Sirvi Märksõna "learning" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digioskuste õpetamine eakatele: juhtumianalüüs õppimiseksperimendi pilootkatse põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Seedur, Hanna; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uuringu eesmärk oli Kadri Leetmaa eestvedamisel läbiviidava projekti „Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maaelu koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades“ õppimiseksperimendi piloteerimine ning võimalike takistuste, piirangute ja probleemide leidmine. Teiseks eesmärgiks oli arendada pilootsekkumise kaudu uuritava digioskusi ning kontrollida seega järgmiseid hüpoteese: (1) õppeprogrammi läbimise tulemusena paranevad osaleja digioskused; (2) õppeprogrammis osalemise tulemusena suureneb osaleja heaolu ja väheneb üksilduse tunne. Pilootsekkumine viidi läbi ühe väheste digioskustega 79-aastase naise peal, kasutades digioskusi õpetavaid prototüüp-videoloenguid. Kõik tähelepanekud videoloengute ning üldiselt sekkumise kohta said edastatud uurimisgrupile ning nende abil arendati välja päris sekkumine. Õppeprogrammi läbides paranesid uuritava digioskused nii tema enda hinnangul kui ka uuringule eelnenud ja järgnenud digioskuste küsimustike vastuste võrdluses ning suurenes ka WHO-5 Heaolu Indeksi küsimustiku kohaselt heaolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Doctoral students’ perspectives on learning about teaching in the higher education context
(2024-06-04) Soomere, Triinu; Karm, Mari, juhendaja; Roxå, Torgny, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoriõpingute ajal õpetama õppimine võib tunduda teisejärguline teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise kõrval. Samas on teada, et paljud doktorandid jätkavad oma karjääri nii akadeemilises kontekstis, kus õpetamine on üks nende tööülesannetest, kui ka mitteakadeemilistes valdkondades konsultantidena või täiskasvanute koolitajana, kus nad vajavad õpetamisega sarnaseid oskusi. Lisaks on poliitikadokumendid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis suunanud ülikooliõpet muutuma õppimiskeskseks. Varasemad uuringud näitavad, et doktorandid ei tunne end õpetamiseks hästi ette valmistatutena, neil puudub süstemaatiline ettevalmistus õpetamiseks ning doktorantide õpetamisarusaamad võivad olla nii õppimiskesksed kui ka õpetajakesksed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja selgitada doktorantide arvamused kuidas erinevad õppimisviisid nende õpetama õppimist kujundavad. Empiirilised andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude vormis 25 doktorandilt neljast Eesti ülikoolist. Tulemused näitasid, et uuringus osalenud doktorandid pidasid õpetamise väärtust rõhutava ja õppimiskesksele lähenemisele keskendunud pedagoogilise kursuse läbimist toetavaks ja tähtsaks õpetamise õppimiseni viivate vestluste kujundamisel. Mitteformaalsetest vestluste toel õpetama õppimine oli uuringus osalejate sõnul seotud refleksiooniga. Veel selgus tulemustest, et osad doktorandid ei vestle õpetamisest kellegagi ja ilmnes ka doktoritöö juhendajatega õpetamisteemaliste vestluste puudumine. Lisaks näitasid tulemused, et mida rohkem on omaks võetud ülikooli õpetamiskultuuri normid, seda hõlpsam on saada kogukonna poolt aktsepteeritud. Kogukonna poolt aktsepteerimine võib hõlbustada või takistada õpetama õppimist. Tulemustest ilmnes ka, et transformatiivse õppimise protsessi ja liikumist õppimiskesksuse suunas kirjeldasid osalejad seoses kogetud rahulolematusega oma õpetamises ning oma õpetamise kriitilise refleksiooniga, mis põhines teoreetilistele pedagoogikateadmistele. Kontekst võib toetada või takistada transformatiivset õppimist, kuid osalejate sõnul sügaval tasandil toimuv transformatsioon jätkub olenemata kogetud toetusest ümbritsevas keskkonnas. Tulemuste põhjal tehti mitmeid ettepanekuid seoses formaalse ja informaalse õpetamise kohta doktorantidele, doktorantide juhendajate rolli kohta õpetama õppimisel ja ülikooli karjäärimudeli kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Karjääripöörde olemus ja selle sooritamise põhjused Tartu Ülikooli psühholoogia sessioonõppe tudengite näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Lillemets, Eneli; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, mis ajendab inimesi Tartu Ülikooli psühholoogia sessioonõppesse astuma ja kui paljud neist on tegelikult karjääripöörajad. Töö teoreetilises osas selgitati karjääripöörde definitsiooni ja tutvustati varasemaid uurimusi seoses karjääripöördega. Käesolev uurimistöö on kvalitatiivne uurimus, mille empiirilises osas koguti poolstruktureeritud intervjuude käigus andmeid seitsmelt sessioonõppe ülikooli tudengilt. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimuse tulemused näitasid, et õppima tuldi nii sisemiselt kui ka väliselt motiveerituna ning iseenda ja oma õpingutega ollakse rahul, mis omakorda mõjutab seda, et soovitakse edasi õppida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lev Vygotsky’s approach in the contemporary semiotic research of learning, meaning-making and inner speech
(2022-07-15) Fadeev, Aleksandr; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on selgitada kaasaegse kultuuri juurutatud märkide ja märgisüsteemide rolli inimese kognitiivsete ja psühholoogiliste funktsioonide kujundamisel. Samuti rõhutab töö Lev Võgotski uurimissuuna aktuaalsust ja olulisust õppimise, tähendusloome ja sisekõne käsitlemisel tänapäevases semiootikas. Väitekirja esimene osa keskendub kaasaegse kultuuri märkide ja märgisüsteemide rollile õppimises, meeldejätmises ja tähendusloomes. Töös näidatakse uue meedia keskkonnas tekkinud märgisüsteemide pädevuse väärtust hariduse, psühholoogia ja arengu seisukohast. Kultuuri märgisüsteemide valdamine kognitiivsete tööriistadena pakub noortele õppijatele võimaluse kasutada neid vahenditena oma käitumise reguleerimiseks, teadmistele ligipääsemiseks ning tähendusliku dialoogi alalhoidmiseks kultuuris ja kultuuriga. Võgotski ja kultuurisemiootilise lähenemise rakendamine hariduslike metodoloogiate arendamiseks on võimaldanud luua õpikeskkonna, mis toetab digikultuuri märgisüsteemide omandamist kognitiivsete tööriistadena. Väitekirja argumentide toetamiseks toodud tõendusmaterjal pärineb autori osalusel TÜ transmeedia uurimisrühma poolt arendatavalt digiplatvormilt "Haridus ekraanil". Doktoritöö teine osa käsitleb sisekõnet näitena kultuuriliste märgisüsteemide, eelkõige loomulike keelte, kasutamisest kognitiivsetes ja psühholoogilistes funktsioonides. Arutluse all on sisekõne olulisus erinevates tähendusloomelistes protsessides. Seejuures ei piirduta sisekõne rolliga vaid igapäevaelu nähtuste mõistmisel, vaid käsitletakse selle osalust ka loomingulistes ja kunstilistes protsessides. Väitekiri põhjendab kaasaegse kultuuri arengu mõju sellele, kuidas individuaalne sisekõne ilmneb kultuuris kunstiliste tekstide kaudu, ning püstitab hüpoteesi digikultuuri mõjust sisekõne struktuurile ja fenomenoloogiale.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena
(OECD, 2019) Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Luik, Piret; Leijen, Äli
TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perspectives of generative AI chatbot usage among caregivers of young children aged 3–7 in Singapore
(Tartu Ülikool, 2024) Hassan, Muhammad Imran bin; Bardone, Emanuele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
