Infohariduse lõputööd

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/42504

Browse

Now showing 1 - 20 of 117

Kooliraamatukoguhoidja rollid ja hoiakud üldhariduskoolis infokirjaoskuse arendamises Tallinna üldhariduskoolide näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Tammar, Katrin; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töötervishoiu ja tööohutusalane infojuhtimine ja -käitumine Kaitseväe logistikakeskuses
(Tartu Ülikool, 2014) Erik, Aivar; Lepik, Krista, juhendaja; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Rahvaraamatukogude ühendamine kohalikes omavalitsustes aastatel 2000–2013
(Tartu Ülikool, 2014) Kalamägi, Marve; Kelder, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dokumentide avalikustamine kohalike omavalitsuste dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2014) Kuhi, Kaiu; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kutsealuste seas enim esinevad infovajadused, kasutatavad infokanalid ja nendega seotud probleemid
(Tartu Ülikool, 2014) Martinson, Helen; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kohtudokumentide kättetoimetamine maksekäsu kiirmenetluses
(Tartu Ülikool, 2014) Põld, Tiina; Sirelbu, Heli, juhendaja; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kesk- ja madalpingevõrkude elektriehituse ettevõtetes tekkiva dokumentatsiooni väljaselgitamine ja elektriehituse ettevõtte dokumentide näidisloetelu koostamine
(Tartu Ülikool, 2014) Tühis, Merle; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Riigi Infosüsteemi Ameti kujunemine ja ülevaade tegevusest
(Tartu Ülikool, 2014) Vegmann, Eero; Leppik, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dokumentide avalikustamine Võru maakonna kohalikes omavalitsustes
(Tartu Ülikool, 2014) Tiks, Mairi; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Pärnu Keskraamatukogu lugejate raamatuvalikute infoallikad
(Tartu Ülikool, 2014) Köster, Marika; Põldaas, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Valga mööblivabrik 1963 – 1993: ülevaade tootmise organiseerimisest ja vabriku sotsiaalsest rollist
(Tartu Ülikool, 2014) Villemson, Piret; Leppik, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
19. sajandi Valga koolide arengust. Valga esimese eestikeelse kooli juhataja, pedagoogi ja õpikute autori Hans Eineri tegevusest
(Tartu Ülikool, 2014) Lehtmets, Anujelisa; Männiste, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Praeguste Lääne-Virumaa rahvaraamatukogude asupaigad aastatel 1940-1964
(Tartu Ülikool, 2015) Lumiste, Imbi; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Raamatukoguhoidjate hinnangud valmisolekule teenindada erivajadustega inimesi ja nende koolitusvajadused
(2015) Karpender, Astrid; Põldaas, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada raamatukoguhoidjate valmisolek erivajadustega inimeste teenindamisel ja nende koolitusvajadused. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused:  Missuguseid teenuseid pakutakse erivajadustega inimestele?  Missugused on raamatukoguhoidjate suhtumised ja hoiakud erivajadustega inimestesse ning nende teenindamisse?  Missugune on raamatukoguhoidjate ettevalmistus ja eelnev töökogemus teenindamaks erivajadustega inimesi; raamatukoguhoidjate valmisolek teenindada erivajadustega inimesi?  Kas ja missuguseid koolitusi raamatukoguhoidjad vajavad, et pakkuda parimat teenindust erivajadustega inimestele? Töö teoreetilises osas toob autor välja erinevad käsitlused erivajadusega inimese määratlusest, kirjeldab erinevaid puudeid ning annab ülevaate raamatukoguteenindusest erinevate riikide praktikas ja Eestis. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viis autor läbi poolstruktureeritud intervjuud 11 raamatukoguhoidjaga Eesti erinevatest rahvaraamatukogudest (Tallinna Keskraamatukogu, Tartu O.Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Võru Keskraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Paide keskraamatukogu). Intervjuude analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimusest selgus, et enamiku raamatukoguhoidjate sõnul pakutakse raamatukogus kodukandeteenust ja lugemiskoerateenust. Vaid kahel juhul toodi välja, et nende raamatukogus korraldatakse üritusi nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele. Enamikul raamatukoguhoidjatel puuduvad teadmised, milliseid teenuseid erivajadustega inimesed soovivad ja milliseid võiks neile veel pakkuda. Seetõttu on neil mõnel juhul välja kujunenud passiivne suhtumine erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas. Intervjuu vastustest võis järeldada ka, et üldiselt on raamatukoguhoidjate suhtumine erivajadustega lugejatesse heatahtlik ja nende erivajadusi arvestav. Kogemused erivajadustega inimestega töötamisel olid olemas enamikul raamatukoguhoidjatest. Uurimusest selgus, et valdaval osal raamatukoguhoidjatel ettevalmistus tööks erivajadustega inimestega puudub. Vastavate koolituste puudumisel kasutatakse iseharimise võimalust. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö saavutas oma eemärgi- selgitati välja raamatukoguhoidjate valmisolek töös erivajadustega inimestega ja nende koolitusvajadused. Töö autori hinnangul on valdaval osal raamatukoguhoidjatel valmisolek erivajadustega inimeste teenindamiseks ebapiisav, mistõttu vajavad nad täiendavaid koolitusi oma oskuste täiendamiseks. Samuti vajavad raamatukoguhoidjad oma töö efektiivsemaks muutmiseks erinevaid võimalusi ja abivahendeid. Lõputöö eesmärkide saavutamiseks valitud metoodika sobis, kuna tööst selgusid raamatukoguhoidjate hinnangud oma valmisolekule ja nende koolitusvajadustele ning aitas välja selgitada ka kitsaskohad erivajadustega inimeste teenindamisel. Käesolev lõputöö on heaks infoallikaks ka raamatukogujuhtidele, et pakkuda oma töötajatele parimaid koolitusvõimalusi, samuti koostöö parendamiseks erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas.
Eesti Rahvusringhäälingu fotoarhiivi üleminek digiajastule ja kohandumine uue kasutajate põlvkonnaga
(Tartu Ülikool, 2015) Sutt, Katrin; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Raamatukoguhoidja kuvand noorte raamatukoguhoidjate arvamuse põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Haavandi, Kadri; Einasto, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks seati välja selgitada ja analüüsida Eesti noorte raamatukoguhoidjate kujunenud kuvandit raamatukoguhoidjatest endist: nii nende välimusest, omadustest kui oskustest. Selleks viidi kaheteistkümne noore raamatukoguhoidjaga, kelle vanus on kuni 30 eluaastat ning tööstaaž kuni 5 aastat, läbi poolstruktureeritud individuaalintervjuud. Intervjueeritavatelt uuriti, millised on nende meelest raamatukoguhoidjate välimus ja iseloomuomadused, kuidas nad hindavad raamatukoguhoidjate oskusi ning kas ja milline erinevus on nende meelest nooremate ja vanemate raamatukoguhoidjate vahel. Varasemad imago-alased uurimused nii Eestis kui välismaal näitavad, et raamatukoguhoidjate välimusse suhtutakse üsna stereotüüpselt, kujutades ette vanemat prillidega ja krunniga konservatiivset ja ranget (sageli vanatüdrukust) naisterahvast ning stereotüüpidest erinevad raamatukoguhoidjad kuulevad tihti imestust, et nad ei vasta väljakujunenud ettekujutustele. Samas näitasid uuringud, et stereotüüp hakkab hajuma ning inimesed mõistavad aina enam, et raamatukoguhoidjad on erinevad nii välimuse kui isiksuse poolest. Raamatukoguhoidjad teevad stereotüüpide kukutamise nimel usinalt tööd, pidades neid stereotüüpe reaalsusest erinevateks. Usutakse ka, et noorematesse raamatukoguhoidjatesse suhtutakse positiivsemalt ning lugejatele meeldib rohkem nooremate raamatukoguhoidjatega suhelda. Käesoleva uuringu tulemused lubavad kinnitada, et stereotüüpne raamatukoguhoidja kuvand on noorte raamatukoguhoidjate hulgas küll osaliselt eksisteeriv, kuid peamiselt usutakse, et raamatukoguhoidja välimuses osas saab teha aina vähem üldistusi ning raamatukoguhoidjad on erialaselt kõrgelt kvalifitseeritud abivalmid, sõbralikud ja hea suhtlemisoskusega professionaalid. Noored raamatukoguhoidjad näevad vahet nooremate ja vanemate raamatukoguhoidjate vahel, seostades vanemaid parema vene keele oskuse, lugemuse ja suuremate kogemustega ning noori raamatukoguhoidjaid parema tehnika tundmise ja inglise keele oskusega ning pidades noori raamatukoguhoidjaid motiveeritumateks, aktiivsemateks, uuendusmeelsemateks, avatumateks ja sallivamateks. Ühes suureks põhjuseks mittetõelise kuvandi tekkimisel on see, et inimestel puudub põhjalikum arusaam raamatukoguhoidja tööülesannetest ja oskustest, mida näitavad erinevad välismaal tehtud uuringud (Green 1994, Luthmann 2007, Lutz 2005) ning mida tõestas ka käesolev uurimus. Kaheteistkümnest intervjueeritavast üksteist tunnistas, et enne tööle või õppima asumist puudus neil arusaam raamatukoguhoidja ameti tegelikust sisust ning laiahaardelisusest. Siit võib järeldada, et raamatukoguhoidjad peaksid olema aktiivsemad oma elukutse sisu tutvustamisel ühiskonnale, näitamaks, kui mitmekülgne, laiahaardeline ja tehnikaajastuga kaasas käiv on tänapäeva raamatukoguhoidja töö. Autor tunneb, et sellega teemaga tuleks veel rohkem süvitsi tungida ning uurida noortelt raamatukoguhoidjatelt lisaks, kuidas nemad parandaksid raamatukoguhoidja kuvandit, kaasates näiteks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Noorteklubi, kes võiksid välja töötada strateegia, kuidas raamatukoguhoidja ametit ühiskonnas populaarsemaks muuta ning kuidas muuta positiivsemaks ja prestiižemaks raamatukoguhoidja elukutse maine.
Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2015) Aitsam, Birgit; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Bauman, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool.|bÜhiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites.” Teema sai valitud põhjusel, et seadusandja on pannud avalikke ülesandeid täitvatele asutustele kohustuseks pidada ja avalikustada veebilehel asutuse dokumendiregister. Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi Eesti ministeeriumite ADRides uurimus juurdepääsupiirangute kehtestamise aegade, aluste, tähtaegade kohta. Saadud tulemuste põhjal selgus, kuidas tõlgendavad ministeeriumid riiklikest normdokumentidest (eelkõige AvTS) tulenevaid nõudeid. Uurimustöös käsitleti infovabadust ja sellest tulenevalt nii infole juurdepääsu kui juurdepääsupiiranguid ning konfidentsiaalse informatsiooni mõistet. Samuti kirjeldati seadusandlusest tulenevaid nõudeid asutuste ADRidele ja juurdepääsupiirangutele ning anti ülevaade ministeeriumite ADRides dokumentidele seatud juurdepääsupiirangu alustest ning kehtestatud piirangu tähtaegadest. Uuringu tulemusena said vastuse töös püstitatud uurimisküsimused. Selgus, et ajalist piirangut tõlgendatakse ebaselgelt ning et ministeeriumid peavad juurdepääsupiirangute aluste seadmisest ja tähtaegade kehtestamisest kinni osaliselt. Kõikide ministeeriumite lõikes ei toimita sarnaselt, sest Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma ADRi üles ehitanud nii, et piirangu alguskuupäeva ei ole võimalik tuvastada ilma mahuka tööta ning Rahandusministeerium vahetas ADRi ja seetõttu on järjepidevus nõrk. Kokkuvõttes selgus uurimusest, et ministeeriumite ADRides: 1) oli piirangu aluseks määratud alus, mida ministeerium aluseks määrata ei saa; 2) puudus viide seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 3) kasutati märget „asutusesiseseks kasutamiseks“ viitamata seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 4) piirangu alus oli märgitud vaid paragrahvi/lõike täpsusega, viitamata oli jäetud konkreetsele punktile; 5) määratud alus oli mõni seaduse säte, mis ei võimalda piirangut kehtestada; 6) dokumentidele oli piirangu aluseks määratud ainult AvTS § 35 lg 1 p 19, kuid täpsustamata oli jäänud muu teabe liik; 7) piirangu aluseks oli seaduse olematu säte; 8) dokumentidele seati piirangu tähtajaks kas pikem aeg või lühem aeg, kui seadus seda lubab; 9) kombineeritud piirangu aluste puhul, millel on erinevad lõpptähtajad, piirduti lõppkuupäeva märkimisega; 10) ajutise iseloomuga juurdepääsupiirangu aluste tähtajaks märgiti viis aastat; 11) puudus juurdepääsupiirangute tähtaegade lõppkuupäev/kirjeldus. Autor arvab, et seaduse osaline täitmine võib tuleneda vähesest kontrollist ADRi üle või vähesest teadlikkusest AvTSist ja AÜAst tulenevatest nõuetest. Vähene teadlikkus võib omakorda olla tingitud isikuandmete kaitse ja teabe avalikustamise koordinaatori väheses aktiivsuses või selle ametikoha puudumises. Tegemist võib olla nii inimliku eksimuse kui tehniliste probleemidega. Antud teemat võiks edasi uurida kohalike omavalitsuste ADRid näitel, et selgitada, kuivõrd erineb juurdepääsupiirangute seadmine ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Uurimus annab ülevaate Eesti ministeeriumite kasutatavatest juurdepääsupiirangu alustest, piirangute kehtivuse aegadest ehk ministeeriumite seaduste tõlgenduspraktikast. Antud uurimus võib leida kasutust AKI monitooringute osana, mille põhjal viia läbi järelevalvetoiminguid AvTSi täitmise üle.
Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas
(2015) Koppel, Anne; Põldaas, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö alguses anti vastava ala kirjandusele tuginedes ülevaade turunduse mõiste ja juhtimise olemusest, erinevatest turunduskanalitest ja kommunikatsioonivahenditest ning erinevate autorite raamatukoguturunduse käsitlustest. Lisaks selgitati organisatsiooni brändi ja maine ning kliendi mõistet. Töö eesmärgiks oli uurida rahvaraamatukogude turundustegevuse olemust Pärnu maakonnas kliendi vaatest lähtuvalt. Töös selgitati välja, kui oluliseks peavad raamatukogu kliendid turundust raamatukogu jaoks, milliseid turunduskanaleid ja –strateegiaid eelistatakse kasutada raamatukogus ning kui nähtav on raamatukogu oma tegevusega kohalikus kogukonnas. Antud teema on tähtis, kuna tänapäeval on edukad need raamatukogud, kes tunnevad oma kliente ja nende vajadusi. Raamatukogu töötajatel on võimalus kasutada tervikliku turunduse kõiki koostisosi, et nende kasutamise kaudu jõuda erinevate sihtgruppideni ning seeläbi kliente hoida ning paremini teenindada. Samuti igal raamatukogu kasutajal on omad ootused ja ettekujutused raamatukogu turundustegevusest. Sisuanalüüsi tulemusel saadi ülevaade Pärnu maakonna rahvaraamatukogude turundustegevustest ja kasutusel olevatest turunduskanalitest. Käeolev lõputöö täitis oma eesmärgi, kuna töö käigus leiti vastused sissejuhatuses esitatud küsimustele. Autor kasutas kvalitatiivset lähenemisviisi ning andmekogumismeetodina poolstruktueeritud intervjuud, kuna intervjuu käigus oli hea esitada täiendavaid küsimusi. Uuringu valimi moodustasid 15 Pärnu maakonna rahvaraamatukogu kasutajat. Töös selgitati välja, et raamatukogu kliendid peavad oluliseks raamatukoguhoidja poolt läbiviidavat turundustegevust, kuna selle kaudu on võimaldatud parem ligipääs raamatukogu teenustele, üritustele, näitustele, ressurssidele ja informatsioonile ning raamatukogu tegevus on avatum. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et raamatukogu klientidele meeldib, kui raamatukoguhoidjad kasutavad erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid ja turundusstrateegiaid. Kahe töö uuringu võrdlusest selgus, et turundusstrateegiana eelistavad nii raamatukogu kasutajad kui töötajad suust-suhu-turundust. Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatukogu kliendid olid rahul raamatukogu mainega ning nende hinnangul on raamatukogu täiesti nähtav oma tegevusega kohalikus kogukonnas.
