsusest, andmepärandist ja eetikast? Uuring näitas, et digitaalne elukorraldus, alates koolisõnumite jälgimisest kuni terviseportaalide ja jälgimisrakenduste kasutamiseni, on peamiselt emade õlul. Tööjaotus oli ebaproportsionaalne, sageli iseenesest kujunenud ja emotsionaalselt koormav. Isad osalesid harva, peamiselt tehnilise toena. Emad kandsid kolmekordset koormust: töö, kodu ja digitaalne haldus. Tehnoloogia, mis peaks elu lihtsustama, süvendas sageli stressi, süütunnet ja kurnatust. Oluliseks teemaks tõusis ka laste andmestumine. Emad tajusid, et nad vastutavad laste andmete haldamise eest, kuid teadlikkus andmekaitse õigustest ja digipärandist oli ebaühtlane. Otsused tehti enamasti intuitiivselt ja lapsi otsustusprotsessi ei kaasatud. Vanemad tegutsesid samaaegselt nii tehnoloogia kasutajate kui ka vahendajatena, vajades seejuures suuremat ühiskondlikku toetust ja tunnustust. Töö praktilise väärtusena esitasin poliitikasoovitused, mis rõhutavad digitaalse töökoormuse nähtavaks tegemist, peresisese tööjaotuse tasakaalustamist, vanemate andmepädevuse tõstmist ning eetilisemat digiplatvormide arendust.
Veebilehe kasutatavus ja info kättesaadavus Tartu Üliõpilasküla klienditeeninduse toetajana
(2025) Pavljuk, Maie; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas mõjutab Tartu Üliõpilasküla kodulehe kasutatavus ja info kättesaadavus klienditeeninduse töökoormust ning millised parendusvõimalused aitaksid tudengite iseseisvat infootsingut tõhusamalt toetada. Uuring sai alguse tööalasest tähelepanekust, et vaatamata kodulehele lisatud teabele, püsib kliendipäringute maht kõrge. Uurimistöö käigus viidi läbi kolmeosaline empiiriline uuring: analüüsiti kahe kuu jooksul saabunud päringuid, viidi läbi veebilehe kasutatavustestid esmakordsete ja kogenud kasutajatega ning korraldati poolstruktureeritud intervjuud üürnikega. Päringute analüüsist selgus, et ligi 15% pöördumistest puudutasid küsimusi, millele oli võimalik vastus kodulehelt leida. Samas viitasid tulemused, et info ei olnud alati piisavalt nähtav või arusaadavalt esitatud. Kasutatavustestid näitasid, et korduvkasutajad orienteerusid veebilehel kiiremini, kuid ka neil esines eksimusi ja katkenud otsinguid. Eriti tekitas probleeme info paigutus, terminikasutus ja menüüde loogika. Intervjuudest selgus, et tudengid eelistavad esmalt iseseisvalt infot otsida, kuid pöörduvad klienditeenindusse, kui info leidmine osutub liiga aeganõudvaks või keerukaks. Iseseisva otsingu eelistamise põhjuseks nimetati mugavust, ajasäästu ja soovi vältida otsesuhtlust, kuid töökindel veebileht on selle eelduseks. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et Tartu Üliõpilasküla koduleht täidab küll olulist rolli, kuid vajab mitmes aspektis täiustamist – nii struktuuri, sõnastuse kui ka funktsionaalsuse osas. Töö toob välja konkreetsed kitsaskohad ning annab soovitused, kuidas veebilehte parandada. Töö tulemused annavad ka laiemalt sisendi, kuidas kujundada infole ligipääsetavamaid ja kasutajasõbralikumaid veebikeskkondi kliendisuhtluse koormuse vähendamiseks.
Kaitseväe Akadeemia tegevväelastest õppejõudude infohalduse väljakutsed ja tõhustamisvõimalused
(2025) Ojasoo, Indrek; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Siinne lõputöö koosneb ajakirjas Sõjateadlane (ETIS 1.2) publitseeritud teadusartiklist ja selle aluseks olnud uuringu tööprotsessi reflekteerivast saatetekstist. Teemafookus ja teostus võimaldasid siduda akadeemilised teadmised tööpraktikatega lähtuvalt autori seotusest uuringu läbiviimise keskkonnaga ehk Kaitseväe Akadeemiaga. Töö aluseks olev uuring keskendus Kaitseväe Akadeemia tegevväelastest õppejõudude infohalduse väljakutsetele ning sellele, kuidas toetada nende toimetulekut tööalases infokeskkonnas tõhusamate lahendustega. Töö eesmärk oli mõista, millised tegurid kujundavad õppejõudude infokeskkonda, kuidas nad infot haldavad ning milliseid parendusvõimalusi näevad. Uuringus andmete kogumiseks viidi läbi kolm fookusgrupiintervjuud, mille analüüsimisel rakendati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringu tulemused näitasid, et peamiseks raskuseks on killustunud infokanalid ja infosüsteemide rohkus, mis tekitab info üleküllust ja vähendab töö efektiivsust. Infohalduse praktikad varieeruvad suuresti ning viitavad vajadusele süsteemsemate lahenduste järele nii individuaalsel kui asutuse tasandil. Õppejõud tõid infohalduse parendamise võimalustena esile vajaduse struktureerituma infovahetuse järele (lühikesed kaaskirjad, märksõnad dokumentidele, regulaarsemad üldkoosolekud) ja personaliseeritavad infotehnoloogilised lahendused. Samuti rõhutati kokkulepitud reeglite järjepidevat rakendamist ja vastutuse selgust. Saateteksti roll lõputöös on selgitada uurimisprotsessi kulgu: alates ideest ja teoreetilise raamistiku kujundamisest kuni artikli kirjutamise, toimetamise ja publitseerimiseni. Reflekteeritakse kirjutamisprotsessi, metodoloogilisi valikuid ning koostööd juhendaja ja retsensendiga. Tuuakse välja, kuidas lõputöö koostamine teadusartiklina arendas oskust üles ehitada struktureeritud ja lugejale suunatud teadusteksti vastavalt akadeemilistele standarditele. Publitseerimiseks heaks kiidetud teadusartikkel ja reflekteeriv saatetekst annavad kokku ülevaate, kuidas tõusis autori teadlikkus infoteaduste valdkonnast ning sellest, kuidas infohaldus kujundab igapäevast töökorraldust spetsiifiliste nõuetega töökeskkonnas. Lõputöö tervikuna peegeldab autori jaoks märkimisväärset isiklikku arengut, kus teoreetilised teadmised, praktilised kogemused ja uurimisprotsess põimusid ühtseks tervikuks.
Eesti maaraamatukoguhoidja kiirenevas ajas
(2025) Maripuu, Sirli; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Infokorralduse kujunemine ja toimimine väliseesti kogukondades Eesti Selts Belgias näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kuresoo, Maret; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Raamatud Eesti Kirjandusmuuseumis asuvas Ivar Kallioni huumorikollektsioonis
(Tartu Ülikool, 2025) Kuperjanov, Maris; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lastevanemate kasutajakogemused Texta Protect vanemliku kontrolli rakendusega
(Tartu Ülikool, 2025) Kalmus, Erle; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Munitsipaalpõhikoolide veebilehtede vastavus õigusaktide nõuetele ja infojuhtimise põhifunktsioonidele
(Tartu Ülikool, 2025) Eerik, Kaidi; Ariva, Lilian, juhendaja; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Videomängude mängimine raamatukogus: raamatukoguhoidjate vaade
(Tartu Ülikool, 2025) Bergmann, Gerli; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tänapäeva raamatukogud on kogukonnakeskused, kus lisaks traditsioonilistele teenustele pakutakse ka digivahendeid ja videomänge. Ehkki varasemad uuringud on käsitlenud videomängude kasutust hariduses ja noortekeskustes, ei ole Eesti kontekstis videomänge raamatukogudes uuritud. Minu lõputöö eesmärk on anda ülevaade sellest, millised on raamatukoguhoidjate kogemused ja arvamused laste videomängude mängimisest raamatukogudes. Eesmärgist lähtuvalt sõnastasin järgnevad uurimisküsimused: • Millised on raamatukogutöötajate tegevuspraktikad ja kogemused videomängudega seotud teenuste pakkumisega raamatukogus? • Milliseid kasutajagruppe ja motiive toovad raamatukogutöötajad esile seoses videomängude mängimisega raamatukogus? • Millised on raamatukoguhoidjate arusaamad, hoiakud ja arvamused videomängude mängimise kohta raamatukogudes? Teoreetilises osas käsitlesin videomängude olemust ja liigitusi, nende kasutust raamatukogudes mõju lastele. Uurimisküsimustele vastamiseks viisin läbi 11 poolstruktureeritud intervjuud rahvaraamatukogutöötajatega, kes puutuvad oma töös kokku laste ja videomängudega. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit. Raamatukoguhoidjate hoiakud videomängude suhtes on mitmekesised — leidub nii toetajaid, kriitikuid kui neutraalseid. See rõhutab vajadust arvestada töötajate erineva valmisoleku ja tehnoloogilise enesekindlusega, pakkudes neile tuge ja koolitusi videomängude rolli paremaks mõistmiseks. Mänguteenuste arendamist piiravad pigem töökoormus ja ajapuudus kui ruumilised või tehnilised võimalused, mistõttu on oluline toetada töötajaid koolituste ja vabatahtlike kaasamisega, et nad oskaksid teadlikult valida sobiva sisu ning hinnata ja maandada riske. Raamatukogudes mängivad peamiselt algklasside poisid, tõenäoliselt seetõttu, et tüdrukud eelistavad mobiilimänge, mida raamatukogud harva pakuvad. Samas levib info mänguvõimaluste kohta vaid suuliselt või tutvustavate tundide kaudu, mistõttu on vaja tugevdada teavitustööd ja sotsiaalmeedia kasutust, et jõuda laiemate sihtrühmadeni.
Tehisintellekti kasutamine alushariduses: sissejuhatav kirjandusülevaade
(Tartu Ülikool, 2025) Adamson, Janica; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Andmebaas „Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsed separaadid“
(Tartu Ülikool, 2024) Saukonen, Marina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli koostada andmebaas Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsetest separaatidest ja koondunud andmete esmane analüüs. Andmebaas sisaldab infot nende arvukuse, jaotumise kohta väljaannete järgi ning kirjeldab nende omadusi. Vajadus andmebaas koostada tekkis lõputöö käigus, kui selgus, et olemasolev info separaatide kohta on minimaalne ning eelnevates projektides ja uuringutes kasutatud allikad on ajas ammendunud või enam ei eksisteeri. Selle teadmislünga täitmiseks loodi andmebaas kaasaegsete separaatide andmetega. Töös kasutati sekundaarandmeid teoreetilise tausta avamiseks ja praktilises osas e-kataloogi ESTER, mis on Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog. Töö teostamise käigus tegeles projekti autor Exceli tabeli kavandamise, andmete kogumise, andmete sisestamise ja andmeanalüüsiga. Eelnev aitas täita lõputöö püstitatud eesmärgid ja ülesanded, andes ülevaate Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud separaatide koguarvukusest, nende jaotumisest väljaannete vahel ning omadustest. Andmebaasist saab ülevaate, et Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmus kokku 2129 eestikeelset separaati. Nendest 1451 (68%) ilmus ajakirjandusest, 370 (17%) jätkväljaannetest ja 308 (14%) raamatutest. 51% separaatidest pärines rakendusteaduste valdkonnast (UDK 6). Kõige enam ehk 211 separaati ilmus 1938. aastal. Enim trükiti separaate Tartu ja Tallinna trükikodades, Tartus 1753 ja Tallinnas 312 separaati. Nimekirjas olevatest separaatidest trükiti enim ehk 690 K. Mattieseni trükikojas. Mahult olid üle poolte 5–15 leheküljelised ning 38% separaatidest sisaldas võõrkeelset kokkuvõtet. Koostatud andmebaasi abil on võimalik põhjalikult uurida ja analüüsida separaatide jaotumist väljaannete kaupa ning kirjeldada nende omadusi. Võib öelda, et koostatud andmebaas täidab olulise tühimiku vabariigi ajal ilmunud separaatide kohta, pakkudes ajakohaseid ja täpseid andmeid edasisteks uurimusteks.
Õpilaste andmestumine ja andmejälgimine hariduse infosüsteemides: lapsevanema vaade
(Tartu Ülikool, 2024) Utšenikov, Helen; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Üldhariduskoolide dokumendiregistrite avaliku vaate vastavus avaliku teabe seadusest tulenevatele nõuetele
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvikene, Anu; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal “Üldhariduskoolide dokumendiregistrite avalikust vaatest leitava info vastavus avaliku teabe seadusele”. Töö eesmärgiks oli hinnata üldhariduskoolide dokumendiregistrite vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Töö teostamiseks külastasin koolide veebilehekülgi, suhtlesin koolidega e-kirja teel ning analüüsisin koolide dokumendiregistreid. 440 kooli dokumendiregistrist oli võimalik hinnata 262 registrit. Põhjused, miks ei olnud võimalik hinnata 178 kooli registrit, olid registri puudumine, puuduv info dokumendiregistri asukoha kohta või analüüsiks liiga väheste andmete hulk registris. Koolidesse saadeti e-kirjad, et selgitada registrite puudumise põhjuseid. Selgus, et üheks põhjuseks on ümberkorraldused dokumendihaldustarkvara vahetamisega seonduvalt. Samuti on mitmetes koolides pooleli arutelud omavalitsusega, milline on parim dokumendihalduse süsteem koolile. Lisaks ilmnes, et väikekoolides ei ole piisavat ajalist ressurssi, et tegeleda dokumendiregistritega. Suured erinevused dokumendiregistri olemasolus on riigi- ja munitsipaalkoolidel. Riigikoolidel on olemas dokumendiregister kõigil, kuigi ühe kooli registrit ei saanud töös hinnata. Seevastu munitsipaalkoolidel on dokumendiregister puudu 56-l koolil (73 kooli kohta puudub info). Tugevalt mõjutab dokumendiregistri olemasolu kooli suurus. Väikekoolidel on dokumendiregister puudu palju suurema tõenäosusega kui suurematel koolidel. Dokumendiregistrites on probleemiks puudulikud andmed dokumentide kohta ning samuti on probleeme dokumentidele juurdepääsuga. Suureks probleemiks on dokumentidele määratud juurdepääsupiirangud, mis tekitavad küsimusi, kas juurdepääsupiirangu alus on õigustatud. Juurdepääsupiiranguga seotud probleemid on väga suurel hulgal munitsipaalkoolidel, kuid enamasti pole see probleemiks riigikoolidel. Kokkuvõttes peab nentima, et vaadeldud üldhariduskoolide dokumendiregistritest paljud ei vasta AvTS-is kehtestatud nõuetele. Riigikoolide dokumendiregistrite tase on tunduvalt kõrgem kui munitsipaalkoolidel. Dokumendiregistrite täitmisel ei ilmnenud erinevusi sõltuvalt kooli suurusest.
Eesti eraüldhariduskoolide pakutav lisandväärtus haridusmaastikul ja eripärad arengukavade põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Tinnuri, Jane; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erakoolid üldharidusele pakutavat lisaväärtust kirjeldavad ja kuidas nad oma eripärasid läbi alusdokumentide esitavad. Selle uurimiseks analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi meetodit kasutades 20 Eesti erakooli arengukavasid. Teooriast ja varasematest uuringutest nähtub, et arengukava on koolides kohustuslik visiooni loov ja arengusuundi näitav dokument, mis erakoolide puhul annab potentsiaalsetele uutele õppijatele ja nende lapsevanematele teadmise, millistest pidepunktidest need oma tegevuses lähtuvad. Läbi viidud standardiseeritud kontentanalüüsi tulemustest lähtuvalt võib öelda, et sõnastuses erinevad erakoolide arengukavad oluliselt, kuid põhiidee, arengueesmärgid, koostöö- ja arenemissoov ning tahe õpilastele parimat võimalikku õpikeskkonda pakkuda on ühine. Samas leidus erakoole, kes oma arengukavas missiooni, visiooni ja väärtusi välja toonud ei ole, kuigi läbi nende on võimalik oma kooli võimalikele huvilistele tutvustada. Arengukavad peavad vastama seaduses ette nähtud tingimustele, kuid samas annavad koolidele paindlikkuse nende sisu osas. Teooriale tuginedes võib öelda, et arengukava on kooli strateegilises juhtimises keskse tähtsusega ning selles sisalduva informatsiooni näol on tegemist tulevikku vaatava dokumendiga, kus ei tohi unustada vormistusliku poole olulisust. Analüüsi tulemus näitas, et kõik erakoolid on oma arengukavad koostanud ning oma erilisuse ja unikaalsuse erinevalt sõnastanud, kuid sellest kumab läbi tahe ja soov pakkuda oma õpilastele midagi teistsugust kui ülejäänud koolid. Minu lõputöö uurib Eesti erakoolide arengukavasid ning tulemused võivad olla sisendiks antud dokumendi koostamisel uue kooli loomise protsessis. Edasiste uuringute juures lisasin ettepaneku uurida kõiki Eesti erakoole või teha nende arengukavade võrdlus üldhariduskoolidega, et oleks võimalik erinevused ja sarnasused põhjalikumalt välja tuua. Samuti annaks järgmistele uuringutele lisaväärtuse arengukava loomise protsessis osalenute intervjueerimine, et saada täiendav informatsioon selle koostamise protsessist ja kasutatud märksõnade valimisest.
Hariduse andmestumine ja sellega kaasnevad ohud: lapsevanema vaade
(Tartu Ülikool, 2024) Sommer, Silvi; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Õpilaste heaolu jälgimine rakenduses Clanbeat
(Tartu Ülikool, 2024) Nõu, Agne; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Viimati lisatud