Sirvi Märksõna "mõisted" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 35

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Post-Structuralist “Concept” of Legitimacy
(2014-04-14) Kitus, Andro
Käesolev väitekiri käsitleb legitiimsuse kontseptsiooni. Töö eesmärgiks on jõuda dekonstruktiivse analüüsi kaudu nn. post-strukturalistliku legitiimsuse „kontseptsiooni“ sõnastamiseni. Põhitähelepanu koondub Jacques Derrida ja Hannah Arendti käsitlustele vabariikliku asutamisaktiga seonduvast „nõiaringi“ paradoksist. Võttes vaatluse alla teemad nagu vabariikliku asutamisakti loogika, performatiivide-konstatiivide eristus, vägivald, dekonstruktsiooni eetika ning analüüsides autorite nagu Hannah Arendt, John Austin, Jacques Derrida, Bonnie Honig, Walter Benjamin, Ernesto Laclau asjakohaseid tekste, näitab käesolev väitekiri, et legitiimsus töötab ühiskondlikul väljal nagu derridalik infrastruktuur – resigneerimine.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ajaloo mõistete valiku ja seletamise metoodika sõnastiku koostamisel
(Tartu Ülikool, 2007) Hallik, Terje; Mikk, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku huvi mõiste sisustamisest karistusseadustikus ja kriminaalmenetluses
(Tartu Ülikool, 2014) Kukk, Aalo; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Beiträge zur Logik des Typusbegriffs
(1938) Koort, Alfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
D. Andreae Alciati Ivrecons. Clarissimi De Verborvm Significatione Libri Qvatvor. Eiusdem, in tractatum eius argumenti ueterum Iureconsulto[rum] Commentaria
(Lugduni : Sebastianus Gryphius, 1530) Alciato, Andrea
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Decision as heresy
(2013-06-20) Sooväli, Jaanus
Oma dissertatsioonis keskendun otsuse (ingl. decision, pr. décision, sks. Entscheidung) mõistele. Väitekirjas näitan, et on võimalik ja mõttekas kõnelda kahest teineteisega küll mitmes mõttes seotud, kuid seejuures omavahel siiski põhimõtteliselt ja radikaalselt erinevast otsusekäsitusest. Ühte neist käsitusist, mida uurimuses on nimetatud traditsiooniliseks ja domineerivaks, nähakse pärinevat Aristoteleselt, teist, mida uurimuses nimetatakse selle traditsioonilise käsituse suhtes hereetiliseks (ketserlikuks), Jacques Derrida töödest. Esmalt visandan oma väitekirjas Aristotelese otsusekäsituse, eritlen ja tõlgendan sellega seotud raskuspunkte ning toon välja eeldused ja mõisted – nagu vabatahtlik(kus) (hekôn), püsiv loomuseadumus (hexis), voorus (aretê), mõistuslik kaalutlus (bouleusis) jne. –, millele see otsusekäsitus põhineb. Seejärel võtan vaatluse alla Jacques Derrida otsusekäsituse, näidates detailselt, et see käsitus mitte ainult – sest ta teeb muuhulgas ka seda! – ei problematiseeri ega radikaliseeri Aristotelese käsituse mitmeid aluseid ja tunnuseid, vaid lahkneb neist mõnes olulises punktis väga reljeefselt ja otsustavalt. Uurimuses on väidetud, et Derrida ei mõista otsust mitte enam „subjekti“ aktiivsusel, autonoomsusel ja/või püsival loomuseadumusel, vaid pigem just teataval „heteronoomsusel“ ning „passiivsusel“ põhinevana.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Anwendung der Begriffsgeschichte auf die Sprachwissenschaft
(1900) Gulkowitsch, Lazar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Bildung des Begriffes Hasid.
(1940) Gulkowitsch, Lazar
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ennetava enesekaitse mõiste rahvusvahelises õiguses
(Tartu Ülikool, 2005) Eenmaa-Dimitrieva, Helen; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geomeetria ja trigonomeetria valemite kogu
(1926) Kaljuvee, Eduard, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geomeetria mõistete omandamine II kooliastmes
(Tartu Ülikool, 2019) Olsen, Marje; Palu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel
(2018-08-24) Hendrikson, Reet; Tavast, Arvi, juhendaja; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keel ja loogika : avec un résumé: [Le langage et la logique]
(1932) Koort, Alfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Korduv, süstemaatiline, jätkuv ja vältav süütegu
(Tartu Ülikool, 2014) Pettai, Siim; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kurat ja põrgu imemuinasjuttudes
(Tartu Ülikool, 2013) Roosnupp, Liis-Marii; Järv, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lähisuhte mõiste sisustamine KarS § 121 lg 2 p 2 tähenduses
(Tartu Ülikool, 2023) Einola, Annabel; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meanings of the main concepts of peace education among Estonian and American secondary students
(Tartu Ülikool, 2010) Mägi, Eve; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mis on filosoofia ja miks seda vaja on? Deleuze'i ja Guattari "Mis on filosoofia?" põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Nõlvak, Teele; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Antud tagasihoidliku uurimuse eesmärgiks ongi esitada Deleuze’i ja Guattari filosoofia mõiste, vaadelda, mis moodi see erineb teadusest, kunstist ning eelkõige loogikast. Ja seejärel näidata, miks filosoofia vajalik on ja kahtlemata selleks ka jääb.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mõiste "ala kaitse-eesmärk" käsitlus Euroopa Liidu keskkonnaõiguses ning mõiste rakendumine siseriiklikus õiguskorras
(Tartu Ülikool, 2013) Treumund, Barbara; Veinla, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool