Sirvi Märksõna "mental health" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Automated cognitive distortion de-tection and classification of Reddit posts using machine learning
(Tartu Ülikool, 2021) Sochynskyi, Stanislav; Sirts, Kairit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
A vicious circle of exaggerated thinking patterns, also known as cognitive distortions, can lead a person to anxiety and major depression. Automatic detection and classification of cognitive distortions can be beneficial for the initial mental health screening, the better use of counselling time, and improve accessibility of mental healthcare services. In this work, we apply logistic regression, Support Vector Machines (SVM), and fasttext classifiers to identify cognitive distortions in the real-world data from Reddit. For binary classification, the best F-score of 0.71 with the fasttext classifier. For multiclass classification task, the best F-score of 0.23 was achieved with Support Vector Machine (SVM) using tf-idf vectorisation. However, the metrics of some classes do not exceed the random chance baseline. A possible explanation is that the created dataset is sufficient to build a binary classifier, but more accurate models require more data to distinguish a larger number of classes. Addition-ally, we experimented with unsupervised clustering and topic modelling algorithms and did not find evidence that unsupervised methods could extract the patterns of cognitive distortions from a text. We developed an annotation guideline for manual annotation of cognitive distortions and applied it to annotate 2021 Reddit posts. We achieved kappa's score of 0.569 for binary case and 0.424 for multiclass case annotation, meaning moderate agreement be-tween annotators. A higher number of classes leads to poorer consistency in annotation agreement, mainly due to overlapping definitions of cognitive distortions. Consequently, any automated methods cannot be expected to show high results in cognitive distortion classification.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevushäirete sümptomaatika seosed kehalise aktiivsusega 11-19 aastaste Eesti laste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Koor, Katariina; Konstabel, Kenn, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid küsimustiku, milles hinnati nende kehalist aktiivsust ning depressiooni ja ärevuse sümptomaatikat RCADS-25 skaalal. Lisaks hindasid 322 lapsevanemat oma lapse kehalist aktiivsust. Selgus, et nii lapse kui vanema hinnatud kehalise aktiivsuse kõrgem tase oli seotud madalama ärevuse ja depressiooni sümptomaatikaga, kusjuures seos oli depressiooni puhul tugevam. Sugu koos lapse hinnanguga oma eelmise nädala kehalisele aktiivsusele ning pere majanduslikule seisule seletas ära 20,1% ärevushäiretele ning 23,4% depressioonile viitavate sümptomite esinemise variatiivsusest, tüdrukutel oli suurem tõenäosus neid sümptomeid kogeda. Seega võivad lapse sugu, kehaline aktiivsus ja majanduslik taust olla olulised tegurid, millele Eesti laste vaimse tervise edendamisel tähelepanu pöörata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital communication technologies and mental health: an interplay between usage types and user characteristics
(2023-03-01) Gugushvili, Nino; Verduyn, Philippe, juhendaja; Ruiter, Robert A. C., juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Maastricht University
Nutitelefonide ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustike (SM) levikuga on nii akadeemilistes ringkondades kui ka väljaspool kaasnenud mure, et need digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad võivad negatiivselt mõjutada kasutajate vaimset tervist. Sel põhjusel on viimase kahe aastakümne jooksul tehtud palju uuringuid mõistmaks kuidas need digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad mõjutavad kasutajate vaimset tervist. Varasemad uuringud on keskendunud peamiselt üldisele ajale, mille inimesed veedavad nutitelefone ja SM-e kasutades. Need uuringud on andnud erinevaid tulemusi ja meta-analüüsid on näidanud, et keskmiselt on nutitelefoni ja SM-i kasutamise mõju vaimsele tervisele negatiivne, kuid väike. Kuid üldisele kasutusajale keskendumine ei võta arvesse (1) kasutustüüpe, (2) kasutaja omadusi ja (3) erinevust digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mitte-probleemse ja probleemse kasutamise vahel ega ka seda kuidas need kolm aspekti koos toimivad kasutajate vaimsele tervisele. Käesolev väitekiri käsitleb neid kolme peamist piirangut ja suurendab meie arusaamist sellest olulisest küsimusest. Esiteks näitab doktoritöö, et erinevad SM-i (nt aktiivne versus passiivne) ja nutitelefonide (nt sotsiaalne versus mittesotsiaalne) kasutustüübid on vaimse tervisega erinevalt seotud. Teiseks näitab töö, et need seosed erinevad kasutajate lõikes süstemaatiliselt ja tuvastab samuti nende seoste juures olulist rolli mängivad ohutegurid (nt neurootilisus). Kolmandaks selgitab doktoritöö ka otsesed ja kaudsed seosed nende ohutegurite, digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate probleemse kasutamise ja vaimse tervise näitajate vahel. Kokkuvõttes näitab käesolev doktoritöö, et digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mõju vaimsele tervisele on keeruline ja sõltub digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate kasutusviiside ja kasutajate omaduste vastastikusest interaktsioonist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ayahuasca tarvitajate psüühika
(Tartu Ülikool, 2016) Kaasik, Helle; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärk: Töö eesmärk oli kirjeldada Eestis leviva taimse psühhedeelikumi ayahuasca tarvitajate psüühikat. Kirjeldati tarvitamise eesmärke ja tajutud mõju, tarvitamisega seotud tegevusi ja kogemusi, tarvitajate eluviisi, elukvaliteeti, isiksust (EE.PIP-NEO, SNAP-2) ja vaimset tervist (EEK-2, MoCa, Raveni standardsed maatriksid, MINI intervjuu). Ayahuasca tarvitajate psühholoogilisi näitajaid võrreldi kontrollgrupiga ja testinormidega. Uuriti tarvitamise turvalisust ja osalejate suhtumist ayahuasca ühiskondlikku regulatsiooni. Meetod: Küsimustike täitmises, mõõtmistes ja psühhiaatrilisel interjuul osales 30 ayahuasca tarvitajat (sh 15 naist) ja kontrollgrupina 30 nendega soo, vanuse ja hariduse põhjal sobitatud mittetarvitajat. Vabatekstilistest vastustest koostati temaatilised kokkuvõtted, arvandmeid analüüsiti statistiliselt. Tulemused: Ayahuasca tarvitamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud ühisrituaalidel. Tarvitamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca tarvitajatel ei ilmnenud vaimse ega füüsilise tervise kahjustusi, sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust. Nende sissetulek ja eluga rahulolu olid kontrollgrupist kõrgemad. Nende isiksust iseloomustas normgrupist madalam neurootilisus ning kõrgem avatus ja sotsiaalsus, samuti kõrgem impulsiivsus ning madalam agressiivsus ja sündsus. Ayahuasca tarvitamise mõju oma tervisele ja elule kirjeldasid tarvitajad valdavalt positiivsena. Ayahuasca tseremooniad olid enamasti turvalised, osalejad olid teadlikud ettevalmistus- ja ohutusreeglitest. Enamikku tarvitajatest häiris, et ayahuasca tarvitamine on ebaseaduslik, nad pooldasid selle põhjendatud reguleerimist. Järeldused: Uuringus osalenud ayahuasca tarvitajate tervis ega elukvaliteet ei ole halvem kui mittetarvitajatel ja neil leitud isiksuse omapärad ei kujuta endast häiret. Ayahuasca tarvitamist kirjeldavad tarvitajad tõsise vaimse praktikana ja selle mõju oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise näitajad seoses sõltuvusainete tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2025) Pajuri, Eva-Maria; Tuvi, Iiris, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Eesti laste vaimse tervise näitajaid seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Uurimistöös on kasutatud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS koostatud Eesti laste vaimse tervise uuringu andmeid. Antud uurimistöö valimisse kuulus 499 vastajat vanusevahemikus 11-19 aastased. Uuringus selgus, et kõrgem ärevuse, depressiooni ja ärevuse ning depressiooni koguskoori tase on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Lisaks selgus, et sugu, kooli piirkond, perekonna rahaline seis ja sõltuvusainete tarvitamine ennustavad ärevuse sümptomite esinemist 12,3%, depressiooni sümptomite esinemist 15,0% ja ärevuse ning depressiooni esinemist 14,7%. Lisaks leiti, et tüdrukud võivad olla vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele. Uuringu käigus selgus ka, et ärevuse ja depressiooni vahel esineb tugev positiivne seos. Käesolev uuring annab võimalust seirata noorte vaimse tervise olukorda ja sõltuvusainete tarvitamise trendi Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti psühhiaatriaõdede arusaam vaimsest tervisest
(Tartu Ülikool, 2006) Pael, Janika; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekspressiivses kirjutamises avalduva emotsionaalse sõnavara näitajad veebinõustamise kontekstis
(Tartu Ülikool, 2016) Hunt, Kaisa; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuriti 16 vabatahtliku ja 59 veebinõustamise teenusele pöörduja kirjavahetuses avalduvat üldist emotsioonisõnade protsenti kogu sõnade hulgast (EMOT) ja positiivsete sõnade protsenti emotsioonisõnadest (POS) ning nende näitajate omavahelisi seoseid, seost kirjavahetuse lõpetatusega ja emotsionaalsuse tasemega. Andmeanalüüsis ei tuvastatud seost vabatahtlike ja pöördujate emotsionaalse sõnavara näitajates. Ilmnesid statistilised olulised erinevused esimese ja viimase kirja keskmise POS näitaja osas lõpetatud kirjavahetuste (t = - 3,04(116), p < 0,005) ja kõrge positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste puhul (t = -5,82(14), p < 0,001), ent mitte lõpetamata kirjavahetuste ega madala positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste puhul. EMOT näitaja osas esines erinevus vaid siis, kui analüüsiti kõrge positiivse emotsionaalsusega kirjavahetusi (t = -2,37(14), p < 0,01). EMOT näitaja osas osutus ootamatuks leid, et madala positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste grupis oli näitaja suund negatiivne nii, et esimeses kirjas oli see kõrgem kui vahepealses ja viimases kirjas, mis erines kõrge positiivse emotsionaalsusega grupis, kus näitaja suurenes pärast esimest ja vahepealset kirja.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hambaarsti visiidiga seostuva ärevuse ja selle võimalike põhjuste hindamine patsientidel
(Tartu Ülikool, 2016) Randver, Kadri; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ärevus hambaravis seostub tihedalt inimese üldise heaolu ja tervisega. Kõrgemad ärevusenäitajad ennustavad, et käiakse vähem visiitidel ja ollakse nii emotsionaalselt kui sotsiaalselt rõhutud. Antud seminaritöös uuriti kas hambaarsti visiidile tulevad patsiendid erinevad oma ärevuse tasemete poolest ja kui siis mis on selle võimalikud põhjused. Eesmärgiks oli teada saada kas patsientidel esineb kontrollgrupist oluliselt erineval määral ärevust. Selle hindamisel kasutati ärevuse intensiivsuse analoogskaalat (VAAS), järgnes loetelu oletatavatest hetkeärevuse põhjustest ning küsimustikud seisundi- ja püsiärevuse esinemise määra kohta (STICSA küsimustik). Ärevuse intensiivsuse analoogskaalal olid naispatsientide keskmised näidud võrdlusgrupi naiste omadest statistiliselt oluliselt kõrgemad. Seejuures meestel ilmnes statistiliselt mitteoluline tendents, mille kohaselt patsientide keskmine ärevusenäit oli võrdlusgrupi keskmisest madam. Küsimustiku hetkeärevuse vastuste keskmine näit oli naispatsientidel statistiliselt oluliselt kõrgem kui võrdlusgrupis, kuid meestel gruppidevaheline erinevus puudus. Ärevusepisoodide kogemise sageduses patsientide ja võrdlusgrupi vahel erinevusi ei ilmnenud. Kirjanduse andmetele toetudes võib oletada, et kõrgenenud ärevuse seisund võib tõenäoliselt ennustada teiste vaimset tervist puudutavate ebasoodsate ilmingute avaldumist (negatiivne enesehinnang, depressioon), mis käesoleva töö tulemuste kohaselt on naistel tõenäolisem kui meestel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huvitegevuses osalemise seosed teismeliste baasvajaduste ja psühholoogilise kohanemisega
(Tartu Ülikool, 2024) Luisk, Elisabeth; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorukite vaimse tervise toetamisel võib olla oluline roll organiseeritud vaba aja tegevustel. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on huvitegevuses osalemine seotud noorukite psühholoogiliste baasvajaduste (autonoomia, seotus, kompetentsus) ning psühholoogilise kohanemisega. Samuti püüti leida, kas seosed erinevad huviala valdkonna lõikes (sport, kunst, akadeemiline) ning kas baasvajadused aitavad selgitada huvitegevuses osalemise seoseid psühholoogilise kohanemisega. Uurimuse valimi moodustasid Tartu ja Tallinna linna põhikoolide 5.-7. klasside õpilased vanuses 11-14 aastat (N = 223). Ennustamaks nii psühholoogilist kohanemist kui baasvajadusi kasutati peamise analüüsimeetodina lineaarset regressiooni. Tulemused näitasid, et huvihariduses osalejate ja mitteosalejate vahel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi psühholoogilises kohanemises. Baasvajadustest oli osalejatel kõrgem kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Huvitegevuse valdkonna lõikes olid sportlikus huvitegevuses osalevad noored psühholoogiliselt paremini kohanenud ning neil oli ühtlasi kõrgem autonoomia, seotus ja kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Leiti, et psühholoogilised baasvajadused selgitasid seoseid sportlikus huvitegevuses osalemise ja parema psühholoogilise kohanemise vahel. Magistritöö tulemused pakuvad sisendit huviharidussüsteemi arenguks ning viitavad olulisusele luua psühholoogilisi baasvajadusi ja vaimset tervist toetav õpikeskkond.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimeste uskumused mehelikest isiksuseomadustest ning nende seos vaimse tervise ja stigmaga
(Tartu Ülikool, 2025) Mänd, Marri Marie; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Erinevad uskumused ja hinnangud mõjutavad seda, kuidas tajume maailma. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, mida peetakse isiksuseküsimustiku 100NP (One Hundred Nuances of Personality) 198 väite põhjal mehelikuks ning, kas nende uskumuste vahel esineb seos selle inimese vaimse tervise ning personaalse ja tajutud stigmaga. Uuringus kasutati 114 osaleja andmeid, kellest 85,1% olid naised (n = 97) ja 14,0% mehed (n = 16), valimi keskmine vanus oli 27,9 eluaastat (SD = 11,43). Seoste uurimiseks kasutati antud inimeste hinnangute kooskõla stereotüüpse profiiliga ning vaimset tervist ja stigmat hindavaid mõõdikuid. Lisaks leiti seosed kümne kõige kõrgema ja madalama skoori saanud väidete ning vaimset tervist ja stigmat hindavate mõõdikute vahel. Kõige mehelikemate ja mittemehelikemate hinnangute ning vaimse tervise probleemide ja stigma vahel esines statistiliselt olulisi seoseid. Uuring aitas paremini mõista, millised uskumused mehelikkuse kohta endiselt eksisteerivad ning, kuidas need on seotud vaimse tervisega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhtide soo ja vanuse seosed vaimset tervist toetavate meetmete rakendamisega
(Tartu Ülikool, 2025) Tippo, Celine; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada juhtide soo ja vanuse seos vaimset tervist toetavate meetmete rakendamisega Eesti ettevõtetes ajal, mil vaimse tervise probleemid on muutunud aktuaalseks ka töökeskkonnas. Tuginedes 2024. aasta sügisel läbi viidud küsitlusele, uurisin 194 juhi demograafiliste andmete seost ettevõttes rakendatavate vaimset tervist toetavate meetmete arvuga. Statistilise analüüsi viisin läbi Mann-Whitney ja ANOVA testidega. Tulemused näitasid, et nii noorte juhtidega kui ka naisjuhtidega ettevõtetes rakendatakse statistiliselt oluliselt rohkem vaimset tervist toetavaid meetmeid kui vanemate juhtidega ja meesjuhtidega ettevõtetes. Juhtide vanusel ei leitud olulist püsivat seost meetmete rakendamisega. Soo ja vanuse koosmõjul ei leitud statistiliselt olulist seost meetmete arvuga. Juhtide sugu osutus kõige suurema mõjuga teguriks. Tulemused kinnitavad, et juhtide demograafilistel näitajatel on oluline seos organisatsioonide vaimset tervist edendavate algatustega ning sool on suurem seos rakendatavate meetmete arvuga kui vanusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kognitiivse paindlikkuse subjektiivne kulu ja selle seosed vaimse tervise sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2025) Jõemägi, Annika; Uusberg, Andero, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kognitiivne paindlikkus on psüühika omadus kohandada käitumist muutuvates keskkonnatingimustes eesmärgipäraselt. Ühe psüühikahäirete transdiagnostilise tegurina on kirjeldatud raskuseid kognitiivses paindlikkuses (Grant & Chamberlain, 2023). Tõhusaks paindlikkuseks on vaja rakendada kognitiivset kontrolli, mis motivatsiooniliste käsitluste kohaselt sõltub kontrolli oodatava tulu ja kulu suhtest. Magistritöö eesmärk oli uurida kognitiivse paindlikkuse subjektiivset kulukust ja selle seost vaimse tervise ja transdiagnostiliste sümptomitega. Veebipõhises sõltuvate gruppidega katses paluti katseisikutel (n = 195) teha kognitiivset kontrolli nõudvat numbrite kategoriseerimise ülesannet, milles manipuleeriti ülesande vahetuse sagedust lihtsamal (15% vahetusi) ja raskemal (85% vahetusi) tasemel. Seejärel kasutati kognitiivse pingutuse allahindluse paradigmat, et tuvastada kognitiivse paindlikkuse subjektiivne kulu. Tulemused näitasid, et sagedamini vahelduvat katseplokki hinnati keskmiselt pingutavamaks ja selle kordamise eest küsiti 16.8% suuremat rahalist tasu kui harvemini vahelduva ploki eest. Paindlikkuse subjektiivne kulu ei seostunud vaimse tervise sümptomite ja transdiagnostiliste teguritega (rumineerimine ja perfektsionism), peale eksternaliseeriva. Seevastu subjektiivselt raporteeritud pingutavuse tunne sagedamini vahetuvas plokis seostus mõõdukalt kuni tugevalt enamike vaimse tervise sümptomite ja transdiagnostiliste teguritega. Tulemused viitavad sellele, et vaimse tervise riskid seostuvad kognitiivse paindlikkuse rakendamisel pingutavama tundega. Uuringu üheks piiranguks oli kasutatud subjektiivse kulu tuvastamise ülesande vähene tundlikkus, mistõttu ei võimalda see teha kindlaid järeldusi paindlikkuse subjektiivse väärtuse kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolipsühholoogide ning II ja III kooliastme õpilaste hinnangud probleemvaldkondade esinemissagedusele ning abi otsimise eelistused
