Sirvi Märksõna "maalt väljasaatmine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste kinnipidamine väljasaatmismenetluses
(Tartu Ülikool, 2013) Belitšev, Egert; Saar, Jüri; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Asylrecht, in seiner geschichtlichen Entwickelung beurtheilt vom Standpunkte des Rechts und dessen völkerrechtliche Bedeutung für die Auslieferung flüchtiger Verbrecher : eine Abhandlung aus dem Gebiete der universellen Rechtsgeschichte und des positiven Völkerrechts
(Dorpat : E. J. Karow, 1853) Bulmerincq, August von, 1822-1890
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Vabariigi elamislubade andmisest keeldumine või kehtetuks tunnistamine välismaalasest lähtuva ohu tõttu
(Tartu Ülikool, 2020) Suurkuusk, Elise; Lapimaa, Villem, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti, Läti ja Leedu NSV-st väljasaadetute vabastamiskord 1945.–1989. a
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-26) Gams, Elmar; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Maripuu, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
1941., 1945.–1952. a Balti liiduvabariikides läbi viidud väljasaatmisoperatsioonide käigus represseeriti ligikaudu 202 148 inimest: Eesti NSV-s 28 439, Läti NSV-s 53 361 ja Leedu NSV-s 120 348. Perioodil 1945–1954 tähendas vabastamiskord väljasaatmisotsuste tühistamist ja puudutas „kulakuid“ ning pärast 1947. a väljasaadetuid. Erandid olid haruldased (nt 1941. a välja saadetud lapsed). Alates 1954. a tähendas vabastamiskord peamiselt vabastamist väljasaatmisotsuseid tühistamata. See üleliidulisel tasandil algatatud protsess viis kõigi Balti liiduvabariikidest väljasaadetute järkjärgulise vabastamiseni 1965. aastaks. Vabastamiskord liiduvabariikide tasandil järgis üleliidulisel tasandil seatud kurssi, keskendudes nii väljasaatmisotsuste tühistamisele kui ka vabastamisele väljasaatmisotsuseid tühistamata. Alates 1965. a kuni 1980. aastate lõpuni tegelesid Balti liiduvabariigid nende represseeritute väljasaatmisotsuste tühistamisega, kes olid varem vabastatud ilma väljasaatmisotsuste tühistamiseta. Selline vabastamiskord sarnanes varasema 1930. aastate esimesel poolel välja saadetud „kulakute“ vabastamiskorraga, mis tähendas, et väljasaatmisoperatsioonide käigus represseeritute vabastamiskord oli loodud juba Stalini valitsemisajal. 1988. a hakkasid Balti liiduvabariigid seni kehtinud korrale vastu astuma. Ehkki „kulakute“ väljasaatmisotsused tunnistas esimesena kehtetuks Eesti NSV, ometi kõige kiiremini kõigi väljasaatmisotsuste tühistamiseni jõudis Leedu NSV. Läti NSV-s jõudis vastav protsess lõpule alles suvel 1989.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Õigus kontrollida sisserännet ning väljasaatmise ja väljaandmise lubamatus
(Tartu Ülikool, 2002) Jäärats, Klen; Markvart, Enn, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike Eestist väljasaatmisega seonduvad probleemid
(Tartu Ülikool, 2013) Paluteder, Kristjan; Andresen, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvastikuõigus
(Sisekaitseakadeemia, 2003) Kopamees, Veiko
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvusvahelise kaitse taotlejate inimõiguste tagamine kiir- ja piirimenetluses
(Tartu Ülikool, 2017) Lepper, Kaspar; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigist väljasaatmine ja riiki sissesõidu keelamine lisakaristusena
(Tartu Ülikool, 2013) Sepper, Kaire; Saar, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Süüdimõistetu väljasaatmine riigist lisakaristusena
(Tartu Ülikool, 2011) Svarval, Eero; Markina, Anna, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2022) Luik, Eike; Ehin, Piret, juhendaja; Belitšev, Egert, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö „Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus“ analüüsib, milline on pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate isikute olukord Euroopa Liidus sh Eestis, nendele isikutele laienevate toimetulekumeetmete piisavus ning nende seadustamise võimalused. Töö empiirilise osa läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset metodoloogiat, mille andmekogumise meetodiks oli poolstruktureeritud ekspertintervjuude läbiviimine valdkonna ekspertidega Eestis. Seitsme ekspertintervjuu põhjal koostati Eesti olukorda analüüsiv kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö aktuaalsus tuleneb sellest, et kuigi hetkel on takistatud väljasaatmise perspektiiviga isikute arv Eestis väike, võib eeldada, et seoses ebastabiilse olukorraga Vene Föderatsioonis on lähiajal olukord muutumas ning selliste isikute arv kasvab märkimisväärselt. Magistritööl on kolm peamist järeldust. Kuigi seni on takistatud väljasaatmisperspektiiviga isikute arv väike, saab ekspertide arvates senist isikute seadustamiste arvu pidada põhjendatuks ja piisavaks. Ebapiisavaks saab pidada aga isikutele pakutavat toimetulekuteenuste ringi, mis on küll piisav olukorras, kus isik peaks viibima lühikest aega (kuna teenus ei ole disainitud pikaajaliseks teenuseks), mis aga ei taga inimese inimväärset kohtlemist pikaajalisel teenusel. Samuti ei ole proportsionaalne, et vältimatu abi sotsiaalteenuse finantseerimise kohustus lasub ainult kohalikul omavalitsusel. Isikute seadustamisel on Eestis võimalik takistatud väljasaatmisperspektiiviga välismaalasele anda elamisluba humaansetel kaalutlustel, mis on erandlik elamisloa vorm ning põhineb ameti diskretsiooniotsusel. Töö teeb soovitusi, et elamisloa andmist võiks laiendada ka isikutele, kelle väljasaatmine on olnud takistatud pika aja vältel ning nad on näidanud üles koostöötahet enda väljasaatmise osas, ei ole olnud nende väljasaatmist olnud võimalik ellu viia. Samuti teeb töö soovitusi, kuidas muuta ebaseaduslikult riigis viibiva isiku igapäevast elu inimväärsemaks.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Välismaalase väljasaatmine illegaalse immigratsiooni tõkestamise vahendina
(Tartu Ülikool, 2007) Niit, Marju; Reenumägi, Aare, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Välismaalasest kurjategija riigist väljasaatmine Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Kohtu ning Šveitsi ja Venemaa praktikas
(Tartu Ülikool, 2020) Pütsepp, Anneli; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Välisriigi kodanikest süüdimõistetute väljasaatmisega seotud õiguslikud probleemid
(Tartu Ülikool, 2020) Pedaspuu, Helen; Soo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Väljasaatmine Pätsi režiimi ajal
(Tartu Ülikool, 2012) Raiste, Martin; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase väljasaatmise võimatuse tuvastamine ja tema Eestis viibimise seadustamine
(Tartu Ülikool, 2015) Sikk, Kristi; Andresen, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool