Infohariduse lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42504

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 142

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teabehalduri roll andmetöö kontekstis avaliku sektori organisatsioonides
(Tartu Ülikool, 2026) Kevväi, Külli; Männiste, Maris, juhendaja; Kask, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ametnike ja nende lähedaste privaatsuse, eraelu ning identiteediga seotud ohud avatud allikate luure (OSINT) ajastul: Politsei- ja Piirivalveameti näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Velba, Helena; Klaassen, Maia, juhendaja; Merilo, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste institituut
Avalikult kättesaadava info hulk ning võimalused seda koguda, siduda ja analüüsida on viimastel aastatel märgatavalt arenenud. OSINT ei ole enam ainult luure- ja julgeolekuasutuste töövahend, vaid osa laiemast digitaalsest infokeskkonnast, kus eri allikatest pärinevaid andmeid kasutatakse ka pahatahtlikult. See teeb eriti oluliseks ametnike identiteedikaitse, privaatsuse ja turvalisuse küsimuse. Töö eesmärk oli selgitada, kuidas tajuvad PPA ametnikud OSINT-ist tulenevaid riske ning milliseid ohte nähakse ametnike ja nende lähedaste identiteedi, privaatsuse ja turvalisuse seisukohalt. Samuti uuriti, milliseid kaitsemeetmeid peetakse vajalikuks ning kuidas hinnatakse olemasolevat organisatsioonilist tuge. Empiiriline osa põhines anonüümsel veebiküsitlusel, milles osales 90 PPA ametnikku. Teoreetiline käsitlus osutas, et riskid ei teki üksnes avaliku info olemasolust, vaid sellest, kuidas eri allikatest pärinevad infokillud kokku seotakse ja tõlgendatakse. Digikeskkonnas võib ka näiliselt tühine detail muutuda probleemiks, kui see asetub sobivasse konteksti või kombineeritakse muu teabega. Küsitluse põhjal tajutakse suurimate riskidena isikuandmete leket, privaatsuse rikkumist, doxximist, identiteedivargust, ähvardusi ja mainekahju. Oluline on, et oht ei piirdu ametnikuga, kuna vastajate hinnangul võib see laieneda ka lähedastele ning seetõttu mõjutada inimese turvatunnet ja igapäevaelu. Üheks keskseks järelduseks kujunes, et OSINT-ist tulenevaid riske ei saa käsitleda ainult individuaalse probleemina. Ametnikud täidavad avalikult ülesandeid ning nende sihtmärgistamine võib mõjutada lisaks üksikisikule ka asutuse töövõimet, usaldusväärsust ja laiemalt julgeolekut. Läbiviidud küsitlus tõi esile vajaduse süsteemsemate organisatsiooniliste meetmete järele. Oluliseks peeti regulaarseid OSINT-i, OPSEC-i ja küberhügieeni koolitusi, praktilisi juhiseid ning ühtsemaid põhimõtteid ametnike identiteedi ja privaatsuse kaitseks. Vastajate hinnangul ei tohiks ametnike turvalisus jääda ainult nende endi kanda, vaid see peaks olema osa organisatsiooni julgeoleku- ja riskijuhtimisest. Kokkuvõttes näitab töö, et OSINT-ist tulenevad riskid on reaalsed ja seotud nii digitaalse infokeskkonna kui ka asutuse praktikatega. Ametnik on lisaks tööülesannete täitjale ka inimene, kelle turvatunne ja valmisolek oma tööd teha mõjutavad otseselt asutuse toimepidevust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nutiseadmete piiramine koolikeskkonnas: ülevaade Euroopa uuringutest ja poliitikakogemusest
(Tartu Ülikool, 2026) Toater, Hannely; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö sisaldab teadusartikli vormis käsikirja ja seda saatvat reflekteerivat saateteksti. Artikli eesmärk oli sünteesida Euroopa ja Eesti kontekstis tehtud uuringuid ning poliitikakäsitlusi, mis puudutavad koolides nutiseadmete kasutuse piiramist. Töö tervik näitab, et nutiseadmete piirangute mõju on enamasti mõõdukas, ebaühtlane ja tugevalt sõltuv rakendamise viisist, koolikultuurist, õpetajate toest ning sellest, kas piirangutega kaasnevad pedagoogilised alternatiivid ja digipädevuste arendamine. Saateteksti ülesanne on avada selle käsikirja kujunemisprotsessi ning reflekteerida tehtud teoreetilisi ja metodoloogilisi valikuid. Nutiseadmete piiramise ümber põimuvad poliitilised otsused, koolide igapäevapraktikad, normatiivsed kaalutlused ja avalikud tõlgendused sellest, milline peaks olema õpikeskkond tehnoloogiliselt küllastunud keskkonnas. Refleksioon toob esile, et töö peamine