(Tartu Ülikool, 2018) Maasalu, Jaak; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste ning noorte vaimse tervise näitajad nii Eestis kui ülemaailmselt viitavad suurele vaimse tervise probleemide levikule. Samal ajal on puudus ka koolipsühholoogidest ning teistest lastega töötavatest vaimse tervise spetsialistidest. Magistritöös paluti Eesti põhikoolide IV kuni IX klasside õpilastel (N=388) hinnata erinevate vaimset tervist mõjutavate probleemide esinemissagedust ning vajadust abi järele nende probleemidega tegelemisel. Samuti uuriti õpilaste eelistusi, kelle juurde nad pöörduksid abi saamiseks. Levinuimad probleemid õpilastel olid üleväsimus, esinemisärevus, koolistress, testiärevus ning verbaalse kiusamise ohriks olemine. Kõige rohkem märkisid õpilased, et vajavad abi matemaatika, koolistressi, ebakindlusega tulevikus töötamise suhtes, üleväsimuse ning tunnetusprotsessidega. Kõige rohkem pöörduksid õpilased abi saamiseks pere, eelkõige ema ja isa juurde. Õpilaste sagedaseimate probleemide ning koolipsühholoogide peamiste tegutsemisvaldkondade vahel ilmnes positiivse korrelatsioon, kuid koolipsühholoogid olid viimaste seas, kelle poole õpilased abi saamiseks pöörduksid. Töö lõpus on välja toodud soovitused edasiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mental health and well-being of late working age and older adults in Estonian urban and rural areas
(Tartu Ülikool, 2024) Nosikova, Arina; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The distribution of mental health and aging problems among the Estonian population negatively reflects the large sectors of the population. The most vulnerable group is elderly people. This analysis has been conducted to see transformations of aging within the outlying group of late working age and older adults (56+) in rural areas. Prepared and held logistic regression models based on the Estonian National Mental Health Study to help with identifying effects of environmental and other contextual variables on the target group in different types of settlements. In the study, four dependent and 14 independent variables were selected. Dependent variables represent four mental health related health conditions: registered mental health disorders, selffeeling of health condition, depression risk and life satisfaction. Independent variables are divided for 4 groups: general social-economic factors, lifestyle habits and social connections, psychological profile and risk factors and environment. Based on 16 logistic regression models, environmental variables reveal less importance compare to other three groups of variables. In particular, green infrastructure only had a positive statistically significant influence on life satisfaction among rural elderly people. Additionally, a positive statistically significant effect from green infrastructure was shown in the reduction of depression risk among rural late working age and older adults. The reverse effect has been found in an urban elderly group of people but elaborated due to specifics of the blue infrastructure variable. While social media use among elderly people was not proven as a positive side effect of communication, satisfaction with friends as a face-to-face communication tool was proven in both groups.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Musculoskeletal pain among nurses: prevalence, risk factors, and intervention
(2017-03-28) Freimann, Tiina; Pääsuke, Mati, juhendaja; Merisalu, Eda, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Skeleti-lihasvalud (SLVd) on kõige levinum ja jätkuvalt lahendamata probleem kogu Euroopa töötajaskonna hulgas, ohustades kõige enam haiglatöötajaid sh õdesid. SLVd halvendavad oluliselt õdede tööga toimetulekut ja elukvaliteeti, põhjustades füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Õdede töövõime langus ja töölt puudumine ägeda või kroonilise SLV tõttu tekitab märkimisväärseid töövõimetusega seotud kulusid ning on oluliseks finantskoormuseks vananeva elanikkonnaga Eesti majandusele. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada SLVde esinemine ja võimalikud ohutegurid õdedel ning hinnata koduvõimlemisel põhineva treeningteraapia mõju õdede lülisamba kaela- ja nimmepiirkonna liikuvusulatusele, et ennetada või vähendada SLVsid. Andmed koguti Tartu Ülikooli Kliinikumi 686 õelt kolme uuringu käigus, millest esimene toimus rahvusvahelise uuringu raames. Kõikide uuringute tulemused publitseeriti rahvusvahelistes teadusajakirjades. Uuringud näitasid, et SLV esinemissagedus õdede hulgas on kõrge (70–85%), hõlmates kõige sagedamini alaselja- (56–57%) ja kaelapiirkonda (52–56%). Kahes ja enamas kehapiirkonnas koges SLVsid umbes 60–61% õdedest. Vanus ja halb tervis olid seotud SLV esinemisega ühes või mitmes kehapiirkonnas. Stress, läbipõlemine ja psühhosomaatilised sümptomid suurendasid SLV esinemise tõenäosust. Olulisemad tööga seotud ohutegurid SLVde tekkeks olid raskuste tõstmine ja töötamine sundasendis. Suurimad psühhosotsiaalsed riskid olid kiire töötempo ja emotsionaalsed nõudmised. Rahulolematus tööga ja töö-pereelu konflikt tõstsid samuti valude riski. Sekkumisuuringu tulemused näitasid, et koduvõimlemisel põhinev treeningteraapia parandas oluliselt õdede lülisamba kaela- ja nimmeosa liikuvusulatust. Treeningteraapia mõjul suurenes lülisamba kaelaosa liikuvusulatus kõikides liikumissuundades ning lülisamba nimmeosa liikuvusulatus painutamisel ette. Kõige suurem efekt saavutati lülisamba kaelaosa liikuvusulatuses painutamisel ette (26%). Käesoleval doktoritööl on oluline praktiline väärtus, kuna SLVdega seotud riske on võimalik leevendada ennetavate tegevustega. Antud uurimistööle tuginedes tuleks jälgida ja reguleerida õdede töökoormust, töötempot ja emotsionaalset koormust ning arendada juhtimise kvaliteeti. Sekkumisuuringu positiivsed tulemused julgustavad koduvõimlemist kasutama õdede SLVde ennetamiseks ja vähendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nartsissismi ja ärevuse koosmõju: meeste ja naiste võrdlus empiirilisel andmestikul
(Tartu Ülikool, 2025) Viigand, Herlina-Helina; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida seoseid nartsissismi ja ärevuse vahel ning analüüsida nende näitajate erinevusi meeste ja naiste vahel. Uuringus kasutati CHRONOS andmestikku, mis koosnes 854 osalejast (583 meest ja 271 naist), kellel mõõdeti mitmeid vaimse tervise ja isikuomadustega seotud näitajaid, sealhulgas ärevust (Anx), vaimse tervise kaebuste summaskoori (EEK_SUM), tuumikhinnanguid (CoreS) ning nartsissismi alaskaalasid (NA_1-NA_4). Tulemused näitasid, et naistel oli statistiliselt oluliselt kõrgem ärevustase võrreldes meestega. Nartsissismi üldskoori puhul soolisi erinevusi ei ilmnenud. Pearsoni korrelatsioonianalüüs näitas mõõdukat positiivset seost nartsissismi ja ärevuse vahel (r = .51, p < .001), mis viitab sellele, et kõrgemad nartsissismi näitajad on seotud suurema ärevusega. Samuti ilmnes tugev negatiivne seos tuumikhinnangute ja ärevuse vahel, viidates, et madalam sisemine enesehinnang on seotud kõrgema ärevustasemega. Uuringu tulemused kinnitavad varasemate uuringute järeldusi, mille kohaselt võivad nartsissismi teatud alavormid, eriti haavatav nartsissism, olla seotud suurenenud ärevustundega. Need leiud rõhutavad vajadust vaadelda nartsissismi kui mitmetasandilist konstruktsiooni ning pöörata tähelepanu isiksuseomaduste ja emostionaalsete raskuste koosmõjule. Praktilise rakendusena võivad tulemused toetada vaimse tervise sekkumiste kujundamist, mis keskenduvad nii ärevuse kui ka nartsissistlike suundumuste mõistmisele ja vähendamisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorukite vaimse tervise abi otsimise kavatsuse seos depressiooni sümptomite ja vaimse tervise teadlikkusega
(Tartu Ülikool, 2025) Tammeorg, Monica; Konstabel, Kenn, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö uuris, millised tegurid mõjutavad Eesti noorukite valmisolekut otsida vaimse tervise probleemide korral abi. Analüüs põhines Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU) andmetel. Uuritavad tegurid olid depressiooni sümptomid, teadlikkus vaimse tervise abi võimalustest, usk vaimse tervise abisse ja vaimse tervise probleemide häbimärgistamine. Tulemused näitasid, et kavatsust abi otsida ennustasid kõige rohkem noorte teadlikkus ja usk vaimse tervise abi tõhususesse. Depressiooni sümptomid ei olnud statistiliselt olulised professionaalse abi otsimise ennustajad, kuid noored, kellel oli rohkem sümptomeid, teatasid sagedamini, et nad ei otsiks üldse abi. Uuring toob esile vajaduse tõsta teadlikkust ja kujundada positiivseid hoiakuid vaimse tervise toetuse suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate vaimse tervise ennustamine tajutud stressi ja sellega toimetuleku ning kovisioonis osalemise kaudu
(Tartu Ülikool, 2017) Peitel, Triin; Adov, Liina, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas õpetaja vaimset tervist saab ennustada läbi tajutud stressi, sellega toimetuleku ja kovisioonis osalemise, lähtudes seejuures transaktsionaalse stressi teooriast. Õpetaja vaimse tervise indikaatoritena kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) meeleolu ja ärevuse alaskaalasid; tajutud stressi ja sellega toimetulekut hinnati tajutud stressi skaalaga (Perceived Stress Scale, PSS). Magistritöö vahe-eesmärgina uuriti tajutud stressi skaala faktorstruktuuri kinnitava faktoranalüüsi abil. Valimi moodustanud 329 õpetaja hulgas olid esindatud kõik maakonnad ning erinevad kooliastmed ja -tüübid. Tulemused näitasid, et tajutud stressi skaala kirjeldamiseks sobis kahefaktoriline struktuur. Need kaks faktorit peegeldavad tajutud stressi ja tajutud stressiga toimetulekut. Tulemuste kohaselt ennustas formaalses kovisioonis osalemine läbi tajutud stressiga toimetuleku ja tajutud stressi õpetaja vaimse tervise probleemide kogemise sagedust. Formaalses kovisioonis osalemine ennustas suuremat tajutud toimetulekut, mis omakorda ennustas negatiivselt tajutud stressi. Tajutud stress ennustas positiivselt tõenäosust vaimse tervise probleemidele viitavate sümptomite kogemiseks. Töös on välja toodud peamised järeldused, antud uuringu piirangud ning soovitused edasiseks uurimustööks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise moodulipõhine analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Rosenfeldt, Ethel; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö uurib Peahea lühisekkumiste efektiivsust noorte vaimse tervise parandamisel Eestis, keskendudes erinevate moodulite mõjule noorte emotsionaalsele heaolule. Selle hindamiseks on kasutatud emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2 ja üheksa erineva teema kohta moodulipõhiseid küsimustikke (MPK). Valimi moodustasid 218 noort vanuses 15 kuni 26 aastat (M = 22,09, SD = 2,85), kusjuures 16,51% (n = 87) olid mehed ja 83,49% (n = 182) naised, kes osalesid veebipõhises või kontaktkohtumisena Peahea lühisekkumises. Sekkumine parandas märkimisväärselt nii EEK-2 kui ka MPK skoore, eriti moodulites, mis keskenduvad unehügieenile, füüsilisele aktiivsusele ja tasakaalustatud toitumisele. EEK-2 skooride puhul täheldati suurimaid paranemisi moodulites Heaoluks vajalik liikumine (d = -3,18), Heaoluks vajalik toitumine (d = -2,90) ja Korralik magamine (d = -2,32). MPK puhul moodulites Korralik magamine (d = 2,12), Teadvelolek ja lõõgastumine (d = 1,91) ja Oma viha mõistmine (d = 1,75). Korrelatsioonanalüüsid näitasid väikest positiivset seost EEK-2 skoori muutumise ja Peahea sekkumise kohtumiste arvu vahel (ρ(127) = 0,138, p = 0,119) ning väikest positiivset seost EEK-2 skoori muutumise ja läbitud moodulite arvu vahel (ρ(127) = 0,176, p = 0,046). Need tulemused viitavad sellele, et struktureeritud vaimse tervise sekkumised on tõhusad noorte vaimse heaolu parandamisel. Edasised uuringud võiksid keskenduda kontrollgrupi kasutamisele, suurema valimi kogumisele ja struktureeritud andmekogumise järele, et paremini mõista ja täpsemini mõõta sekkumiste mõju noorte vaimsele tervisele.