Sirvi Märksõna "murded" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 99

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[1938. a. eestirootslaste murdeuurimisseminaril esitatud uurimus Risti rootsikeelse ala kohanimedest] :"referaadi mustand "
(Tartu, 1938) Kuma, Veera; Wieselgren, Per
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Action nouns in a constructional network: a corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian
(2021-10-13) Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina, juhendaja; Kehayov, Petar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada keele sõnavara, teisalt aga on need vahendid, mis aitavad meil väljendada suheldes vastavalt vajadusele mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Üheks selliseks liiteks on -mine, mis võimaldab väga reeglipärasel moel moodustada tegusõnadest nimisõnu nii, et muutub sõnaklass, ent mitte tähendus (nt Mulle meeldib, kui Anne Veski laulab –> Mulle meeldib Anne Veski laulmine). Kuna liide on nii tähenduslikult kui ka moodustuslikult nõnda regulaarne, on seda peetud ka kõige produktiivsemaks tuletusliiteks eesti keeles ning isegi tegusõna pöördevormistiku osaks. Ei ole aga sugugi selge, kas me keelt kasutades ka kogu liite potentsiaali ära kasutame ning millest see sõltub. Doktoritöö eesmärk oligi tegeliku keele kasutuse põhjal välja selgitada, kas liide on ühtmoodi produktiivne erinevates situatiivse keelekasutuse registrites (näiteks kirjutatud teaduskeeles või kõneldud spontaanses suhtluses), kui palju produktiivsem on -mine võrreldes teiste tegusõnast nimisõnu tuletavate liidetega (-us ja -ja) ning kuidas mõjutab produktiivsust see, milliste ülesannete jaoks lausetes tuletisi kasutame. Väitekiri vaatleb tuletusmalle nii morfeemipõhisest (vormilisest) kui ka skeemipõhisest (tähenduslikust) perspektiivist, kirjeldamaks tuletusmorfoloogia rolli tegelikus keelekasutuses ning käsitlemaks sõnamoodustust kui morfoloogia ja süntaksi vahele jäävat nähtust terviklikumal, konstruktsioonipõhisel moel. Töös kasutatakse keelekorpuste (sagedus)andmeid ning ühendatakse kvantitatiivne sõnatasandi produktiivsuse analüüs kvalitatiivse lausetasandi analüüsiga. Töö tulemused näitavad, et kvantitatiivsete mõõdikute abil on võimalik eesti keele tuletusliidete produktiivsust empiiriliselt võrrelda ning et eri tuletusliidete produktiivsus tõepoolest erineb oluliselt ka registriti: mine-liide on üldjuhul kõikides registrites produktiivseim, ent kõikide tuletusliidete produktiivsus näib olevat kõrgem informaalsetes registrites. Erinevused tulenevad ühelt poolt tuletusmallide struktuurilistest ja semantilistest piirangutest, teisalt aga ka pidevast väljendusvahendite vahelisest võistlusest ning erinevast pragmaatilisest nõudlusest teatud tuletisetüüpide ning kinnistunud ühendite (valimised, tegemist oli naljaga) järele eri keelekasutussituatsioonides. Samuti mängib produktiivsuse hindamisel suurt rolli see, millist kvantitatiivset mõõdikut vaadelda. Töös näidatakse ka, et eri tuletised eelistavad registrites erinevaid käändekonstruktsioone ning et morfoloogiline produktiivsus on seotud seega ka tuletiste süntaktilise kasutuskontekstiga. Põhjalikumalt analüüsitakse üht varem vähekirjeldatud süntaktilist konstruktsiooni (nt Meil on koristamist), kus mine-tuletised moodustavad lause süntaktilise ja semantilise tuuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaväljendid eesti murretes
(2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus
(1932) Mägiste, Julius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aluse ja öeldise ühildumine eesti murretes
(ENSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut, 1964) Neetar, Helmi; Ariste, Paul, juhendaja; ENSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Baltisches Deutsch ; Aus der Arbeit am deutschbaltischen Dialektwörterbuch
(Leipzig : Teubner, 1923) Masing, Oskar
listelement.badge.access-status Embargo ,
Bidrag till kännedomen om runömålet
(1940) Gärdström, Thomas; Isberg, Fridolf; Wieselgren, Per
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De plagsomme dialektene? En undersøkelse av norsktalende esteres forhold til det norske dialektmangfoldet
(Tartu Ülikool, 2025) Aniott, Eliise; Asu-Garcia, Eva Liina, juhendaja; Rangøy, Øyvind, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Norras elavate ja norra keelt kõnelevate eestlaste arusaamist Norra dialektidest ja analüüsida eestlaste hoiakuid erinevate Norra dialektide suhtes. Analüüsis keskendutakse peamiselt arusaamist ja hoiakuid kujundavatele teguritele nagu keeleline taust ja geograafiline elukoht Norras. Magistritöö koosneb kolmest erinevast uurimusest, mis annavad tervikliku ülevaate Norras elavate ja norra keelt kõnelevate eestlaste keelelisest taustast, Norra dialektide mõistmisest ning hinnangutest dialektide raskusastmele ja meeldivusele. Magistritöös esitatakse järgmised uurimisküsimused: • Milline on Norras elavate eestlaste üldine keeleline taust? • Millised Norra murded on norra keelt kõnelevate eestlaste jaoks paremini mõistetavad ning mil määral see varieerub olenevalt keeletasemest ja elukohast? • Kas hoiakud erinevate murrete suhtes varieeruvad sõltuvalt sellistest teguritest nagu murrete raskusaste, vastaja keeleline taust või elukohapiirkond?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Vokalismus des Sosva-Wogulischen
(Tartu, 1938) Steinitz, Wolfgang
listelement.badge.access-status Embargo ,
Det svenska skafferi, estlands-tyska Schafferei, och, estniska sahver. Ett bidrag till de svenska lånordens utbredningshistoria i Estland
(Tartu : K. Mattiesen, 1935) Kobolt, Erich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialekt- och folklivsforskning bland Estlands svenskar
(Tartu : K. Mattiesen, 1936) Tiberg, Nils
listelement.badge.access-status Embargo ,
Die estnische Sprache
(Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1932) Saareste, Andrus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Grenzen des lettischen Volksstammes und der lettischen Sprache in der Gegenwart und im 13. Jahrhundert : ein Beitrag zur ethnologischen Geographie und Geschichte Russlands : (mit einem Atlas von 7 Blätter)
(1892) Bielenstein, August
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele allkeeled
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000) Tartu Ülikool; Hennoste, Tiit, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest
(1962) Kask, Arnold
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti murded ja kirjakeel
(Tallinn : Valgus, 1984) Kask, Arnold; Rätsep, Huno
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti murdekujudest onè, onò ja nendega ühenduses kerkivast lisandvokaaliprobleemist
(1939) Mägiste, Julius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti murrete sõnaraamatu prospekt
(1968) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahva etnilisest ajaloost : artiklite kogumik
(1956) Moora, Harri, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest
(1961) Peegel, Juhan