Sirvi Märksõna "paarisuhted" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Armastus ja abieluõnn : valitud päätükke abielufüsioloogiast
(1935) Doebb, A.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Armastuse kõrgem kool : psühholoogiline ja füsioloogiline ülevaade
(1931) Velde, Theodor Hendrik van de; Forel, Auguste; Ellis, Henry Havelock
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
(Tartu Ülikool, 2017) Rang, Getter Kristen; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kohtingurakenduste kasutamine on viimastel aastatel levima hakanud trend. Teema on aktuaalne ning selle uurimine vajalik, kuna üha enam armu- ning sõprussuhteid saab alguse Tinderist. Noorte seas on hakanud traditsioonilised suhete loomise viisid asenduma veebipõhise suhtluse ning partnerite leidmisega. Sellest tulenevalt on suhtele loomine kujunenud lihtsamaks, kuid suhtluse pealiskaudsus teeb raskemaks inimese tundmaõppimise ning vastassugupoole tegelike rakenduse kasutamise eesmärkide tajumise. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada teada, millised on naiste kasutuspraktikad kohtingurakenduses Tinder. Soovisin ka teada, millistel eesmärkidel kasutavad noored naised Tinderit ning milline on naiste nägemus tüüpilistest Tinderi meeskasutajatest. Püüdsin leida vastuse küsimusele, kuidas presenteerivad noored naised end Tinderis. Selle teadasaamiseks kombineerisin intervjuud vaatluse ning loovuurimismeetodiga. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi intervjuud üheksa noore Eesti naisega vanuses 20-24. Intervjuude tulemustest ilmnes, et Tinderit kasutatakse peamiselt tutvuste leidmiseks ning meelelahutuseks. Räägitus ilmnesid vastuolud, kuna valikuid tehes võtsid naised arvesse potentsiaalse suhte tulevikuperspektiivi. Tinderit peavad naised valdavalt tabuteemaks ning mõned naised lähtuvad Tinderis valikute tegemisel sotsiaalsest survest ning ühiskonna poolt tekitatud normidest. Tinderiga kaasnevateks ohtudeks on enesepresentatsioonil enese seksuaalobjektiks muutmine ning liigse informatsiooni jagamine. Samuti peavad naised ohuks võõraste meestega kohtumist, kuna sellele võivad järgneda vargus-, ahistamis- või vägistamisjuhtumid. Ohuna nägid naised ka suhete väärtuse kadumist ning suhete loomise tavade muutumist. Vaatlusest ilmnenud tulemuste põhjal võib väita, et noored naised peavad Tinderis valikute tegemisel kõige olulisemateks aspektideks meeste välimust, piltide valikut ning vähemal määral vanust, hobisid, rahvust ning hariduslikku tausta. Kõige enam tõid naised tüüpimisülesandes välja Eksponeerijat, kes eksponeerib Tinderis oma keha ning keda naised näevad valdavalt negatiivsena. Intervjuudest ilmnes, et enamik naistest panevad oma profiili loomisele rõhku ning tahavad sellega jätta meeskasutajatele vastavat muljet.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Esmasünnitajate koduse elu probleemid raseduse vältel : sotsioloogiline uurimus ankeedi "Noor ema" andmetel
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Saag, Urve; Hallik, Ülle; Pulk, Eve
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumi- ja kutseõppeõpilaste ootused paari- ja peresuhete käsitlemisele õppekavas
(Tartu Ülikool, 2023) Rebane, Enno; Einpaul, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jagatud rõõm on topeltrõõm? Heade emotsioonide jagamise ja kuulamise mõju suhtega rahulolule
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasaar, Külli; Rauk, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The study examines the priority of sharing positive events in a close relationship and the influence of supporting the partner on a relationship satisfaction while one shares personal positive event. The experimental group read the information about importance of sharing good events and reacting actively and constructively to partner´s capitalization attempts. Participants were also asked to rank their priorities in a relationship. The study showed that people consider partners´ support during negative events to be more important than during positive events. Moreover, the post-test of relationship satisfaction among experimental group did not show an important increase. However, the study found that active-constructive responsiveness was associated with higher relationship satisfaction both in pre-test and post-test condition. Keywords: relationship satisfaction, positive emotions, capitalization, emotion sharing, active-constructive responding
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keda kosida? : 30 jaolt auhinnatud tööd
(1924) Friedländer, Adolf Albrecht; Hagen, Wilhelm; Hilpert, Felix
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas meist sai perekond… Abielupaaride pereloomelised narratiivid
(Tartu Ülikool, 2013) Raid, Kadri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lähisuhtes vägivalda kasutanud isikute tõlgendused suhte arengust, vägivalla põhjustest ja sekkumisest
(Tartu Ülikool, 2011) Elken, Jana; Strömpl, Judit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsevanemate hinnang lähisuhte olemuse kohta
(Tartu Ülikool, 2025) Soieva, Elina; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste saamise mõju võimutasakaalule peresuhetes
(Tartu Ülikool, 2014) Joost, Kätlin; Talves, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meestevastane vägivald heteroseksuaalsetes paarisuhetes
(Tartu Ülikool, 2015) Oja, Valdis; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Paarisuhtevägivald on meie ühiskonnas suhteliselt uus uurimisteema. Rohkem on uuritud naiste- ja lastevastast vägivalda, vähem naistepoolset meestele suunatud vägivalda. Antud töö eesmärk ongi teadvustada probleemi olemasolu. Edukaks probleemiga tegelemiseks on vaja teada selle tekkepõhjusi, arenguid jms. Sageli ei osata vägivalda (eriti vaimset) ära tunda ja/või ei pöörata sellele vajalikku tähelepanu. Ka siis, kui mees naise vägivaldset käitumist vägivallatsemiseks peabki, on tal väga keeruline sellest politseile või ohvriabitöötajale teatada isiklikku eneseväärikust kaotamata. Kuna viimasel ajal räägitakse vägivallast ja sellega toimetulekust üha rohkem, on suurenenud ka vägivallast teatajate arv. Antud töö jaoks viisin kolme mehega läbi silmast silma intervjuud, mille käigus uurisin meeste vägivallakogemusi, milliseid vägivallaliike suhetes esines ja kuidas nad nendega toime tulid. Kõikides suhetes oli vägivalda soodustavaks teguriks naiste alkoholitarbimine, mille käigus asuti klaarima vanu tülisid. Vahel võis tüli eskaleerumist soodustada ka meestepoolne alkoholitarvitamine. Emotsionaalne ja vaimne pinge muutusid kohati nii teravaks, et laskuti käsikähmlustesse. Vahel kasutati külmrelvi ja erinevaid köögitarbeid (nt panni). Kodused pinged ruineerisid ka meeste tervise - kahel neist on püsiv töövõimetus. Intervjueeritud meeste kogemusi uurides näitasid tulemused, et meestevastane vägivald omab pikaajalist laostavat mõju kõikide pereliikmete nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Keegi meestest ise abi otsima ei läinud, soostereotüübi järgi peavad mehed olema tugevad ja ise toimetulevad. Vägivalla all kannatavad mehed vajavad vajavad sageli tuge ja nõustamist (nagu kõik teisedki vägivallaohvrid), et edaspidi eluga toime tulla. Teadusliku kinnituse lisavad läbiviidud uuringud. Et vägivalla teema on üha aktuaalsem ja leiab üha rohkem vastukaja, tuleks seda kindlasti edasi uurida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meestevastane vägivald lähisuhetes - meeste kogemused naistepoolse vägivallaga
(Tartu Ülikool, 2015) Peiponen, Jane; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste käsitlused vaimsest vägivallast paarisuhetes
(Tartu Ülikool, 2015) Kütt, Tiia; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste kogemused paarisuhtevägivallast väljumisel ja abi saamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Hiiekivi, Margit; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös uurin naiste kogemusi vägivallaringist väljumisel ning abi saamisel. Empiirilise materjali moodustasid viie Naiste Tugi-ja Teabekeskuse teenustel olnud naise intervjuud. Intervjuude tegemise hetkel olid naised asunud elama partnerist eraldi. Naiste intervjuudest selgus, et vägivallaringist väljumise teeb keeruliseks vägivaldse suhte tsükliline iseloom ja vägivallatseja kahepalgeline käitumine. Naised tundsid end vägivaldses kohtlemises süüdi ning arvasid, et partnerile meele järele olemine lõpetab ka vägivalla. Naiste sõnul vägivallavaba elu kasuks aitas otsustada teadlikkuks saamine vägivalla mustritest, spetsialistide toetav suhtumine ja võimalus saada vajalikku abi. Naised said Tugikeskuses sotsiaalnõustamist, majutusteenust, psühholoogilist abi, juriidilist abi ning rääkisid millist abi nad veel oleksid vajanud. Sotsiaalnõustamise teenusest tõid naised välja Tugikeskuse töötaja kaasas käimise teistes asutustes ning spetsialistidelt saadud abi. Eraldi rääkisid naised erinevate spetsialistide hoiakutest ja suhtumisest neisse. Mõistev suhtumine ja positiivne tagasiside andis jõudu juurde edasi tegutseda aga spetsialistide negatiivse suhtumise korral süüdistati juhtunus ennast. Majutusteenus võimaldas