Tartumaa põhikoolide infotöötajate põhimõtted ja põhjendused koolide veebilehtedel teabe avalikustamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Hüsson, Reet; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev lõputöö on edasiarendus autori seminaritööst, mille tulemusel selgusid põhikoolide veebilehtedel õigusaktidega sätestatud teabe avaldamise osas vajakajäämised. Lõputöös tuuakse välja infotöötajate põhimõtted ja põhjendused veebilehel teabe avaldamisel. Lõputöö eesmärgiks oli uurida koolide veebilehtedel teabe avalikustamise valikuid tegevate töötajate – veebilehtede haldajate – valikute tegemise, tähenduste loomise ning käitumise erinevaid aspekte, nagu näiteks koolide veebilehtede halduse üldine korraldus, igapäevatöös esinevad praktikad ja põhimõtted ning probleemid tööülesannete täitmisel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks ning eesmärgi saavutamiseks viidi läbi semi-struktureeritud intervjuud kaheksa põhikooli töötajaga, kelle töökohustuste hulka kuulusid veebilehele info edastamise ja veebilehe haldamisega seotud ülesanded. Kolm intervjueeritavat töötasid põhikohaga sekretärina, kolm infojuhina ning kaks huvijuhina. Intervjuude analüüsist selgus, et veebilehe haldusega tegeleb koolis mitu erineva põhitöökoha ja ettevalmistusega töötajat. Infotöötajad pidasid oma ettevalmistust veebilehe haldamisega seotud ülesannete täitmiseks piisavaks, kuid olid valmis ka täiendavateks koolitusteks. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et infotöötajad vajavad kommunikatsiooniprotsessis täiendavat juhendamist ja koolitust, et nad teaksid oma tegevuse eesmärke, omaksid oskusi teabe leidmisel ja edastamisel, orienteeruksid teabe avaldamise aluseks olevates õigusaktides ning mõistaksid paremini organisatsiooni eesmärkidest tulenevaid juhtkonna korraldusi. Õigusaktidega sätestatud teabe koolide veebilehtedel vaid osalisel avalikustamisel on erinevaid põhjuseid, mida autori hinnangul saab seostada peamiselt seadustes vähese orienteerumisega, aga ka põhjustega, et organisatsioonides pole toimunud arutelusid, missugune avalik teave haridusasutuse tegevuse käigus tekib. Tulemuste analüüsist selgus, et õigusaktidest pööratakse enim tähelepanu isikuandmete kaitse seaduse järgimisele, õpilaste piltide ja nimede veebilehel avalikustamise osas küsitakse lapsevanematelt luba, kuid nõusoleku saamata jäämise korral on infotöötajatel raskusi jälgida, et läbi aastate nende õpilaste kohta isikuandmeid puudutav teave kooli veebilehele ja sotsiaalmeediasse ei jõuaks. Autor leiab, et siinkohal võiks koolidele abiks olla infotehnoloogiline rakendus nimede ja piltide tuvastamiseks, mida veebilehel ja sotsiaalmeedias avalikustada ei tohiks. Haridusasutustes liigub veebilehega seonduv teave mööda erinevaid infokanaleid (e-kool, teadete tahvel, siseveeb, e-post, suuline suhtlus) ning kommunikatsiooniprotsessi on kaasatud nii sise- kui välisgrupid. Autor leiab, et peamiseks põhjuseks teabe avaldamata jäämisel on see, et haridusasutustes pööratakse kommunikatsiooniprotsessidele liiga vähe tähelepanu. Uuringust selgus, et kommunikatsioonivõrgustikus info edastamise protsessi reeglistamise järele tunnevad vajadust ka infotöötajad. Informatsiooni külluse ning mitmete erinevate teabekanalite kasutamise tõttu vajab töötajate vahelise suhtluse ning info liikumise korraldamine organisatsioonis erilist tähelepanu. Veebileht infokanalina täidab olulist rolli asutuse väliskommunikatsioonis, aidates kaasa kooli maine kujundamisele ning seega ka organisatsiooni tulemustele ja püsima jäämisele. Lõputöö raames läbiviidud uurimuse tulemusel kaardistas autor koolide veebilehtede kaudu toimuva kommunikatsiooni protsessid. Koostatud kommunikatsiooni skeem on erinevate koolide praktikate kogum, mille alusel saaksid haridusasutused täpsemalt kaardistada just nende organisatsioonis toimuvad kommunikatsioonipõhimõtted, et tagada sujuv info liikumine ning tõrgeteta infovahetus kõigi sihtgruppide vahel, millega kaasneb õigeaegne teabe edastamine veebilehe kaudu. Lõputöö raames läbiviidud uurimus ja autori poolsed lahendused pakuvad haridusasutustele näiteid erinevate koolide veebilehtede haldamisega seonduvatest praktikatest, mida saab ühtlasi kasutada organisatsiooni töö tõhustamiseks. Käesolev lõputöö edastatakse ka intervjueeritavatele. Käesolevas lõputöös välja toodud kommunikatsiooni skeemi ning uurimuse tulemusi saab kasutada haridusasutuste organisatsiooni kommunikatsiooni käsitlevates tuleviku uurimustes.
Infokihistumine: raamatukoguhoidjate tegevus ja hoiakud
(Tartu Ülikool, 2015) Laumets, Anu; Põldaas, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Browse

Browsing Infohariduse lõputööd by Issue Date