Sirvi Märksõna "meedia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 427

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16.-24. aastaste noorte hinnangud HIV-valdkonna kampaaniatele
(Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2009) Trummal A
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2010) Dotsenko, Jevgenia; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2005. aasta jaanuaritormiga seotud emotsioonide ja müütide representatsioon fookusrühmavestlustes kriisipsühholoogia aspektist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2010) Sieberk, Anu; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste meediakajastus: Eesti rahvusvahelises võrdluses
(Tartu Ülikool, 2010) Lass, Liisu; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2021. aasta Kabuli vallutamise raamistamine rahvusvahelises veebimeedias CNNi, AlJazeera ja Euronewsi näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Gortfelder, Berta; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-7aastaste poiste ja tüdrukute meediaeeskujud
(Tartu Ülikool, 2011) Lapp, Liivika; Kalmus, Veronika, juhendaja; Vinter, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this bachelor thesis is to find out and analyse the media role models of 5-7 year old boys and girls. While media plays an important role in young children’s everyday life, it is important to find out why some characters are so popular while the others do not catch children’s attention. The other purpose of this thesis was to find out which characteristics are preferred by boys and which ones by girls. The study consists of four chapters. The first chapter gives an overview on theoretical and empirical material such as theories of child development and theory of social learning. Theory of wishful identification proves that children imitate their favourite characters by taking over characters’ behaviour. Differences between male and female characters are also emphasized in this chapter. The second chapter presents the research methodology and gives an overview of the selection. In the third chapter, main results are presented in six different categories by childrens’ quotations. The fourth chapter of the study concludes the results and discusses the subject in wider point of view. Very specific characters that everyone would have liked and idealised did not occur in childrens’ answers. Conclusions can be made by the specific features that children’s favourite characters have. For example, the characters are not realistic and they do not adapt easily to everyday life. These characters only entertain children having no serious meaning so they do not offer educational material. As presumed, differences occurred between boys’ and girls’ favourite characters. Boys prefer characters who have special skills and who act in concrete situations. Girls’ favourite characters are physically attractive but without any specific and memorable skills. The problem is, that girls can not find any meaning in their role models’ behavior and action. It is important to pay attention to television programs that children watch and give some parental comments on the characters’ behavior and actions. Watching violent programs does not necessarily lead to violent behavior but it is important to explain the action of the characters to avoid idealising unimportant values.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5G ohtude diskursuse konstrueerimine Eesti meedia näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Tubelt, Ene; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acceso a la información y su relación con el dominio de lengua en la comunidad estonia en España durante la pandemia de COVID-19
(Tartu Ülikool, 2022) Terner, Kai-Liis; Kruse, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg metafoorina meediatekstides ja fraseoloogias
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2015) Gerasjova, Anna; Degel, Larissa, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Eesti keele ja kirjanduse lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aivar Otsalti representatsioon online-meedias seoses Kalle Kolgi kaasusega
(Tartu Ülikool, 2009) Peitel, Kerly; Kõnno, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri Motomaania ja tema lugeja
(Tartu Ülikool, 2009) Sang, Andres; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduskriitika ajakirjanduse rollist Eesti ühiskonnas 2011-2012
(Tartu Ülikool, 2013) Inselberg, Kadri; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Analüüsisin uurimistöös aastatel 2011-2012 ilmunud ajakirjanduskriitilisi arvamusartikleid, mille autorid ei ole ajakirjandust õppinud ega ise ajakirjanduses töötanud. Töö eesmärk oli saada teada, millisena kujutavad ajakirjandust valdkonnavälised arvamusliidrid − millisel tasandil ajakirjandust kirjeldatakse, millised ajakirjandusest rääkimise diskursused esile kerkivad ning milliseid rolle ajakirjanduselt ühiskonnas oodatakse. Uurides 16 arvamusartiklit kriitilise diskursusanalüüsi meetodil selgus, et kuigi iga kirjutaja isiklikud hoiakud ja motivatsioon artikli kirjutamiseks olid erinevad, leidus siiski arvamustes palju sarnaseid ootusi, etteheiteid ja hoiakuid. Ajakirjandust käsitleti peamiselt institutsiooni tasemel ning igasugust konkreetsete väljaannete ja ajakirjanike nimede välja toomist välditi. Kirjutajad ei eristanud isegi erameediat ja avalik-õiguslikku ringhäälingut. Mitu autorit liigitasid ajakirjandust uudisvooks ja uurivaks ajakirjanduseks, millest vaid viimast pidasid kvaliteetseks ja tõsiseks ajakirjanduseks. Diskursustest joonistusid kõige selgemalt ajakirjandusest rääkides välja äridiskursus ehk meedia muutumine tavaliseks teenuseks, mille tegijate eesmärk on võita võimalikult palju kliente ja teenida raha, ning neljanda võimu diskursus, mille puhul tõdeti, et ajakirjandusel on tänapäeval ühiskonnas arvestades oma ärihuvisid liiga suur võim. Seega heideti ajakirjandusele ette avalikkuse huvide teenimise välja vahetamist kommertshuvide vastu. Ootused ajakirjanduse rollile demokraatlikus ühiskonnas on autoritel traditsioonilised ning ühtivad McQuaili (2003) välja toodud peamiste ajakirjanduse rollidega − otsida ja vahendada tõde, valvata ühiskonna institutsioonide tegevuse üle, filtreerida infovoost välja ja tuua auditooriumini oluline ning aidata kaasa rahva ühtse identiteedi ja solidaarsuse kujunemisele. Kõige murettekitavam on tulemus, et Eesti ajakirjandust ei käsitletud enamasti kui head tegelast, vaid pigem kui kedagi, kes on oma huvide peal väljas, moonutab infot ja käitub inimestega, sh riigivalitsejatega ebaõiglaselt. Võib öelda, et analüüsitud arvamusartiklid olid valdavalt siiski pigem konkreetsete isikute emotsionaalsed sõnavõtud kui ajakirjanduse rolli demokraatlikus ühiskonnas reflekteerivad analüüsid. Lisaks saab analüüsi tulemustest järeldada, et kokku on põrganud inimeste traditsioonilised ootused ajakirjandusele ning ajakirjanduse enda identiteedikriis, mille tulemusena valitseb avalikkuses segadus ja pahameel, mille lahendust polegi veel võimalik ette näha. Arvamusliidrite ajakirjanduskriitiliste arvamusartiklite analüüsimine oli huvitav ja selle teemaga võiks kindlasti ka edasi minna, võrreldes näiteks ajakirjanike ja meediateadlaste ning meediaväliste arvamusliidrite samal perioodil kirjutatud ajakirjanduskriitikat või lugejakirju. Samuti võiks uurida põhjalikumalt ajakirjanduse ja ajakirjanike mainet inimeste silmis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslike töövõtete ja online-väitluse formaadi väljaarendamine Postimees.ee online-väitluse näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Ivask, Signe; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Postimees.ee veebileheküljel läbi viidava onlineväitluse formaati ja seda mitmest aspektist. Töö annab ülevaate, mida teeb ajakirjanik onlineväitluse juures, milline on tema professionaalne roll ning töörutiinid. Sealjuures tuleb teemaks teiste väitlusega seotud osapoolte rollid ja nende endapoolsed määratlused ning toetumine teoreetikute poolt pakutud definitsioonidele. Käesoleva töö veel üheks eesmärgiks on uurida, mis saab siis, kui reaalajaline narratiiv (väitlus) viia üle veebikeskkonda. Postimees.ee lahendus pakub auditooriumile võimalust väitlusesse sekkuda. Sellest tõstatub veel üks töös arutusele tulev küsimus: kuidas meediaväljaanne kasutab ära auditooriumi kaasamist ja interaktsiooni. Uurimistulemustest selgus, et ajakirjaniku roll on formaadis suhteliselt „nähtamatu“ ja sellest johtuvalt on väitlejad online-väitluse protsessis enese ja ajakirjaniku määratlemisel ebakindlad. Välja tuli, et tegelikult väitlejad ei peagi ajakirjanikku vahendajana oluliseks, sest nad ei tea, mida ajakirjanik teeb. Kuna online-väitluse korraldajameeskonnas on nii Väitlusseltsi-poolne moderaator kui ka meediaväljaande-poolne toimetaja, siis sellest tulenevalt uuris käesoleva töö autor nende omavahelisi rollijaotusi. Semistruktueeritud intervjuude analüüsil selgus, et meediaväljaandepoolne toimetaja ja moderaator polnud päris selgepiiriliselt välja joonistunud, millised tööülesanded on neil kummalgi. Küll aga oli üks kindel kokkulepe: ajakirjanik laadib materjali üles ehk tema on jätkuvalt „väravavaht“. Töös on laiemalt kirjeldatud meediaväljaande-poolse toimetaja ja moderaatori töörutiine. Online-väitluse juures saab auditoorium näidata meelestatust teema suhtes, kommentaariumis teema üle diskuteerida, pakkuda välja lugejaküsimusi, osaleda gallupis, näidata kommentaaride ning vastuste-küsimuste suhtes meelestatust. Küll aga jäi auditoorium kogu väitluse protsessis siiski vaid pealtvaatajaks. Meediaväljaanne pakub interaktiivsust, kuid ei kaasa tegelikkuses auditooriumit väitlusesse ega viita oma ajakirjanduslikus sisus auditooriumi meelsusele. Postimees.ee online-väitluse formaat on käesoleva töö uurimistulemustest lähtudes veel veebikeskkonda sobitumas ja välja arenemas. Et online-väitluse formaati tõhusamaks muuta, lisas käesoleva töö autor uurimistulemustest inspireeritult juurde soovituste peatüki.