Sirvi Märksõna "metafüüsika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 26

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alexandri Aphrodisiei Commentaria in duodecim Aristotelis libros de prima philosophia, interprete Ioanne Genesio Sepulueda Cordubensi, ad Clementem VII. Pont. Max
(Romae : Marcellus Silber, alias Franck, 1527) Alexandros Aphrodisiasest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Objektivation des Geistigen : (der objektive Geist und seine Formen)
(Dorpat : K. Mattiesen, 1927) Schmied-Kowarzik, Walther
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die wirkliche und die scheinbare Welt : neue Grundlegung der Metaphysik
(Breslau : Koebner, 1882) Teichmüller, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Franc. Alberti Aepini ... Introductio In Philosophiam In VI. Partes distributa, ac Indice Rerum instructa In Auditorum Suorum Usus. Pars II, Philosophia Transcendentalis s. Metaphysica
(Rostochii ; Lipsiae : impensis Joach. Wildii, 1714) Aepinus, Franz Albert
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Giorgio Agamben and Post-Foundational Political Ontology
(2015-07-02) Mihkelsaar, Janar
Käesolev väitekiri, mis koosneb kolmest artiklist ja sissejuhatusest, uurib Giorgio Agambeni poliitilist filosoofiat, mis on lähiaastatel mõjutanud erinevaid teadusdistsipliine. Paljude kommentaatorite arvates loovad Agambeni arheoloogilised uurimused ja mõtisklused liialt ekstreemse ja pessimistliku pildi kaasajast. Niisuguste provokatiivsete paradigmadega nagu „kontsentratsioonilaager“, „erakorraline seisukord“ ja „Muselmann“ on raske, kui mitte võimatu, käsitleda teravaid sotsiaalpoliitilisi teemasid, mis on ühtlasi nii mitmekesised kui ka keerulised. Suundumus, millele keskendub peamiselt minu doktoritöö, lähtub Oliver Marcharti ja Ernesto Laclau post-fundatsionalistlikust kriitikast, mis näeb Agambeni homo sacer`i projektis pessimistlikku reaktsiooni metafüüsiliste ja poliitiliste põhikategooriate ammendumisele. Uurides Marcharti ja Laclau seisukohti, näitan, kuidas post-fundatsionalistliku poliitilise ontoloogia kolm põhiprobleemi saavad uue mõtte Agambeni potentsiaalsusekäsituse valguses. Esiteks, kontrastina Marcharti väitele, et Agambeni intellektualistlikud mõtisklused hävitavad poliitilisuse (ontoloogilisuse) ja poliitika (ontilisuse) diferentsi, ma visandan agambenliku seisukoha „poliitilisest diferentsist kui poliitilisest diferentsist“. Teiseks, vastandina Marcharti post-fundatsionalistlikule mõtlemisele, mis muudab poliitilised põhjamis- ehk asutamisteod lõputuks tegevuseks, ma väidan, et Agamben tahab seisata sellised poliitilised asutamisteod nagu „poliitiline artikulatsioon“ ja suveräänne otsustus. Seesugune strateegia ei lange anti-fundatsionalismi paradoksi lõksu, kuna see viib fundatsionalismi messiaanlikult täide. Kolmandaks, vastukaaluna Laclau veendumusele, ma väidan, et Agamben ei elimineeri sotsiaalset antagonismi, vaid pigem seab poliitilise mõtlemise vastamisi ülesandega mõtelda antagonismi teisiti kui piirsuhet. Ma näitan, et Agambeni mõiste „elu-vorm“ annab võimaluse mõtelda sotsiaalset antagonismi teistmoodi. Minu kolm artiklit („Political Differentiability”, “Giorgio Agamben’s ‘Messianic Fulfilment’ of Foundationalism in Politics” ja “Towards a Rethinking of Laclau and Mouffe’s Conception of ‘Social Antagonisms’”) arendavad ülalmainitud ideesid detailselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heli püha kandjana: kolmetasandiline tähendusskeem Arvo Pärdi näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Nummert, Linda Mae; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöös on lähema vaatluse all heli ja muusika kui potentsiaalsed püha kogemuse esilekutsujad. Eesmärk oli käsitleda heli ja muusikat religiooniuuringute valdkonnas ning kirjeldada heli võimalikke metafüüsilisi kihistusi. Tegelesin eelkõige küsimusega, kas heli kaudu võib püha kogemus tekkida? Uurimistöös esitan teoreetilise mõtteraamistikuna kolmetasandilise tähendusskeemi, mida illustreerin valitud näidete põhjal Arvo Pärdi heliloomingus. Töö tulemusena selgus, et kuigi ühemõttelist seost helilise kogemuse ja püha kogemuse vahel luua ei ole võimalik, võivad heli ja muusika teatud tingimustes püha kogemusele sarnast seisundit esile kutsuda. Selgus, et heli kaudu püha tähenduste edastamine on mitmetahuline protsess, kus oma rolli mängivad lisaks kultuurikontekstis loodud tähendused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Henry More ja hinge rännak läbi eri tüüpi kehade
(Tartu Ülikool, 2019) Averin, Ove; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, my aim is to reconstruct the metaphysics of 17th century Cambridge Platonist Henry More. Though an influential figure in his time, More has been mostly forgotten by now. First, to better understand where More is coming from, I give necessary background information about the changes that philosophy went through in the 17th century. Then I give detailed overview of More’s metaphysical system and all the different types on entities – spirits and bodies – that it consists of. After giving that overview, I focus on human souls and show how they interact with each other and the world around them. First human souls fall away from god’s grace in search of something more material. As they find themselves in earthly body though, they discover that it is not a good place to be and start their journey back to god. Although I think there are some internal problems in More’s philosophy – namely his argument from prejudices does not always work the way he intends to and his philosophy could open the door to possibility of reincarnation – I only discuss them briefly because my aim is to describe More’s philosophy as it is, and not to construct something that it could have been.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ioannis Lodovici Vivis Valentini, De disciplinis libri XX. in tres tomos distincti, quorum ordinem uersa pagella indicabit. Cum indice nouo, eoq[ue] accuratissimo
(Coloniae : Ioannes Gymnicus, 1532) Vives, Juan Luis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ioannis Lvdovici Viuis Valentini, de Disciplinis Libri XX. in tres Tomos distincti, quorum ordinem uersa pagella indicabit. Cum indice nouo, eoq[ue] accuratissimo
(Coloniae : Apud Ioannem Gymnicum, 1536) Vives, Juan Luis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Küsimus olemuse järele: Aristoteles, Avicenna ja Aquino Thomas
(2005) Sirkel, Riin; Tool, Andrus, 1960-, juhendaja; Lagerlund, Henrik, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Logik und Kategorienlehre : der "Neuen Grundlegung der Metaphysik" zweiter Teil
(1934) Teichmüller, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Martin Heideggeri ja Jean-Paul Sartre'i "eksistentsi" käsitlus
(2005) Tirol, Tarmo; Parhomenko, Eduard, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muusika-metafüüsika keskne roll Friedrich Nietzsche filosoofias "Tragöödia sünni" näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Rääk, Siim; Matjus, Üli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesoleva töö ülesandeks on e s i t e k s anda ülevaade Friedrich Nietzsche vaadetest muusikale, kuna need on fundamentaalselt mõjutanud Nietzsche filosoofia kujunemist tervikuna. T e i s e k s peaks saadama ülevaade filosoofi vaimsest suhtlemisest helilooja Richard Wagneriga – nende vastastikusest mõjust teineteise loomele, samuti nende omavahelisest suhestumisest ajastu kultuurikontekstis. K o l m a n d a k s käsitletakse Arthur Schopenhaueri filosoofilisi mõjutusi Nietzsche ja Wagneri loomingule. Neljandaks tutvustatakse Nietzsche tegevust harrastusmuusikuna. Sealjuures on arusaadavalt vaatluse all Nietzsche varajane loomeperiood, uurimuses ei käsitleta filosoofi hilisemat lahknemist Wagnerist ja Schopenhauerist. Nimetatud punktide kaudu lähenetakse käesoleva töö eesmärgile – välja selgitada põhjused, kuidas ja miks on muusika ja muusika-metafüüsika Nietzsche filosoofilist loomingut mõjutanud. Uurimuse lähte- ja põhialuseks on Nietzsche filosoofiline esikteos „Tragöödia sünd muusika vaimust“ (1872, eesti keeles 2009). Mõistete selgitamisel ja tõendusliku tausta laiendamisel on viidatud ka Nietzsche teistele põhiteostele, samuti kirjadele. Sekundaarkirjandust on eelkõige kasutatud selleks, et vahendada lugejale seda mitmekesisust, mis on valitsenud ja valitseb tänapäeval Nietzsche muusika-metafüüsika hindamisel ja tõlgitsemisel, esitades ka (väär)tõlgendusi, mis käesoleva töö aspektist võivad esile tõusta kogu Nietzsche filosoofia uurimisel. Nagu eespool öeldust paratamatult järgneb, kasutatakse seejuures ka biograafilisi materjale.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neue Studien zur Geschichte der Begriffe. Heft I, Herakleitos
(Gotha : Friedrich Andreas Perthes, 1876) Teichmüller, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Open future in eternalist universe
(Tartu Ülikool, 2019) Schimanski, Roland; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, will take up the question of open future in eternalist universe. At first glance, eternalism seems to exclude the possibility of open future, since all temporal locations exist on a par, and what ever will be the case in a future time t, is already the case in t. However, we have very strong intuitions about our future being open.Therefore, this Master’s Thesis attempts to find an answer to two research questions: (i) is any notion of open future compatible with eternalist universe; and (ii) if yes, then what would that notion of open future be? I phrase a tentative definition of open future: the future is open if it is not fixed. I will call this tentative notion the strong sense of open future.I will argue that we can have open future in a strong sense if we are willing to accept branching spacetime. If we are not willing to accept branching spacetime, then we can still construenotionof open future, albeitin a weak sense, that is compatible with eternalism. Then, I will argue, our future is open by virtue of decision-making.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Petri Pomponatii Mantvanii, Tractatvs De Immortalitate Animae
(1534) Pomponazzi, Pietro
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Presentism ja erirelatiivsusteooria
(Tartu Ülikool, 2013) Kivimaa, Carel; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Psühhoanalüüsi metafüüsilised eeldused
(Tartu, 1932) Koppel, Paul Voldemar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psühhoanalüüsi metafüüsilisi eeldusi
(Tartu, 1932) Kannukene, Robert
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Revisionary ontology: improving concepts to improve beliefs
(2018-05-14) Kitsik, Eve; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Revideerivad ontoloogid (nende seas Peter van Inwagen, Trenton Merricks ja Peter Unger) paistavad kaitsvat tavamõtlemisega sobimatuid väiteid selle kohta, mis on olemas – näiteks väidet, et toole ja laudu pole olemas. Doktoritöös küsin, kuidas revideerivat ontoloogiat tõlgendada: mida revideerivad ontoloogid tegelikult teevad? Kaitsen “teoreetilist metalingvistilist vaadet“, mille järgi on revideeriv ontoloogia tavamõistete parandamine uskumuste parandamiseks. Erinevalt „praktilistest metalingvistilistest vaadetest“ on minu vaate kohaselt revideeriva ontoloogia eesmärk siiski uurida, milline maailm tegelikult on. Seda teemat – milline maailm tegelikult on – uuritakse aga, arutledes selle üle, millised on parimad mõisted maailma kirjeldamiseks, s.t millised mõisted peegeldavad maailma objektiivset struktuuri ehk „lõikavad maailma liigestest“. Idee ontoloogiast kui liigestest lõikava mõisteskeemi otsingust toetub Theodore Siderile. Doktoritöö originaalne panus seisneb eelkõige järgnevas. (1) Kaitsen teoreetilist metalingvistilist vaadet süstemaatilisel moel, lähtudes selgelt määratletud ja põhjendatud adekvaatsustingimustest ning kaaludes, kuidas teoreetiline metalingvistiline vaade võrreldes alternatiividega nendele adekvaatsustingimustele vastab. (2) Kaitsen uudset vaadet revideeriva ontoloogia episteemilise tähtsuse kohta: revideeriv ontoloogia võib parandada meie teoreetilisi uskumusi (mitte meie praktilisi uskumusi), parandades mõisteid, mida nende uskumuste moodustamisel kasutatakse. Teoreetilised uskumused on need, mida moodustatakse pelgalt episteemilise täiuse nimel, samas kui praktilisi uskumusi moodustatakse uskumuse kandja ja/või teiste inimeste mitte-episteemiliste eesmärkide teenimiseks. (3) Näitan, kuidas see arusaam revideerivast ontoloogiast valgustab ka feministliku ja peavoolumetafüüsika suhet. Kaitsen vaadet, et vahel „feministlikuks soo-metafüüsikaks“ nimetatu (näiteks Sally Haslangeri ja Asta Sveinsdóttiri selleteemaliste kirjutiste) eesmärk on parandada mõisteid praktiliste uskumuste parandamiseks.