Sirvi Märksõna "lifelong learning" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel
(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interim Evaluation of the European Lifelong Learning Programme 2007-2009: The National Report of Estonia
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Kirss, Laura; PRAXIS
This report summarizes the results of the interim evaluation of the European Lifelong Learning programme 2007-2009 in Estonia. The main objectives of the interim evaluation were: a) to analyse results of the LLP achieved hitherto and to identify lessons learned and good practices; b) to give recommendations for improving the execution of the current programme in the remaining stage of its implementation and; c) to give input for the preparation of the future programme in the field of lifelong learning. The analysis concentrated on the aspects of relevance, effectiveness and efficiency.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multiple approaches to learners’ success and factors affecting it in computer programming MOOCs
(2024-07-11) Rõõm, Marili; Luik, Piret, juhendaja; Lepp, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia areng nõuab inimestelt uusi teadmisi ja oskuseid ning üheks oskuseks, mida praegusel ajal vajatakse, on programmeerimine. Üheks võimaluseks uute oskuste, sh programmeerimise, õppimise alustamiseks on vaba juurdepääsuga e-kursused (ingl massive open online course, MOOC). Probleemiks on aga see, et suurem osa MOOCidel osalejatest ei ole edukad. Õppijate edu saab vaadata erinevalt ning selles lõputöös oli üheks edu käsitluseks kursuse lõpetamine ning teiseks see, kas õppijad teevad kursusel nii palju või enam, kui nad on kavatsenud teha. Selle lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid ja kuidas need mõjutavad õppijate edu programmeerimise MOOCidel. Kavatsustest lähtuv edu ja edu mõjutavad tegurid on teaduskirjanduses alauuritud valdkond. Selles lõputöös valiti edu mõjutavateks teguriteks ootuste-väärtuste motivatsiooniteooria põhjal õppijate taustategurid, motivatsioon, kaasatus (ingl engagement), aja ja MOOCi tegevuste kasutamine ning sooritus (ingl performance). Tulemuste kohaselt oli väljalangejate arv suurim MOOCide alguses ja kursuse lõpupoole enne projekti. Kursuse lõpetamist mõjutasid aja ja kursuse tegevuste kasutamine ning sooritus. Kavatsustest lähtuvat edu mõjutasid õppijate haridustase, eelnev kogemus kursuse teema ning veebipõhise õppega, kursuselt saadava tunnistuse kasulikkus (motivatsioon) ning õppematerjalides olevate lisamaterjalide kasutamine (kaasatus). Selle lõputöö ja varasema kirjanduse tulemustest koostati mudel, mis sisaldas kahte õppijate edu lähenemist ning neid mõjutavaid tegureid. See uurimus laiendab õppijate edu käsitlust teaduskirjanduses, eriti õppijate kavatsustel põhineva edu osas. Tulemused on kasulikud MOOCide korraldajatele, et mõista paremini kursusel osalejate käitumist ja toetusvajadust nende edu taustal ning anda sisendit selleks, et MOOCe kuluefektiivsemaks muuta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
OECD Skills Outlook 2013 First Results from the Survey of Adult Skills
(OECD, 2013) OECD
A decade after the publication of results from the first round of the Programme for International Student Assessment (PISA), its seminal assessment of the knowledge and skills of 15-year-olds, the OECD has conducted its first Survey of Adult Skills, which extends the assessment of skills to the entire adult population. The survey, a product of the OECD Programme for the International Assessment of Adult Competencies (PIAAC), focuses on skills – literacy, numeracy and problem solving – similar to those assessed in PISA; but the two studies use different assessment tasks, reflecting the different contexts in which 15-year-old students and older adults live. The surveys have complementary goals: PISA seeks to identify ways in which students can learn better, teachers can teach better, and schools can operate more effectively; the Survey of Adult Skills focuses on how adults develop their skills, how they use those skills, and what benefits they gain from using them. To this end, the Survey of Adult Skills collects information on how skills are used at home, in the workplace and in the community; how these skills are developed, maintained and lost over a lifetime; and how these skills are related to labour market participation, income, health, and social and political engagement.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena
(OECD, 2019) Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Luik, Piret; Leijen, Äli
TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Second Information Technology in Education Study: SITES 2006 Technical Report
(The International Association for the Evaluation of Educational Achievement (IEA), 2007) Carstens, Ralph; Pelgrum, Willem J.; Tallinna Ülikool
SITES 2006 examined how teachers and students used ICT and the extent to which certain pedagogical practices considered to be conducive to the development of ""21st century"" skills were present in comparison to traditionally important ones. These 21st century skills were defined in terms of students' abilities to engage in lifelong learning (collaborative and self-directed inquiry) and their connectedness (ability to collaborate with and learn from peers and experts). In addition, analyses were conducted to identify conditions at the system, school, and teacher level that were associated with different pedagogical practices and different ways of using ICT for teaching and learning. The study used questionnaires to collect information from school principals, technology coordinators, and mathematics and science teachers; a national context questionnaire gathered policy information on education and ICT use. For 15 countries that participated in SITES Module 1, SITES 2006 also provided an opportunity to examine changes in pedagogy and ICT use since 1998. The main data collection took place in 2006. In 18 countries, the data were collected online.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.