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika
(Tartu Ülikool, 2014) Ruuda, Lennart; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslikud osaluseksperimendid ajalehes Eesti Ekspress 1989 - 2010
(Tartu Ülikool, 2011) Mallene, Laura; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of the Bachelor’s thesis “Participatory Stories in the Weekly newspaper the Eesti Ekspress 1989 - 2010” was to study participation as a method of reporting. Participatory story is one of the most challenging approaches of information gathering, which leads the journalist away from the safe environment of the newsroom and requires more than just excellent interviewing techniques and masterful skill of writing and is often exhausting both physically and mentally. The result, however, is more powerful. In the theoretical part of the thesis, the term "participatory story" was explained and also ethical conflicts, newsworthiness and the journalist's role in it were explored. First, an overview was given of different definitions authors have used for participatory story. It was then discovered that participatory story is understood very differently - the term itself is used in many different ways, whether it is understood as a genre in itself or a method of gathering data. Nevertheless, authors were at a consensus that participatory reporting should not be used lightly: it is a sensitive mode, which can easily damage both the source as well as the reporter. In the second part of the thesis, participatory stories from the Estonian weekly newspaper the Eesti Ekspress were analyzed, using text analysis as the main method. The analysis includes participatory stories from the very first issue in 1989 up to 2010. The analysis was supported with interviews made with professional journalists working for the Eesti Ekspress. Examining the definitions provided by the journalists and the definitions from the theoretical part from this thesis side by side, it was possible to compose a unified definition of a participation story: a participation story is a form of reporting, where the journalist manipulates reality and places him-/herself or the subject in a new environment, therefore creating the content of the story through direct action. The analysis showed that it is characteristic for a participation story to develop a strong first person narrative in the final article, mainly through expressing individual thoughts, commenting on (own or others') behavior and interior monologues. The unusually small role of soft news newsworthiness criteria also became apparent in choosing the topics for the articles, from which it can be concluded that the genre of participation story itself is as important as the newsworthiness criteria themselves or even more important. It is impossible to cover all aspects of the participation story in just one thesis. In this thesis I tried to discuss only the most noteworthy traits. There is much material for further study: an in-depth study of the language and style characteristic to participation stories, how a journalist conducting a participation story relates to his or her sources and a comparison of different perspectives used in participation stories in Estonian and foreign media.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ajakirjandustudengite motivatsioon ja arvamus ajakirjaniku elukutsest
(Tartu Ülikool, 2002) Vahemets, Liina; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusžanrite muutumise tendentsid. Uudisžanri muutumine ajalehe Postimees näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike ametialased võimusuhete rollid Eesti uudistes
(Tartu Ülikool, 2021) Närska, Ann Marii; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö oli osa rahvusvahelisest uuringust nimega Journalistic Role Performance. Siinse töö eesmärgiks oli uurida Eesti uudistes ajakirjanduslike rollide, nagu lojaalne vahendaja ja valvekoer, esinemise seotust uudisteemade ja väljaannetega trüki- veebi-, tele ja raadioajakirjanduses. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati andmete analüüsimiseks standardiseeritud kontentanalüüsi. Rahvusvahelise projekti juhistest tulenevalt kasutati valimi moodustamisel Stevensoni ehk konstrueeritud nädala meetodit ning terve 2020. aasta jooksul koguti kahe konstrueeritud nädala raames kokku 2409 uudislugu, mis hiljem kodeerimistabeli järgi kodeeriti. Analüüsist selgus, et Eesti uudisisus esines valvekoera rolli enim riigivõimu ning politsei ja kuritegevusega seotud teemalistes uudistes. Lojaalse vahendaja rolli esines kõige rohkem sporditeemalistes uudistes, aga ka kultuuriuudistes. Seoses Covid-19 uudislugudega võivad tulemused viidata lojaalse vahendaja rolli varjatud esinemisele. Allikate puhul oli näha, kuidas niigi kõige populaarsemad riiklikud ja poliitilised allikad, olid Covid-19 uudislugudes veelgi tihedamini kasutatud ning neid leidus Covid-19 uudistes pea pooltes uudistes. Samal ajal kui näiteks tervishoiu taustaga allikaid kasutati lugudes vaid igas kuuendas Covid-19 teemalises uudises. Valvekoera rolli esines väljaannetest enim Eesti Päevalehes, “Seitsmeste” uudistesaates ja Õhtulehes ja ERRi raadiosaates “Päevakaja”, kus rolli esineb üle pooltes lugudes. Platvormide lõikes esines valvekoera rolli kõige rohkem ajalehtedes ning kõige vähem veebiuudistes. Lojaalse vahendaja rolli esines enim Postimehe ja Eesti Päevalehe uudislugudes. Platvormide lõikes esines lojaalse vahendaja rolli enim ajalehtedes ning kõige vähem raadios. Seosed eliitidega olid valvekoera rolli puhul kõige tugevamad poliitilise eliidiga ning enim esines seoseid Eesti Päevalehes, Postimehes ja “Päevakajas”. Ärieliidi suhtes on kõige kriitilisemad delfi.ee portaali ajakirjanikud. Kultuurieliidi puhul on kõige rohkem on valvekoerarolli seotust esinenud Õhtulehes. Lojaalse vahendaja rolli esines seoses poliitilise eliidiga pigem vähe. Enim “Seitsmestes”, “Reporteris”, “Aktuaalses kaameras”, mis on kõik teleplatvormid. Äri- ja majanduseliidi ja lojaalse vahendaja rolli seosed olid kõige tihedamad “Reporteris”. Kõige rohkem on lojaalse vahendaja roll seotud väljaannetes kultuurieliidiga. Enim kiidavad ja toetavad kultuurieliiti Õhtuleht ning Postimees ning neile järgneb üsna väikse vahega Eesti Päevaleht. Eestis on valimisse kuulunud uudislood kirjutanud ajakirjanikud võimukauged, sest võimusuhete osas on valvekoera rolli märkimisväärselt rohkem esindatud kui lojaalset vahendajat. See kinnitab ka põhja klastrile omast madalat poliitilist parallelismi, kuhu Eesti kuulub. Toetav on Eesti uudissisu kultuuri ja spordi suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike blogide meediakriitiline dimensioon
(Tartu Ülikool, 2011) Lang, Juhan; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
In this paper I used qualitative method to find out what kind of opportunities and changes has the blogging of journalists brought on the system that grants the responsibilty of the media, why do journalists write a blog aside their regular job and in what capacity can it increase the transparency and diversity of views. In other words in which way could the blogs of journalists fulfill the functions of the obligation of reporting. To get an idea of a larger picture, interviews were conducted also with several executive editors. In doing so, there were examined how great potential they see in media blogs as accountability instruments and whether they could also bring economic benefits to the publication. The executive editors were also asked to assess the efficacy of different self-regulatory bodies in Estonia. The theoretical chapter gives an overview of the mechanisms of the obligation of reporting on a proffesional level that have been in use throughout time. Quick techonological development that enables people to post limitless information on the Internet has also significantly broadened the choice between media channels. This has increased the need for proffessional and independent media. The media blogs have been viewed as one of the systems of the obligation of reporting in this context. It became clear from the interviews with the blogging journalists that the journalists see in blogs a potential to turn the process of handling information more transparent but at the same time they do not believe that it could really work. The most journalists also do not see blogs as an adequate system of obligation to report because the format of blogs suggests smaller responsibility in what has been published. So the danger on the objectivity of blogs was recognised. The problem of objectivity and imbalance also emerged in the case of the supposed potentiality of blogs to increase the diversity of views in the media. Although the journalists found that blogs can increase the diverity of views in media, they agreed that the blogs have not significantly done it so far. The low quality of information was brought out as one reason. Contrary to the work in a publication the blogging environment enables the author total freedom in content and form. Moreover, it was pointed out that quality norms for texts, the relations inside the editorial and market pressure can restrict autonomy. Significantly looser borders and personal motives were the main reasons why journalists blog aside their regular work. It was also brought out that usually no material compensations come along with blogging but there is also not much time invested in a post. Among immaterial rewards journalists emphasize influence the most. The interviews conducted to the executive editors revealed that, although in some cases media blogs provide relatively high potential to change media more transparent, they haven't significantly done it so far. Most of them also didn’t believe that media blogs could ever take a role to be a watchdog over the watchdog. Because this paper concentrated pimarily on the media blogs it does not give an overall picture of the situation in blogging because most of the blogs that are critical towards media are kept by people who directly do not work in publications. To create a broader picture it should be researched with the help of qualitative method further on what kind of role the blogs of this target group fulfill in the given context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike oskused valeinfo tuvastamisel: olevik ja tulevikuvaated
(Tartu Ülikool, 2021) Kikas, Brita; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö erivorm on mõtteline edasiarendus meie uuringust ja Indrek Ojametsa bakalaureusetööst. Esimene eesmärk on laiendada intervjuude tulemusi võimalike tulevikuvaadete kontekstis ehk tuua esile väljakutsed, mis infokorratuse kontekstis võivad mõjutada ajakirjanike tööd faktikontrollis. Teine eesmärk on vahendada teadustöö tulemusi eesti keeles, sest sellest uuringust võiksid kasu saada Eesti ajakirjandusväljaanded. Viimase täitmiseks kirjutasin koos juhendajaga artikli ajakirjale Vikerkaar. Artikkel võtab kokku uuringu tulemused ning lisab neile tulevikuvaated. Magistritöö uurimusküsimused on: 1. Milliseid oskusi kasutavad eesti ajakirjanikud infokorratuse tuvastamisel? 2. Milliseid oskusi ja pädevusi võivad ajakirjanikud vajada infokorratuse tuvastamiseks lähtuvalt tulevikuvaadetest? Uuringut selgus, et kombineerides tavapäraseid oskusi, suudavad ajakirjanikud hästi tuvastada ja elimineerida infokorratuse erinevaid vorme. Lisaks on keskselt tähtis oskus kriitiline mõtlemine, sest kriitilise meele ja laia silmaringi koosmõju tugevdab ajakirjanike vaistu teha rohkem faktikontrolli. Mitme uuringus osalenu jaoks oli tähtis saada ka uudis kiiresti välja, mistõttu usaldati allikat pimesi. Ka tuntud allikad olid paljude uuritavate jaoks turvalised, kuid tundmatud allikad mitte. Tuntud allika lisamine andis ajakirjanikele ka kindlustunde, justkui vastutus oleks jagatud allika ja autori vahel. Uuringus osalenud ajakirjanikud leidsid, et suurt rolli toimetuse töös mängib töökogemus. Kui informatsioon tuleb väidetavalt usaldusväärselt allikalt, kuid ebatavalisest kanalist, märkavad kogemustega ajakirjanikud seda kohe. Algajaid ajakirjanike aitab kogemuse puudumise juures kõige enam toimetuse koostöö ja mitme kolleegi kontroll. Tulevikustsenaariumitest leidsime viis punkti, mis ilmselt tulevikuajakirjandust ja ajakirjaniku tööd kõige enam mõjutama hakkama. Nendeks on esiteks manipuleeritud silm ehk ajakirjaniku oskus ära tunda ja tegeleda süvavõltsingu ehk deepfake’ga. Teiseks peame tehisintellekti ja algoritmi kirjutatud uudiseid ning kuidas need hakkavad mõjutama ajakirjaniku tööd ja milliseid probleeme need endaga kaasa toovad. Kolmandaks on info- ja teaduskirja oskus ajakirjanikel ning oskus ära tunda informatsiooni, kus valefakte või faktide korratust on esitatud teadusinformatsiooni pähe. Neljandaks on sotsiaalmeedia ja allikad ehk kas ja kui palju peaksid ajakirjanikud kasutama sotsiaalmeediat allikana, kuidas kontrollida, et kas sotsiaalmeediast tulev info on valiidne ning kas avaliku sektori ja elutähtsate organisatsioonide kommunikatsioon liigubki sotsiaalmeediasse ning sealt ajakirjandusse ning viimase tulevikuvaatena ajakirjanduse roll inforuumis ehk kuidas mõjutab ajakirjanike tööd sotsiaalmeedia, alternatiivsete või äärmuslike vaadetega uudiseportaalid ning iga inimese võimalus edastada teistele informatsioon ja kuidas või mida peaks ajakirjanik sellises keskkonnas tegema.