Sirvi Märksõna "lapse õigused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 80

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abort kui vastanduvate õiguste ja huvide konfliktsituatsioon - kas ka inimõigus?
(Tartu Ülikool, 2015) Aasa, Birgit; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealise vaimse, seksuaalse ja kõlbelise arengu kaitse
(Tartu Ülikool, 2014) Küünemäe, Kerly; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealised kriminaalmenetluses - kohtupraktika vastavus siseriiklikule seadusele ja rahvusvahelistele regulatsioonidele ja juhistele perioodil 12.01.2017-12.03.2017 ja 12.01.2018-12.03.2018
(Tartu Ülikool, 2018) Jõgisoo, Laura; Kangur, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste tagasi sattumine rehabilitatsiooniprogrammi Tallinna Laste Turvakeskuse näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Viidebaum, Maria; Aunapuu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste vastane lähisuhtevägivald – seksuaalvägivallajuhtumite menetlemise probleemkohad Eestis
(Tartu Ülikool, 2019) Paal, Robert; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteod Internetis
(Tartu Ülikool, 2011) Küünemäe, Kerly; Markina, Anna, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Asenduskodu ilu ja valu“ - ühe pere laste kogemused
(Tartu Ülikool, 2021) Saluste, Kaisa; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärk oli analüüsida kahe õe jutustatud narratiive. Üks olulisemaid järeldusi osalejate lugudest on inimsuhetele vähese tähelepanu pööramine. Osalejad on kasvanud mitmete täiskasvanute kasvatuste all, nii positiivsete kui ka negatiivsete suhete ühine joon oli kommunikatsioon ja usaldus. Olukorras, kus lapsed on eelneva traumakogemusega, on usaldusliku suhte väärtus oluliselt kõrgem. Isaga järjepidev ning stabiilne suhtlus oli positiivne mõjutegur osalejate hakkama saamisel perest eraldamisel ning hilisemal perioodil ehk bioloogiliste sidemete hoidmine on ääretult oluline. Osalejad andsid ka tagasisidet viimastel aastatel toimunud süsteemi muudatusele. Olles kasvanud mõlemas süsteemis – lastekodus ja perekodus, nägid osalejad pigem uuele süsteemile üleminekut olukorda raskendavana. Osalejatele isiklikult andis suurema turvaning peretunde rohkemate lastega koos olemine kui 6-lapseline perekodu. Kasvatajate väsimust uue töögraafiku järel märkasid osalejad samuti. Kõik me kogeme sündmusi erinevalt, lähtume enda vaadetest, tunnetest ning emotsioonidest. Eesmärk ei olnud ühtegi kasvatajat, asenduskodu või teisi isikuid kritiseerida, vaid anda tagasisidet, mida asenduskoduteenuse süsteemi arendajad saaksid kasutada ja silmas pidada. Leian, et antud loo keskmeks ei ole osalejate kannatused vaid vaprus ning osalejate enda analüüsioskus enda elusündmuste vaheliste seoste leidmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku huvi ja lapse huvide kaalutlemine hooldusõiguse küsimuste kajastamisel meedias
(Tartu Ülikool, 2018) Hallik, Kai; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Child-patient autonomy: interplay between normativity and relationality
(2024-04-22) Paron, Kristi; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õigus autonoomiale ehk enesemääramisõigus on üks inimõiguste tuumpõhimõtetest. Patsiendi enesemääramisõigus väljendub õiguses anda meditsiiniprotseduuriks või raviks teavitatud nõusolek. See õigus on vahetult seotud meditsiinieetikast pärit patsiendi autonoomia põhimõttega. Kui täiskasvanutena peame iseenesestmõistetavaks, et arsti vastuvõtul on meil õigus küsimusi küsida, oma arvamust avaldada ning lõpuks langetada otsus, siis laste puhul on levinum arusaam, et nad ei ole pädevad oma tervist puudutavates küsimustes kaasa rääkima. Uuringuandmete kohaselt tunnevad lapsed tervishoiuasustustes tihti, et neid ei kuulata ning nad ei saa piisavalt kaasa rääkida. Oma doktoritöös uurin, kuidas rahvusvahelised ja riigisisesed normid reguleerivad lapspatsiendi autonoomiaga seonduvat, kuidas arstid suhtuvad lapspatsiendi autonoomiasse, kuidas nad kaasavad lapsi aruteludesse ja otsustamisse ning kuidas lahendavad laste ja vanemate vahelisi erimeelsusi. Samuti analüüsin, kuidas lapspatsiendi autonoomia igapäevases meditsiinipraktikas toimib, pidades silmas seda, et last esindab tervishoiuasutuses tavaliselt lapsevanem. Doktoritöö tulemused näitavad, et lapspatsiendi autonoomia on suhetekeskne. Lapse, lapsevanema ja arsti vahel tekib eriline kolmiksuhe, mille käigus iga suhteosalise käitumine mõjutab teisi osalisi ja nende käitumist. See omakorda tähendab, et lapse õigus ja võimalus oma tervise küsimustes kaasa rääkida sõltub suurel määral täiskasvanute ja ka lapse enda sotsiaalsetest oskustest. Määrava mõjuga on seejuures lapsevanema käitumine. Lapsevanemad juhendavad sageli oma lapsi arstiga suhtlemisel. Mõned neist julgustavad oma lapsi rohkem arstiga suhtlema, teised aga, vastupidi, piiravad lapse autonoomiat, kas teadliku või alateadliku käitumisega, näiteks rääkides peamiselt ise või vastates ise lapsele esitatud küsimustele. Lisaks sotsiaalsetele aspektidele mõjutab lapspatsiendi autonoomiat ka tervishoiuasutuses loodud füüsiline keskkond. Ruumi kujundus, mööbli paigutus, istekohtade asetus, tööpõhimõtted – kõik sedalaadi tingimused võivad lapse arutelus ja otsustamises osalemist kas toetada või vastupidi, maha suruda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Children in armed conflict: the protection of children rights in armed conflict
(Tartu Ülikool, 2023) Mäntynen, Mikko; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corporal punishment of children in Bangladesh in the light of the country’s human rights obligations.
(Tartu Ülikool, 2018) Hossain, Fahima; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Critical examination of international law on child labour in the light of child trafficking and disability in Nigeria
(Tartu Ülikool, 2023) Nwaka, Chidimma Jennifer; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lastekaitsetöötajate tõlgendus lapsesõbralikust õigusemõistmisest
(Tartu Ülikool, 2017) Hausenberg, Kersti; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö sisuks oli tutvustada lapsesõbraliku õigussüsteemi põhimõtteid läbi Eesti lastekaitsetöötajate perspektiivi. Uuringutulemused näitavad, et lastekaitsetöötajad lähtuvad oma töös kehtivast Lastekaitseseadusest, kus neil on kohustus seada lapse parimad huvid esiplaanile. On mitmeid juhiseid ja regulatsioone, mis lihtsustavad lapse heaolu määratlemist, kuid endiselt ei kasuta kõik osapooled neid. Kuna iga lapse lugu on ainulaadne, siis selgus, et töötajatel võib valmistada raskust erinevate olukordade hindamine. Heaolu väljaselgitamisel tuleb lähtuda erinevate elementide koos esinemisest ning seetõttu võivad otsustusprotsessid olla tihedalt seotud töötaja enda arvamuse ja hoiakutega. Töötajad leiavad, et tähtis on lähtuda otsuste tegemisel lapse vanusest, arengust ja arvestada ka muid lapsi mõjutavaid faktoreid. Lastekaitsetöötajate roll menetlusprotsessides on oluline, kuid töötajad leiavad, et lisaks on tähtis positsioon vanematel. Vanemad võivad oma käitumisega määrata, kui lapsesõbralik menetlus on. See omakorda nõuab spetsialistide professionaalsust ning oskust erinevaid olukordi hinnata. Lastekaitsetöötajad tunnevad, et igal lapsel on õigus ennast väljendada ja osaleda menetluses, seetõttu on vaja anda hääl ka lastele, kes seda väljendada ei saa. Näiteks erivajadusega lapsed, beebid. Lastekaitsetöötajad seisavad selle eest, et igal lapsel oleks võimalik menetluses osaleda, kuulates neid ära, andes eakohast teavet ning luues turvaline keskkond. Tänu menetluste arvu kasvule on peamiseks murekohaks töötajate arvu vähesus ning seetõttu võib tekkida töötajatel ülekoormus. Ülekoormuse tulemusena võib tekkida olukord, kus abivajav laps ei saa piisavalt kiiresti abi. Lisaks võivad erinevused esineda eri piirkondades, kus peamiselt töötab lapsega sotsiaaltöötaja, kellel on kliente väga erinevatest sihtgruppidest. Samas toodi välja, et suurema kompetentsuse omamine ei anna alati eelist, kuna suuremates linnades on juhtumeid rohkem. Intervjuu tulemustest selgus, et lastekaitsetöötajad peavad lapse esikohale seadmist enda töö lahutamatuks osaks ja seetõttu võiks edaspidine suund olla teiste erialade spetsialistide teadlikkuse uurimine, näiteks meditsiinivaldkond. Tähtis on, et kõik menetlused, millega laps kokku puutub on lapsesõbralikud. Lapse heaolu esile seadmine peab toimuma kõigis menetlustes, seda nii koolis õppetööst eemaldamises või lapse kokkupuude õppenõukoguga kui ka juhtudel kui laps ise otsib abi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteombudsmani institutsioon: loomine ja esmased kogemused