This study investigates caregivers’ perspectives on GenAI chatbots for learning activities with young children aged 3-7 in Singapore. How caregivers utilize Generative AI chatbots with children, and their views on its impact, are explored. Findings reveal that caregivers actively employ Generative AI chatbots to enhance children’s learning. While some caregivers embrace this technology, others remain cautious. Challenges include establishing effective school-home partnerships and ensuring safe use. As Generative AI evolves, educators and caregivers must adapt their practices to harness its potential in both home and school settings.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Predicting lower secondary school students’ intrinsic motivation in science learning: the role of context and teaching-learning approaches
(2023-10-11) Teppo, Moonika; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Loodusainete õppimisel on üheks oluliseks probleemiks õpilaste sisemise motivatsiooni langus, mis avaldub eriti ilmekalt üleminekul algkoolist põhikooli ehk puberteedieas. Uuringud näitavad, et selline tendents on tingitud mitmetest faktoritest, sealhulgas õpilaste psühholoogiliste põhivajaduste (autonoomia, kompetentsuse ja seotuse) vähesest toetamisest või mitterahuldamisest õppimisel, õpetajakeskse õpikeskkonna domineerimisest loodusainete tundides ja loodusainete õppimise irrelevantsusest (vähesest seotusest õpilaste igapäevaeluga). Käesolev doktoritöö keskendub õpi- ja õppetegevuste ning kontekstipõhise lähenemisviisi komponentide uurimisele 6. ja 9. klassi õpilaste sisemise motivatsiooni ennustamisel loodusainete õppimisel. Uuringu empiirilised andmed koguti põhikooli 6. ja 9. klassi õpilastelt ning loodusainete õpetajatelt elektrooniliste küsimustikega. Töös kasutati läbilõikeuuringu disaini ning andmeid koguti kahel ajahetkel kolmeaastase intervalliga. Grupivõrdluse tulemused näitavad, et 6. klassi õpilased tajuvad loodusainete õppimist sisemiselt motiveerivamalt võrreldes 9. klassi õpilastega, kinnitades varasemate uuringute tulemusi motivatsiooni langusetrendist põhikooli õpilaste seas vanuse kasvades. Töö tulemustest ilmneb, et nii 6. kui 9. klassi õpilased hindavad kõrgemalt selliste loodusteaduslike teemade õppimist, mis on esitatud nende igapäevaeluga seotud (personaalses või sotsiaalses) kontekstis võrreldes ainealases võtmes esitatud teemadega. Lisaks näitavad tulemused, et nii õpilased kui loodusainete õpetajad tajuvad traditsioonilisi õpi- ja õppetegevusi (nt loengu pidamine, küsimuste esitamine ja klassiarutelu) loodusainete tundides kõige sagedamini kasutatavateks võrreldes õpilaskesksete tegevustega (nt. koostöised tegevused ja katsetamine) ehkki traditsiooniliste õppetegevuste sagedasem tajutud kasutamine ennustab õpilaste sisemist motivatsiooni statistiliselt oluliselt kõrgemalt võrreldes õpilaskesksete tegevustega. Töö tulemused annavad mitmeid soovitusi sisemise motivatsiooni uurimiseks nii loodusteaduslikus hariduses kui ka loodusainete õpetajatele, et senisest tõhusamalt toetada õpilaste psühholoogliste põhivajaduste rahuldamist ning seeläbi suurendades nende sisemist motivatsiooni loodusainete õppimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: the role of behavioural intention and attitudes
(2022-01-12) Adov, Liina; Pedaste, Margus, juhendaja; Leijen, Äli, juhendaja; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uuringud on näidanud, et nutiseadmete kasutamisel hariduses on potentsiaal toetada nii õpilaste õppeedukust, motivatsiooni, uute oskuste omandamist kui ka koostöö- ja eneseregulatsioonioskust. Kuigi tehnoloogia kättesaadavus on tugevas kasvutrendis, on tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel väljaspool distantsõpet jäänud madalale või mõõdukale tasemele. Seega ei taga tehnoloogia olemasolu veel selle kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Uuringud on näidanud, et tehnoloogia kasutamine on tugevasti mõjutatud hoiakutest. Käitumise prognoosimisel tuuakse eraldi esile käitumiskavatsust (inimese valmisolekut teatud viisil käituda) kui n-ö vahesammu hoiakute ja käitumise vahel. Eeltoodut arvestades on doktoritöö eesmärk mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seost õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduse kontekstis. Andmeid koguti esimeses etapis küsimustike kaudu nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning teises etapis tehti õpetajatega intervjuud, et mõista nende kogemusi nutiseadmete ja laiemalt tehnoloogia vahendusel õpetamisega COVID-19-st tingitud eriolukorra algul. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui ka õpetajate seas prognoosivad hoiakud otseselt nutiseadmete kasutamist, mis viitab asjaolule, et hoiakud ei prognoosi üksnes kavatsust tehnoloogiat kasutada, vaid panustavad ka mõistmisse, kas ja millal viib kavatsus käitumiseni. Kokkuvõttes, doktoritöö tulemused osutavad, et sotsiaalse toe olemasolu, usk, et nutiseadmete kasutamisega tullakse toime, ja hinnang nutiseadmete kasulikkusele aitavad prognoosida nii õpilaste kui ka õpetajate käitumist, kusjuures sotsiaalse toe olemasolu paistab olevat olulisem õpetajate hulgas. Kui uuringu esimeses etapis hinnati käitumist nutiseadmete kasutuse sageduse alusel, siis intervjuude tulemused tõid esile vajaduse hinnata peale sageduse ka nutiseadmete kasutuse omapära. Nimelt ilmneb, et kuigi kõik õpetajad kasutasid tehnoloogiat igapäevaselt, siis kasutuse mitmekülgsus varieerus ning võis märgata kasutuse seoseid õpetajate hoiakutega ja valmisolekuga tehnoloogiat kasutada. Tulemustest lähtudes on doktoritöös esitatud mitmeid soovitusi nii nutiseadmete kasutuse uurijatele kui ka praktikutele, kes otsivad võimalusi toetada õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutust hariduslikel eesmärkidel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of academic, social and professional integration in predicting student retention in higher education information technology studies
(2017-10-06) Kori, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Infotehnoloogia (IT) roll ühiskonnas on kasvanud ja üha enam vajatakse tööturul IT-oskustega kõrgharidusega töötajaid. Igal aastal alustavad üliõpilased kõrgkoolides IT õpinguid, kuid suur osa neist õpinguid ei lõpeta. Kõrgkoolis edasijõudmist mõjutavaid tegureid on palju ning käesolevas doktoritöös luuakse nendest süsteem. Üliõpilasi on erinevat tüüpi ja seetõttu eristatakse käesolevas doktoritöös ka üliõpilaste profiilid, et oleks võimalik erinevate profiilidega üliõpilastele pakkuda just neile sobivat toetust õpingutes edasijõudmiseks. Tulemused näitavad, et õppekava valikul oli üliõpilaste jaoks kõige olulisem varasem IT-ga seotud kogemus, mis põhjustas huvi IT õppimise vastu. Töötamisega seotud aspektid (nt töövõimalused, palgad) olid üliõpilaste jaoks olulised nii õppekava valikul kui ka õpingute jätkamisel. Õpingute jätkamisel mängisid tähtsat rolli ka sotsiaalsed suhted kõrgkoolis. Käesoleva doktoritöö aluseks on USA-s loodud mudel, mis näitab akadeemilise ja sotsiaalse integratsiooni rolli kõrgkoolis edasijõudmisel. Doktoritöö tulemuste põhjal täiendati mudelit professionaalse integratsiooni rolli lisamisega, et see sobiks paremini IT erialade jaoks. Koostati empiiriline mudel, mis näitab, et IT erialadel õpingutes edasijõudmisel on olulised nii akadeemiline, sotsiaalne kui ka professionaalne integratsioon. Eriti tugevalt tuli välja professionaalse integratsiooni roll, mis viitab, et IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga. Seega on üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamisel oluline kõrgkoolide koostöö IT ettevõtetega nii õppekava arendamisel kui ka üliõpilastele praktiliste ülesannete andmisel. Üliõpilaste profiilide eristamisel leiti samuti, et osa üliõpilasi vajab õpingute jätkamiseks praktilist töökogemust IT valdkonnas. Lisaks eristati üliõpilaste profiilid, kes vajavad toetust keerulistes õppeainetes edasijõudmisel. Töö praktiline väärtus seisneb soovituste välja toomises, mis aitaksid tulevikus IT üliõpilasi toetada ja väljalangevust vähendada