keerukus ei seisnenud allikate vähesuses, vaid nende erinevuses uurimisviisi, mõistestiku ja järelduste tasandil ning vajaduses kujundada neist selge, argumenteeritud ja metodoloogiliselt jälgitav tervik. Lõputöö peegeldab minu jaoks olulist arengut nii kirjutaja kui uurijana, avades edasiseks uurimiseks mitmeid suundi. Neist eriti oluliseks pean piirangute praktilise rakendamise ja tõlgendamise uurimist, nende tingimusliku mõju analüüsi ning seda, kuidas piirangud restruktureerivad igapäevaseid õppe- ja suhtluspraktikaid. Neid küsimusi oleks võimalik põhjalikumalt avada praktikateooria, sotsiomateriaalsuse ning moraalse paanika ja tehnoloogiadebattide lähtekohast, et eristada sümboolseid signaale pedagoogiliselt toimivatest sekkumistest. Selles mõttes ei paku töö üksnes seniste uuringute koondavat sünteesi, vaid ka vaatenurka, mis võib olla asjakohane nii edasises uurimistöös kui ka kooli- ja hariduspoliitiliste tänaste lahenduste kujundamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhendite ja juhendamisprotsesside roll uute töötajate sisseelamisel teadmusjuhtimise vaates
(Tartu Ülikool, 2026) Roio, Merlin; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millised teadmusjuhtimise praktikad toetavad uue töötaja teadmuse omandamist ja iseseisva töötamise kujunemist ning kuidas saab ettevõte maandada teadmushoidmisega seotud riske. Teema aktuaalsus tuleneb sellest, et organisatsioonide toimimine sõltub aina enam nende võimest luua, säilitada ja edasi anda nii väljendatud teadmust kui ka vaiketeadmust. Eesmärgi täitmiseks püstitasin kolm uurimisküsimust: milliseid juhendeid ja juhendamise praktikaid organisatsioonis kasutatakse teadmusjuhtimise toetamiseks; millist rolli mängivad juhendid, juhendamine ja mentorlus organisatsiooni teadmuse edasi andmisel uuele töötajale; kuidas toetavad juhendid ja juhendamise praktikad teineteist teadmusjuhtimise protsessis? Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud Saint-Gobain Glass Estonia SE uute töötajatega. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mille käigus moodustasin kategooriad ja alamkategooriad, mis peegeldasid töötajate teadmusvajadusi, teadmuse kättesaadavust, juhendite kvaliteeti, teadmushoidmist ning juhendite ja juhendamisprotsesside koosmõju. Uuringu tulemused näitavad, et uue töötaja teadmusvajadus on mitmekesine. Edukaks sisseelamiseks ei piisanud ainult dokumentatsiooni lugemisest, sest juhendid üksi ei olnud enamasti piisavad tööülesannete iseseisvaks täitmiseks. Intervjueeritavad tõid välja, et mitmed oskused ja teadmus kujunes välja praktilise töö käigus. Selline teadmus ei olnud täielikult juhenditesse kirja pandud, vaid kandus edasi juhendaja/mentori kaudu. Tulemused näitavad ka, et juhendid ja juhendamise praktikad ei ole vastandlikud, vaid teineteist täiendavad teadmusjuhtimise praktikad. Juhendid toetavad eeskätt väljendatud teadmuse säilimist ja kättesaadavust, samas kui juhendamine/mentorlus aitab muuta teadmuse töötaja jaoks arusaadavaks ja praktiliselt rakendatavaks. Iseseisva töötamise kujunemine toimub järkjärgult ning sõltub nii juhendite olemasolust ja kvaliteedist kui ka juhendaja/mentori toest ja tagasisidest. Uurimistöö peamise järeldusena saab välja tuua, et uue töötaja sisseelamine teadmusjuhtimise vaates eeldab nii kvaliteetseid juhendeid kui ka toimivaid juhendamisprotsesse. Juhendid täidavad organisatsioonilise mälu rolli, kuid nende väärtus sõltub arusaadavusest, ajakohasusest, kättesaadavusest ja sobivusest töötaja tegelike vajadustega. Seega toetavad juhendid ja juhendamisprotsessid teadmusjuhtimist kõige tõhusamalt siis, kui neid rakendatakse koos ning õigel ajal ja õiges mahus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kriisijärgne info vastuvõtlikkus Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Reidi, Livia; Torpan, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev lõputöö uurib kriisijärgset infokäitumist ja meediarepertuaaride kujunemist Eestis ning emotsionaalsete ja usalduslike tegurite rolli selles protsessis. Uurimus lähtub arusaamast, et kriisid ei ole ajaliselt piiritletud juhtumid, vaid põimuvad varasemate kogemustega, kujundades mitmekihilise ja kestva kriisikogemuse. Töö