(Tartu Ülikool, 2014) Kõivo, Merili; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti lasteombudsmani institutsiooni kahe esimese tegevusaasta kogemusi. Uurimistöö aluseks sai ekspertintervjuu institutsiooni laste õiguste osakonna juhataja Andres Aruga. Esmajoones laste seisukohalt on oluline, et nende õiguste kaitse ja edendamisega tegelev institutsioon oleks oma töös võimalikult efektiivne ja teeks jõudsaid samme saavutamaks sihtgrupi õiguste edendamise vallas edu. Ka uurimisküsimuste koostamisel lähtusin institutsiooni terviklikuna, vaadeldes nii selle loomisprotsessi, tegevusi ja praktikaid toimimisaaastate jooksul kui peatudes ka edasiste plaanide teemal. Eestisse loodi Lasteombudsmani institutsioon ligi 20aastase hilinemisega ning vahepealsel perioodil ei peetud kinni ka kohusest esitada lapse õiguste olukorra kohta riigis aruandeid ÜRO Lapse õiguste komiteele. Teatav Lapse õiguste komitee survestamine ning selge vajaduse tajumine riigis laiemalt viis olenemata pikast ajavahemikust konventsiooni ratifitseerimisega sõltumatu järelvalve organi loomiseni. Analoogset mustrit konventsiooniga ühinemise/ratifitseerimise ja selle reaalse rakendamisega, olen märganud ka Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga töötamisel, kus tingis kõrgema komitee poolse survestamise asjaolu, et konventsiooni allkirjastamise ning ratifitseerimise vahele jäi sihtgrupi – erivajadusega inimesed - mõistes oluliselt pikk vahemik. Konventsiooni sätted jõustuvad osalisriigi suhtes vaid pärast dokumendi ratifitseerimist. Lasteombudsmani institutsioon on tegutsenud vaid kaks aastat, mistõttu on senini olnud suurem rõhk organisatsiooni arendamisel ja prioriteetsemate teemade selgitamisel. Kui praeguseni on olulisem olnud institutsiooni tehnilisem pool ja laste õiguste ja vajaduste olukorra väljaselgitamine, siis oma tegevust suunatakse sisulisemate küsimuste ja ennetamistöö poole. Arvestades lühikest tegutsemisperioodi, on suudetud rajada laste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks arengupotentsiaaliga institutsioon, vastates seejuures ka rahvusvahelistele normidele sõltumatu järelvalveorgani suhtes. Uurimistöö tulemused näitasid esmajoones seda, et vaatamata kahe-aastasele tegevusele, on lasteombudsmani institutsiooni loomine end igati õigustanud. Kasvõi kontakti saavutamine lastega ja läbiviidud uuringute ulatus on selle näitajateks. Lasteombudsmani näol on tegemist seaduslike volitustega isikuga, kes on väljas selle eest, et kaitsta ning edendada laste õigusi.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eestkosteasutuse arvamus vaidlustes laste üle
(Tartu Ülikool, 2006) Kuslap, Karin; Arrak, Liis, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elatislahendite tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine - probleeme Eesti kohtupraktikas
(Tartu Ülikool, 2017) Saviir, Kadi; Koit, Haldi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erikooli roll lapse heaolu tagamisel - noorte tagasivaade erikoolis viibitud ajale
(Tartu Ülikool, 2019) Konks, Karen-Pauliin; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erivajadustega laste põhiseaduslik õigus haridusele ja selle realiseerimisest Eestis
(Tartu Ülikool, 2019) Widacki, Signe; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haagi lapseröövi konventsiooni alusel lapse viivitamatu tagastamise saavutamise võimalused Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Kuus, Mari-Liis; Torga, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hooldusõiguse küsimuste lahendamine vanemate kokkuleppel ja hooldusõiguse muutmine Eesti kohtupraktikas
(Tartu Ülikool, 2020) Maidla, Carolyna; Mikk, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool