Sirvi Märksõna "lapsevanema-lapse suhe" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 48

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Tale of two fathers: a comparative analysis of fatherhood in The Witcher 3: Wild Hunt (2015) and God of War (2018)
(Tartu Ülikool, 2025) Kudak, Patrick; Leijen, Djuddah A. J., juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
This thesis explores representations of hegemonic masculinity and fatherhood in God of War (2018) and The Witcher 3: Wild Hunt (2015). Analyzing the father-child dynamics between Geralt and Ciri, and Kratos and Atreus, it examines how traditional masculine ideals of authority and emotional restraint are both reinforced and challenged. Drawing on Connell’s theory of hegemonic masculinity and trauma-informed perspectives, the study reveals how these games critique patriarchal fatherhood and propose alternative models emphasizing empathy and cooperation. This research contributes to understanding evolving masculinity in video game narratives. Keywords: video games, fatherhood, hegemonic masculinity
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Abielusuhe pärast esimese lapse sündi
(Tartu Ülikool, 2005) Luts, Kristi; Must, Olev, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Educating the internationally mobile children in Tartu: the experience of the families on the move
(Tartu Ülikool, 2010) Aria, Kristi; Trasberg, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eelkooli roll lapse kooliks ettevalmistamisel Audentese Erakooli lapsevanemate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2007) Eimre, Regina; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja Eestis elavate vene keskkooliõpilaste ja nende vanemate väärtusorientatsioonid
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Zapasnikova, Marina; Tulviste, Tiia, juhendaja; Mizera, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This study compares the values of estonian and estonian russian schools students and socialisation aims of estonian and estonian russian mothers, from their childrens point of view. Estonian school students are more individualistic, than russian school students, girl more individualistic, than boys. The difference is in importance of relatedness, which is higher among russian schoolchildren. The values of estonian schoolchildren do not depend on education or age of parents, number of children in family. Besides students of estonian russian schools, the importance of autonomy rises with mother’s education; but also, values don’t depend on fathers education, age of parents and number of children in family. The extent of difference between estonian and russian schoolchildren varies, due to age group or education group of parents. As it seems to respondents, their mothers are more collectivistic in their values, than themselves and russian school student’s mothers are more individualistic, than mothers of estonian schoolchildren.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste ja vanemate Facebooki-sõprus: omavahelise suhtlusega seotud kogemused ja arvamused
(Tartu Ülikool, 2018) Lipu, Merike; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ema ja isa heakskiitvana-tõrjuvana tajumise seostest teismeealise psühholoogilise kohanemisega
(Tartu Ülikool, 2013) Kolk, Kaisa; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti seoseid ema ja isa heakskiitvana tajumise ja teismeealise psühholoogilise kohanemise vahel. Teismeealisi (vanuses 14-17 aastat) testiti aastase vahega, kokku kaks korda. Tulemused näitasid, et aasta pärast testides olid teismeealised paremini kohanenud kui esimesel testimiskorral. Tajutud ema ja isa heakskiidul on erinev mõju poiste ja tüdrukute psühholoogilisele kohanemisele. Isa heakskiitvamana tajumine ennustas tüdrukute puhul suuremat sõltumist tähtsatest teistest nii läbilõikeliselt kui longitudinaalselt, poiste puhul sellist seost ei ilmnenud. Ema heakskiitvamana tajumine ennustas teisel testimiskorral nii poiste kui tüdrukute paremat psühholoogilist kohanemist, samas kui isa heakskiitvana tajumine ennustas vaid poiste paremat psühholoogilist kohanemist. Saadud tulemused on olulised vanemliku heakskiidu-tõrjumise teooria edasi arendamisel ning perekondlike sekkumiste kavandamisel töös teismeealistega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emale-isale : nõuandeid lastevanematele
(1968) Villand, Leo, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internetikasutuse sotsiaalse vahendamise praktikad 9-12-aastaste laste vanemate seas
(Tartu Ülikool, 2014) Romanenkov, Katrin; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isaksolemise pärand: lapsehoolduspuhkusel olevate isade perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2016) Pent, Rine; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on vaadata isaks olemist läbi erinevate ajaetappide ning uurida teemat läbi sotsiaalkonstruktsionistlikku lähenemise. Uurimuse raames viisin läbi viis poolstruktureeritud intervjuud isadega, kes on, olid või plaanivad lähiajal olla lapsehoolduspuhkusel, et analüüsida nende arvamusi ja kogemusi seosest teemaga. Uurimusest selgus, et isade otsus jääda koju oli igati läbimõeldud otsus. Mitmed isad ütlesid, et üheks peamiseks kojujäämise põhjuseks oli see, et majanduslikult oli nii mõistlikum. Isad tõdesid, et kui otsus jääda lapsega koju oleks olnud majanduslikult perele kahjulik, siis nad ei oleks seda otsust langetanud. Samas toodi välja, et lapsega kojujäämise ja koos aja veetmisega kaasneb mentaalne heaolu. Isad tundsid, et nad saavad tööst puhata ja veeta aega lapsega. Teiste suhtumine isade kojujäämisesse oli pigem positiivne. Lähedased ja sõbrad toetasid läbimõeldud otsust, kuid isad tundsid, et ühiskondliku vaate järgi ei pruugita nende otsust mõista. Uurides isade käest, mis nad arvavad, miks ühiskondlik vaade lapsega kodus olevatest isadest ei pruugi alati mõistev olla, toodi välja eesvanemate- aegne peremudel. Intervjuudes öeldi, et kuna see pole tavaks, et isad jäävad lapsega koju, siis vajab see harjumist ning selle tõttu võib mõningate inimeste poolt hukkamõistmist tulla. Arvamus, et laps vajab esimestel aastatel pigem ema, on üks nendest mõtteviisidest, mis käib kaasas varasema peremudeliga. Uurimuses osalenud isad arvasid, et kuigi emade osalus lapse elus on tingimata oluline, siis ei pea see tingimata ema olema, kes esimestel aastatel lapsega kodus on. Pigem arvati, et tähtis on hooldajapoolne hool ja armastus, mida saavad mõlemad vanemad võrdselt pakkuda. Isad hindasid kõige rohkem lapsega koos veedetavat aega ning ühiseid tegevusi. Esile kerkis isade arvamus, et „hoolitsev isa“ on keegi, kes panustab enda aega aktiivselt lapse kasvatamisele ja tema arendamisele. Vastupidiselt sellele, et lapsed arenevad läbi isaga koos tehtavate tegevuste, tuli uurimusest välja, et ka isad arenesid koos lastega. Isad ütlesid, et lapse saamine ja temaga kodus olemine on viinud enesearenguni. Isad olid õppinud kohusetunnet ning nende väärtushinnangud olid kohati muutunud pigem perekesksemaks. Uurimuse üheks ülesandeks oli uurida isade tagasivaadet endi isade isaksolemisest. Sellest tuli välja, et isadel oli üldjuhul olemas isakujund, kuid see ei olnud alati nende bioloogiline isa. Isakujunditest räägiti positiivses võtmes ja austusega. Meenutati enam ühiseid tegevusi ja koos veedetud aega. Mida uuringus osalejad ise välja tõid, oli see, et otseselt isad neile isaks olemist õpetanud ei olnud, mehed ise olid õppinud isade käekäigust ja võtnud üle enda kasvatusse sarnaseid asju. Mida nad lootsid ka lastele edasi anda. Uurimuses osalenud isad lootsid, et nende lapsed mäletavad neid hoolivate isadena, kes alati olemas olid. Isad soovisid, et nende lapsed mäletaks nendega koos oldud aega ja tegevusi. See, millest nemad lapsena puudust tundsid või mida nad kõige paremini mäletavad, on see, mida nad soovivad enda lastele edasi anda. Seega on isade jaoks olulisel kohal lastele panustatav aeg. Võib ka nentida, et „hoolitseva isa“ konstruktsiooni mõiste ühiskonnas ei ole veel laialt levinud, kuid positiivne ja toetav suhtumine aitab kaasa selle mõtte levikule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaugvanemate arvamused, hoiakud ja võimalused oma koolieelses eas lapse arengu toetamiseks suhtlemise kaudu
(Tartu Ülikool, 2014) Kallis, Katrin; Kraav, Inger, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kolmeaastaste laste ja nende vanemate vahelised konfliktid
(Tartu Ülikool, 2023) Kokmann, Irmeli; Kuperjanov, Jane, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Konfliktid vanematega hilises noorukieas: sageduse ja lahendamisviiside seosed poiste ja tüdrukute autonoomia väärtustega 4 Lõuna-Eesti maakonna gümnaasiumide ja kutsehariduskoolide näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Jürioja, Greete; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lahku läinud vanemate teadlikkus lahkumineku mõjust lapse arengule ja toe vajadus lasteaiaõpetajatelt
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Kozlovski, Piret; Leuska, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapse igapäevaelu peale mõlema vanema välismaale tööle siirdumist: lapse perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2013) Kartau, Maris; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapse ja vangis viibiva vanema suhe ning suhtlemisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2023) Kapp, Alice; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The aim of this research paper is to provide an analytical review of the aspects of the relationship between a child and his/her incarcerated parent and to describe the role of the prison visiting system in supporting that relationship. Family environment, especially close family relationships, plays an important role in a child’s development. But how to provide a meaningful child-parent connection and a supportive relationship when the parent is incarcerated – that is the main research question. This research is qualitative and based on semi-structured interviews. The results showed that the basis of a good child-parent relationship is formed through purposeful and conscious action taken to support that relationship. This includes using all opportunities for communication provided by the prison (especially contact visits, both short- and long-term), putting the child’s needs first during these visits, ensuring the child’s positive attitude towards the incarcerated parent, making decisions concerning the child together, and sharing the child’s everyday experiences with the incarcerated parent as much as possible. The attitudes, efforts, and knowledge that the parent raising the child has about prison visits also play a significant role in supporting a good child-parent relationship. A well-managed relationship between a child and the incarcerated parent creates a situation where the quality of communication becomes more influential than the quantity. The most commonly used form of communication was by phone while sending letters via ordinary mail and having contact visits was less frequent. Often, the main reasons for having fewer in-person visits were logistical or financial difficulties. In order to make prison visits more child-friendly, several proposals for changes were made, including but not limited to providing the option for video visits, making the overall system of contact visitation more flexible, improving the information exchange for all parties (e.g., in the case of emergency restrictions), including being able to send safe e-mails, so-called o-mails (offender mails), and offering more counseling for both incarcerated individuals as well as families and caretakers, especially about parenting, relationship building, and having sufficient knowledge about the prison visiting system.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapse jälgimine e-koolikeskkondade vahendusel: emade kogemused ja arvamused
(Tartu Ülikool, 2022) Kiili, Laura; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lapse õigus isale põlvnemise kindlakstegemisel
(Tartu Ülikool, 2009) Djomin, Vadim; Göttig, Triin, juhendaja