peaeesmärk oli analüüsida, kuidas indiviidid sellises infokeskkonnas teavet otsivad, tõlgendavad ja piiravad ning allikate usaldusväärsust hindavad. Uuring põhineb kvalitatiivsel metoodikal ja andmestikuna kasutasin 25 poolstruktureeritud intervjuud eri vanuses ja haridustaustaga vastajatelt. Empiirilise materjali analüüsimisel rakendasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, keskendudes indiviidide kogemuslikele ja tõlgenduslikele kirjeldustele, mitte statistilistele üldistustele. Tulemused näitavad, et kriisidega seotud infokäitumine ei ole ühetaoline ega lineaarne. Kriisi algus võib infotarbimist nii intensiivistada kui ka jätta harjumuspärased rutiinid muutmata. Vastajad tuvastavad kriise ja liiguvad nende faaside vahel erinevas tempos ning infovälja vahendusel jätkub kriis indiviidi jaoks sageli ka siis, kui see on institutsionaalselt lõppenud. Erinevad kogemused (Estonia hukk, COVID-19, Ukraina sõda, majanduskriis ja taristuhäired) põimuvad ja moodustavad kestva tausta, milles meediarepertuaar toimib praktilise raamistikuna kontrollitunde ja emotsionaalse tasakaalu säilitamisel. Emotsioonidel ja usaldusel on kriisijärgses infokäitumises keskne roll. Ärevus ja kognitiivne väsimus suunavad vastajaid infot teadlikult piirama ja vältima, mis ei tähenda alati infoväljast täielikku eemaldumist, vaid selektiivset ja eesmärgipärast tarbimist igapäevase toimetuleku toetamiseks. Usaldus allikate suhtes on dünaamiline protsess, teavet ei võeta selles tõena vaikimisi, pigem hinnatakse seda allikate võrdlemise, isikliku kogemuse ja intuitsiooni kaudu. Kuigi selektiivne infotarbimine vähendab emotsionaalset koormust, võib see kriisiolukorras tõsta vastuvõtlikkust kallutatud või eksitavale infole. Kokkuvõttes käsitleb töö kriisijärgset infokäitumist tähendusloome ja kohanemise protsessina, milles meediarepertuaarid, emotsioonid ja usaldushinnangud toimivad koostoimes. Tulemused aitavad mõista inimeste infovajadusi kriisides ja osutavad vajadusele arendada kriisikommunikatsiooni, mis arvestab indiviidide emotsionaalset koormust ning pakub selgitavat ja usaldusväärset teavet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehisintellekti rakendamine infoauditis Eesti kontekstis: võimalused, piirangud ja arengusuunad
(Tartu Ülikool, 2026) Põvvat, Kärt; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärk oli analüüsida infoauditite korraldust ja praktikaid Eestis ning hinnata tehisintellekti rakendamise võimalusi ja piiranguid selles kontekstis. Töö keskendus küsimusele, kuidas on infoauditid Eestis kujunenud ning millist rolli võiks tehisintellekt nende edasises arengus mängida. Teoreetiline käsitlus näitas, et infoaudit ei ole Eestis kujunenud ühtselt rakendatavaks praktikaks ning selle korraldus sõltub suuresti organisatsioonispetsiifilistest teguritest. Samuti tõi teooria esile, et tehisintellekti kasutamine auditeerimisvaldkonnas pakub võimalusi andmemahukate ja rutiinsete tegevuste toetamiseks, kuid sellega kaasnevad ka mitmed organisatsioonilised, regulatiivsed ja tehnoloogilised väljakutsed. Empiiriline uuring kinnitas, et infoauditiga seotud tegevused on Eestis hajutatud erinevate rollide ja protsesside vahel ning puudub ühtne arusaam infoauditi olemusest ja metoodikast. Tehisintellekti kasutamine on Eestis alles kujunemisjärgus ning selle rakendamine sõltub organisatsioonilisest valmisolekust ja väljakujunenud tööpraktikatest. Intervjuude põhjal ilmnes suurim potentsiaal andmemahukate ja rutiinsete tegevuste toetamisel, samas kui lõplik otsustusõigus jäi jätkuvalt inimesele. Uuringu tulemusena valmis kontseptuaalne arengumudel, mis kirjeldab infoauditite võimalikku arengut killustunud praktikast süsteemse ja andmepõhise lähenemiseni. Mudel seob teoreetilised lähtekohad ja empiirilised tulemused ning pakub raamistiku infoauditite edasiseks arendamiseks ning nende süsteemsemaks rakendamiseks organisatsioonides. Uurimistöö tõi esile vajaduse käsitleda infoauditit Eestis süsteemsemalt ning näitas, et tehisintellekti rakendamine selles valdkonnas eeldab lisaks tehnoloogilistele võimalustele ka selgemaid metoodilisi, regulatiivseid ja organisatsioonilisi aluseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lahuselavate vanemate infovahetus infokorralduslikust vaatenurgast
(Tartu Ülikool, 2026) Pink, Helen; Siibak, Andra, juhendaja; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärk oli analüüsida lahuselavate vanemate lapsega seotud infovahetuse korraldamist ja toimimist, keskendudes kasutatavatele praktikatele, suhtluskanalitele ning infovahetuse kvaliteedi seostele vanematevahelise koostööga. Töö lähtub infokorralduslikust vaatenurgast, käsitledes vanematevahelist infovahetust mitte ainult tehnilise teabe edastamisena, vaid sotsiaalselt kujuneva praktikate kogumina, mida mõjutavad infovajadused, suhted, emotsioonid ja kasutatavad suhtluskanalid. Uurimuse empiiriline osa põhines 14 lahuselava vanemaga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuudel, mille analüüsimisel kasutasin temaatilist analüüsi, kus keskendusin sellele, kuidas vanemad kirjeldavad lapsega seotud infovajaduse kujunemist, info liikumist, suhtluspraktikaid ning infovahetuse rolli vanematevahelises koostöös. Tulemused näitasid, et lahuselavate vanemate infovahetus on peamiselt situatsioonipõhine ning seotud lapse igapäevaelu korraldamisega. Kõige sagedamini puudutas infovahetus kooli, tervise, huvitegevuste ja logistiliste kokkulepetega seotud küsimusi. Infovahetus ei olnud enamasti ette planeeritud ega süsteemselt korraldatud, vaid kujunes jooksvalt vastavalt olukordadele ja vajadustele. Uurimusest selgus, et infovahetuse praktikad varieerusid sõltuvalt vanematevahelisest suhtedünaamikast, lapse vanusest ja lahus oldud ajast. Koostöisemates suhetes kirjeldati infovahetust regulaarse, vastastikuse ja toetavana, samas kui konfliktsemates suhetes piirdus suhtlus sageli minimaalse ja praktilise infovahetusega. Tulemused näitasid, et vanematevaheline usaldus ja koostöövalmidus mõjutavad otseselt info jagamise järjepidevust, kvaliteeti ja kasutatavust. Infokorralduslikust vaatenurgast kujunes lahuselavate vanemate infovahetus hajusate ja situatsioonipõhiste praktikate kogumina, mitte struktureeritud infosüsteemina. See suurendab infokao ja info killustumise riski ning võib mõjutada lapsega seotud otsuste kvaliteeti. Töö praktiline väärtus seisneb selles, et uurimistulemuste põhjal esitati soovitused infovahetuse selguse, järjepidevuse ja kvaliteedi parandamiseks. Nende hulka kuuluvad ühtse suhtluskanali kasutamine, kokkulepitud infovahetuse põhimõtted ning dokumenteeritavate digilahenduste rakendamine. Kokkuvõttes näitab uurimus, et toimiv infovahetus on oluline osa vanematevahelisest koostööst ning mõjutab lapsega seotud otsuste koordineerimist ja lapse heaolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalteaduslik simulatsioon organisatsioonilise küberturbe mõõtmisel
(Tartu Ülikool, 2026) Oruaas, Hanna; Torpan, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põllumeeste hoiakud digitaalsete tootmisinfosüsteemide kasutuselevõtu suhtes Eesti teraviljakasvatuses
(Tartu Ülikool, 2026) Kallas, Lagle; Saarsen, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infokultuur Lüllemäe Põhikoolis õpetajate kirjelduste põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Kadakas, Ave; Lepik-Verliin, Krista, juhendaja; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehisintellektipädevuse arendamise võimalused koolitajate kogemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Jõudna, Triine; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tehisintellekti kasutamine on ettevõtetes muutumas üha tavalisemaks ning seetõttu kasvab vajadus arendada töötajate oskusi seda teadlikult ja vastutustundlikult kasutada. Tehisintellektipädevus ei piirdu tööriista kasutamisega, vaid hõlmab ka arusaamist tehnoloogia toimimisest, väljundite kriitilist hindamist ning oskust siduda tehisintellekti võimalused päris tööülesannetega. Lõputöö eesmärk oli mõista, kuidas tehisintellekti koolitajad näevad tehisintellektiga seotud oskuste arendamist ettevõtetes. Selleks viisin läbi kuus poolstruktureeritud intervjuud koolitajatega ning analüüsisin kogutud materjali kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Uurimus keskendus koolitajate kogemustele ja tõlgendustele, mitte koolituste mõju mõõtmisele. Lõputöö praktiline väärtus seisneb selles, et see toetab ettevõtteid tehisintellekti koolituste vajaduse ja sisu läbimõtlemisel. Töö aitab esile tuua, millistele oskustele, teemadele ja tingimustele võiks koolituse kavandamisel tähelepanu pöörata. Tehisintellekti koolitajatele võib uurimus pakkuda võrdlusvõimalust teiste koolitajate kogemuste ja tähelepanekutega. Kokkuvõttes kõige olulisem leid oli, et koolitajate kogemused näitasid, et üht kõigile sobivat lahendust ei ole, mistõttu tuleb koolituse sisu ja vorm kohandada konkreetse olukorra järgi. See eeldab sihtrühma, tööülesannete, rollide, riskide ja õppimisvajaduste arvestamist ning eelnevat kaardistamist. Mõjus õpe aitab liikuda juhuslikust katsetamisest teadliku, kriitilise ja turvalise kasutamiseni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadmusjagamine Eesti Lennuakadeemia õppejõudude seas: hoiakud ja praktikad
(2025) Veski, Anett; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Teadmised kui strateegiline ressurss on kõrgharidusasutustele (Annansingh jt, 2018: 1002) oluline meetod tõsta õppekvaliteeti (Lane jt, 2022: 6–10), arendada õppejõudude professionaalseid teadmisi (Chedid jt, 2022) ning ellu viia strateegilisi eesmärke (Andreeva ja Kianto, 2012: 618-619), toetades seeläbi kõrgkooli jätkusuutlikkust ja konkurentsieelist. Minu lõputöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti Lennuakadeemia õppejõud kirjeldavad professionaalsete teadmiste ja kogemuste kollegiaalset jagamist ning millist rolli näevad nad organisatsioonil selles protsessis. Eesmärgi saavutamiseks sõnastasin kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas kirjeldavad õppejõud professionaalse teadmuse kollegiaalse jagamise olemust? 2. Milliseid võimalusi pakub Eesti Lennuakadeemia õppejõudude hinnangul praegu teadmiste jagamise toetamiseks? 3. Milliste täiendavate tegevustega saab Eesti Lennuakadeemia toetada õppejõudude vahelist teadmiste ja kogemuste jagamist? Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud (N=7) ELA õppetööd läbiviivate töötajate seas. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Uuringu tulemused näitavad, et õppejõud peavad teadmiste ja kogemuste jagamist oluliseks nii individuaalse arengu kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt. Teadmusvahetust nähakse võimalusena rikastada õpetamispraktikaid, säilitada organisatsiooni teadmusvara, edendada interdistsiplinaarset koostööd, õppeainete sidusust ning sisu dubleerimise vähendamist. Samas esineb ka mitmeid väljakutseid. Intervjueeritavad tõid välja ajapuuduse, füüsiline hajutatus erinevate õppehoonete vahel ning individuaalsed tegurid, nagu isiklik ebakindlus ja usaldus. Need tulemused osutavad, et teadmusvahetuse toetamine nõuab strateegilist lähenemist. Vestlustest ilmens, et ELA pakub juba mitmeid toetavaid võimalusi teadmiste jagamiseks, sealhulgas erinevaid formaalseid ja mitteformaalseid tegevusi, toetavat füüsilist keskkonda ning kultuurilist raamistikku. Õppejõud hindavad olemasolevaid võimalusi üldjoontes positiivselt, kuid näevad ka arenguruumi kokkupuutepunktide teadlikumas kujundamises ja kogemuste sügavamal tasemel jagamises. Teadmiste ja kogemuste jagamine ei ole pelgalt individuaalset arengut toetav tegevus, vaid laiemalt organisatsiooni toimimise ja järjepidevuse alustala. Selline sihipärane toetamine aitab kujundada kvaliteetse õppega ja õppijakeskset, koostööd hindavat ning konkurentsivõimelist kõrgharidusasutust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Keegi vastab ka vä?”: töötajate kogemused Askly juturobotiga
(2025) Sedrik, Signe; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kirjeldavad kahe erineva valdkonna asutuse töötajad oma kogemusi Askly juturobotiga. Sellele eelnevalt tegin teaduskirjanduse põhjal ülevaate tehisintellekti ja kommunikatiivse tehisintellekti mõistetest, juturobotite kasutuselevõttu mõjutavatest teguritest ning töötajate varasematest kogemustest nendega. Töö teema valiku ajendiks oli asjaolu, et juturobotid on muutumas järjest kättesaadavamaks ning nende kasutuselevõtt erasektoris toob kaasa muudatusi töötajate töökorralduses, mida seni on teaduskirjanduses vähem käsitletud. Lõputööga leidsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas kirjeldavad töötajad Askly juturoboti kasutuselevõtuga seotud eeltööd? 2. Kuidas on Askly juturoboti kasutuselevõtt muutnud töötaja igapäevast töökorraldust? 3. Millised on töötajate arvates juturobotite eelised ja puudused? Uuringu läbiviimiseks korraldasin seitse poolstruktureeritud intervjuud kahe Eesti erasektori organisatsiooni töötajaga, kelle töö hõlmas Askly juturoboti kasutuselevõttu, haldamist või järelevalvet. Andmete kogumiseks kasutasin ka projektiivtehnikat ning analüüsisin vastuseid kvalitatiivse sisuanalüüsi abil MAXQDA tarkvaras. Tulemused näitasid, et kuigi Askly juturoboti kasutuselevõtt oli tehniliselt lihtne ja selle õppimine toimus peamiselt töö käigus, jäi eeltöö organisatsioonides sageli tegemata. Töötajate kaasatus oli väike ning juhtkond ei selgitanud alati süsteemi eesmärki või selle väärtust. Askly juturobot tõi küll kaasa uusi võimalusi, näiteks ajavõit lihtsamate päringute haldamisel ja mitmekeelse kliendisuhtluse hõlbustamine, kuid samal ajal tekkis töötajatel lisakoormus, sest puudus selge rollijaotus ja mitmeid päringuid oli vaja edasi suunata teisele suhtluskanalile (nt Outlooki). Tehisintellekti funktsiooni kasutamisel ilmnesid probleemid klientidele antud vastustes, mõningatel juhtudel kajastus seal valeinfo, mistõttu tekkis vajadus pideva inimkontrolli järele. Klientide anonüümsus ja teadmatus vastaja olemusest (inimene või robot) võimaldasid esitada ebarelevantseid päringuid, mis omakorda mõjutasid teenindusprotsessi sujuvust. Peamiste järeldustena võib öelda, et juturobot võib aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta, kuid see eeldab teadlikku eeltööd organisatsioonidelt, töötajate kaasamist ning süsteemi funktsionaalsuste tundmist. Juturobotid ei asenda töötajat, vaid lisavad neile uusi rolle või kohustusi, mis võivad suurendada töökoormust, kui töökorraldust ei planeerita läbimõeldult. Askly juturoboti kasutuselevõtt tõi mõnes aspektis ajavõidu, kuid mõningatel juhtudel muutus see hoopis ajamahukaks lisaülesandeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes
(2025) Savolainen, Diana-Janika; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal “Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes”. Teema valik sai alguse seminaris esitatud tudengi küsimusest, kuidas kasutada uurimistöös organisatsiooni uuringu andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad ja kuidas sellistele andmetele korrektselt viidata. Töös välja toodud varasemad teoreetilised käsitlused annavad ülevaate avaliku ja erasektori andmekasutuse eripäradest, regulatsioonidest ning andmekaitse nõuetest. Oluline osa oli ka andmekasutuse eetilisel käsitlusel ning anonümiseerimise ja pseudonümiseerimise praktikatel, mis on üliõpilastööde koostamisel vajalikud. Varasemad uuringud toetavad lõputöö tulemusi, viidates sellele, et avalikustamata uuringute andmeid ollakse valmis tudengitega jagama. Andmete jagamist toetavad kokkulepped ja usaldus, lisaks hindavad mõlema sektori töötajad koostöö praktilist kasu. Samuti selgus, et üliõpilastöö kvaliteeti võib kujundada andmetele ligipääsu ulatus, piiratud või anonümiseeritud andmed võivad kitsendada analüüsi võimalusi. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millistel tingimustel ja kuidas saavad üliõpilased kasutada akadeemilises töös organisatsioonide uuringu andmeid, mis on mitteavalikud. Samuti välja selgitada organisatsioonide nõuded ja soovitused avalikustamata uuringu andmete kasutamise osas. Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused. 1. Millised on avaliku ja erasektori töötajate nõuded avalikustamata uuringute andmete kasutamisel üliõpilastöödes? 2. Millised olukorrad võivad kujundada üliõpilastööde kvaliteeti, kui kasutatakse avalikustamata uuringute andmeid? Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin läbi kaheksa poolstruktureeritud intervjuud, neli avaliku sektori ja neli erasektori ettevõtete esindajatega. Selline valim võimaldas võrrelda sektorite andmekasutuse praktikaid ning tuua välja sarnasused ja erinevused. Lisaks koostasin näidisvormi, “Uuringu andmete kasutamise kokkulepe” (vaata ptk 4.1.2.), et oleks võimalik reguleerida üliõpilaste ja organisatsiooni vahelist andmekasutuse kokkulepet avalikustamata uuringu andmete kasutamisel. Näidisvormi kasutamine lihtsustab andmete jagamise protsessi toetades sellega teaduspõhist koostöö arengut. Tudengitele antakse võimalus kasutada organisatsiooni avalikustamata uuringu andmeid ja organisatsioonid saavad kindlustunde, et neid kasutatakse vastutustundlikult. Soovin tänada oma lõputöö juhendajat Tiina Palu toetuse ja suunamise eest kogu uurimistöö vältel. Lisaks soovin tänada kõiki intervjuudes osalenud avaliku ja erasektori töötajaid, kes olid valmis oma mõtteid ja kogemusi jagama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Üldhariduskooli andmestumine ja andmejälgimine: õpilase vaade
(2025) Rikas, Gerli; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalne elukorraldus peredes: emade vaade
(2025) Rebane, Mirlian; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö keskendus digitaalse elukorralduse uurimisele peredes emade vaates, käsitledes, kuidas jaguneb peres digitaalne elukorraldus, millised on selle peamised kitsaskohad ja vajadused ning kui teadlikud ollakse privaatsusriivetest ja eetikariskidest digitaalse elukorralduse kontekstis. Lähtusin feministlikust sotsiaalteooriast, mis käsitleb nähtamatut hooldustööd ja soolise tööjaotuse kinnistumist digitaalses kontekstis. Digitehnoloogia areng loob potentsiaali töö ümberjaotuseks, kuid tegelikkuses lisandub emadele tihti uus koormus digilogistika ja infohalduse näol. Töö teoreetilises osas käsitlesin, kuidas soolised normid, sotsiaalsed ootused ja tehnoloogiline disain mõjutavad digivanemlust. Feministlik kriitika toob esile, et kuigi digitehnoloogia lubab tõhusust, eeldatakse emadelt pidevat kättesaadavust, digipädevust ja kontrolli laste digitaalse identiteedi üle. Kasutasin mõisteid nagu digitaalne vanemlus, vaimne koormus, väravavahi roll ja digitaalne vahendamine, et mõtestada emade rolli laste andmestatud lapsepõlve kujundamises. Empiirilises osas intervjueerisin kümmet ema, kes kasvatasid vähemalt ühte last digitaalse hariduse ja halduse tingimustes. Kasutasin kvalitatiivseid poolstruktureeritud intervjuusid ja induktiivset sisuanalüüsi, mille tulemusel ilmnes kolm keskset uurimisfookust: 1. Kuidas digitaalse elukorralduse töö jaguneb peredes emade hinnangul? 2. Millised on emade peamised kitsaskohad ja vajadused digitaalses pereelus? 3. Milline on emade teadlikkus privaatsusest, andmepärandist ja eetikast? Uuring näitas, et digitaalne elukorraldus, alates koolisõnumite jälgimisest kuni terviseportaalide ja jälgimisrakenduste kasutamiseni, on peamiselt emade õlul. Tööjaotus oli ebaproportsionaalne, sageli iseenesest kujunenud ja emotsionaalselt koormav. Isad osalesid harva, peamiselt tehnilise toena. Emad kandsid kolmekordset koormust: töö, kodu ja digitaalne haldus. Tehnoloogia, mis peaks elu lihtsustama, süvendas sageli stressi, süütunnet ja kurnatust. Oluliseks teemaks tõusis ka laste andmestumine. Emad tajusid, et nad vastutavad laste andmete haldamise eest, kuid teadlikkus andmekaitse õigustest ja digipärandist oli ebaühtlane. Otsused tehti enamasti intuitiivselt ja lapsi otsustusprotsessi ei kaasatud. Vanemad tegutsesid samaaegselt nii tehnoloogia kasutajate kui ka vahendajatena, vajades seejuures suuremat ühiskondlikku toetust ja tunnustust. Töö praktilise väärtusena esitasin poliitikasoovitused, mis rõhutavad digitaalse töökoormuse nähtavaks tegemist, peresisese tööjaotuse tasakaalustamist, vanemate andmepädevuse tõstmist ning eetilisemat digiplatvormide arendust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veebilehe kasutatavus ja info kättesaadavus Tartu Üliõpilasküla klienditeeninduse toetajana
(2025) Pavljuk, Maie; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas mõjutab Tartu Üliõpilasküla kodulehe kasutatavus ja info kättesaadavus klienditeeninduse töökoormust ning millised parendusvõimalused aitaksid tudengite iseseisvat infootsingut tõhusamalt toetada. Uuring sai alguse tööalasest tähelepanekust, et vaatamata kodulehele lisatud teabele, püsib kliendipäringute maht kõrge. Uurimistöö käigus viidi läbi kolmeosaline empiiriline uuring: analüüsiti kahe kuu jooksul saabunud päringuid, viidi läbi veebilehe kasutatavustestid esmakordsete ja kogenud kasutajatega ning korraldati poolstruktureeritud intervjuud üürnikega. Päringute analüüsist selgus, et ligi 15% pöördumistest puudutasid küsimusi, millele oli võimalik vastus kodulehelt leida. Samas viitasid tulemused, et info ei olnud alati piisavalt nähtav või arusaadavalt esitatud. Kasutatavustestid näitasid, et korduvkasutajad orienteerusid veebilehel kiiremini, kuid ka neil esines eksimusi ja katkenud otsinguid. Eriti tekitas probleeme info paigutus, terminikasutus ja menüüde loogika. Intervjuudest selgus, et tudengid eelistavad esmalt iseseisvalt infot otsida, kuid pöörduvad klienditeenindusse, kui info leidmine osutub liiga aeganõudvaks või keerukaks. Iseseisva otsingu eelistamise põhjuseks nimetati mugavust, ajasäästu ja soovi vältida otsesuhtlust, kuid töökindel veebileht on selle eelduseks. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et Tartu Üliõpilasküla koduleht täidab küll olulist rolli, kuid vajab mitmes aspektis täiustamist – nii struktuuri, sõnastuse kui ka funktsionaalsuse osas. Töö toob välja konkreetsed kitsaskohad ning annab soovitused, kuidas veebilehte parandada. Töö tulemused annavad ka laiemalt sisendi, kuidas kujundada infole ligipääsetavamaid ja kasutajasõbralikumaid veebikeskkondi kliendisuhtluse koormuse vähendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitseväe Akadeemia tegevväelastest õppejõudude infohalduse väljakutsed ja tõhustamisvõimalused
(2025) Ojasoo, Indrek; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Siinne lõputöö koosneb ajakirjas Sõjateadlane (ETIS 1.2) publitseeritud teadusartiklist ja selle aluseks olnud uuringu tööprotsessi reflekteerivast saatetekstist. Teemafookus ja teostus võimaldasid siduda akadeemilised teadmised tööpraktikatega lähtuvalt autori seotusest uuringu läbiviimise keskkonnaga ehk Kaitseväe Akadeemiaga. Töö aluseks olev uuring keskendus Kaitseväe Akadeemia tegevväelastest õppejõudude infohalduse väljakutsetele ning sellele, kuidas toetada nende toimetulekut tööalases infokeskkonnas tõhusamate lahendustega. Töö eesmärk oli mõista, millised tegurid kujundavad õppejõudude infokeskkonda, kuidas nad infot haldavad ning milliseid parendusvõimalusi näevad. Uuringus andmete kogumiseks viidi läbi kolm fookusgrupiintervjuud, mille analüüsimisel rakendati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringu tulemused näitasid, et peamiseks raskuseks on killustunud infokanalid ja infosüsteemide rohkus, mis tekitab info üleküllust ja vähendab töö efektiivsust. Infohalduse praktikad varieeruvad suuresti ning viitavad vajadusele süsteemsemate lahenduste järele nii individuaalsel kui asutuse tasandil. Õppejõud tõid infohalduse parendamise võimalustena esile vajaduse struktureerituma infovahetuse järele (lühikesed kaaskirjad, märksõnad dokumentidele, regulaarsemad üldkoosolekud) ja personaliseeritavad infotehnoloogilised lahendused. Samuti rõhutati kokkulepitud reeglite järjepidevat rakendamist ja vastutuse selgust. Saateteksti roll lõputöös on selgitada uurimisprotsessi kulgu: alates ideest ja teoreetilise raamistiku kujundamisest kuni artikli kirjutamise, toimetamise ja publitseerimiseni. Reflekteeritakse kirjutamisprotsessi, metodoloogilisi valikuid ning koostööd juhendaja ja retsensendiga. Tuuakse välja, kuidas lõputöö koostamine teadusartiklina arendas oskust üles ehitada struktureeritud ja lugejale suunatud teadusteksti vastavalt akadeemilistele standarditele. Publitseerimiseks heaks kiidetud teadusartikkel ja reflekteeriv saatetekst annavad kokku ülevaate, kuidas tõusis autori teadlikkus infoteaduste valdkonnast ning sellest, kuidas infohaldus kujundab igapäevast töökorraldust spetsiifiliste nõuetega töökeskkonnas. Lõputöö tervikuna peegeldab autori jaoks märkimisväärset isiklikku arengut, kus teoreetilised teadmised, praktilised kogemused ja uurimisprotsess põimusid ühtseks tervikuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maaraamatukoguhoidja kiirenevas ajas
(2025) Maripuu, Sirli; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infokorralduse kujunemine ja toimimine väliseesti kogukondades Eesti Selts Belgias näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kuresoo, Maret; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Viimati lisatud