naistel eemalduda vägivallringist ja rahulikult selgusele jõuda edasistes plaanides. Tugikeskuses olles tunti ennast küll turvaliselt aga probleemid teiste majutusel olevate naistega tekitasid lisapingeid. Raske psüühikahäirega ja/või sõltuvusprobleemidega lähisuhtevägivalla (paarisuhtevägivalla) ohvreid ei tasu ühte asutusse suunata teiste naistega, kuna Tugikeskuses puudub kohapeal ööpäevaringne valve. Neile naistele oleks vaja Eestis eraldi teenus välja töötada. Psühholoogi teenust hindasid naised väga vajalikuks enda mina taastamisel ja enesehinnangu tõstmisel. Puuduseks leidsid naised, et psühooloogiga rääkimas käimist oleks võinud olla tihemini, vähemalt kord nädalas. Olulisena tõid naised välja teraapia jätkumise iseseisvalt elama asumisel. Juristi abiga said naised teadlikuks enda õigustest ning pöörduti ka õiguste kaitseks kohtu poole. Probleemiks oli laste hooldusõiguse küsimus, kus vägivaldsel isal oli samamoodi õigus oma lastega kohtuda. Lapsi kasutatakse aga tihtilugu ära naisega manipuulerimiseks. Mehe poolne manipulatiivne käitumine mõjub laste psüühikale kahjustavalt. Siinkohal arvasid intervjueeritavad, et kohtusüsteem võiks rohkem arvestada vägivaldse inimese käitumise eripäradega lastega suhtlemikorra määramisel. Lastega teenusel olnud naised tundsid, et oleksid vajanud abi laste hoidmisel. Keeruliseks pidasid nad ka tööle minemist lasteaiakoha puudumisel. Siinkohal soovitati Tugikeskusel teha koostööd lastehoidu pakkuvate isikutega või asutustega, kes oleks nõus heategevuse eesmärgil üks kuu laste järgi vaatama. Naised pidasid oluliseks, et teenused olid neile tasuta, mis tegi neile vajaliku abi kättesaadavaks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tugikeskuse teenused aitavad naisi edasi vägivallavaba elu alustamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Romantilised suhted organisatsioonis: Eesti töötajate kogemused
(Tartu Ülikool, 2016) Allaje, Õnne; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soolised erinevused paarisuhtes olevate täiskasvanute konflikti lahendamise strateegiates ja uskumustes
(Tartu Ülikool, 2021) Saard, Marika; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väärkohtlemise esinemine noorukite käitumissuhetes
(Tartu Ülikool, 2012) Neito, Gerda; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võimu jagunemine paarisuhtes ja seda mõjutavad tegurid Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2013 andmetel
(Tartu Ülikool, 2017) Otstavel, Sirje; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade kooselus võimutasakaalu mõjutavatest teguritest, teada saada, kas ja kuidas on Eestis jaotunud erinevates pereelu valdkondades otsuste langetamine naiste ja meeste vahel, millised sotsiaalmajanduslikud näitajaid seda mõjutavad ja kas traditsioonilistel soorollihoiakutel on sellele mõju. Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2013 andmetele tuginedes viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs. Võimu jagunemine kooselupartnerite vahel mõjutab nende vaimset ja füüsilist heaolu, elukvaliteeti ning rahulolu paarisuhtega. Kuidas kooselus võim jaguneb, sõltub erinevate tegurite koosmõjust, olulised on partnerite soorollihoiakud, individuaalsed eripärad, toime-tulekuoskused, haridustase, sotsiaalne staatus, majanduslik toimetulek, ühiskonnas valitsev ideoloogia, üldine sooline võrdsus jm. Kuigi traditsioonilised soorollihoiakud on kaasaegses maailmas tasapisi muutumas, on neil siiski tugev mõju igapäevasele tööjaotusele pereelu korraldamisel. Seda näitas ka käesoleva töö analüüsiosa ̶ igapäevases pereelus on Eestis partnerite rollid jätkuvalt üsna traditsiooniliselt jagunenud. Naised teevad rohkem otsuseid, mis on seotud igapäevatoimingute ja laste kasvatamisega ning enamus neist tunnevad liigset kodutööde koormust. Partnerid otsustavad võrdsemalt vaba aja veetmise, suuremate ostude ja pere juurdekasvu küsimusi. Meeste roll joonistus kõige selgemalt välja pere peamise sissetuleku toojana, seejuures on Eestis valdav osa meestest ja naistest aga seda meelt, et perede majanduslik toimetulek on mõlema partneri ühine vastutus. Kui vaadata töö tulemusi võimusuhete kontekstis, võiks arvata, et kuna suhteliselt kõrge on inimeste toetus traditsiooniliste soorollihoiakute osas, mehed on peamise sissetuleku toojate seas selges ülekaalus, naised on jällegi oma partnerist majanduslikus sõltuvuses, nad on üle-koormatud kodutöödega ja vastutavad pereelu igapäevase korralduse eest, on meestel eelisseisund peresiseses võimujaotuses. Kas selline rollijaotus on tingitud Euroopa kõrgeimast soolisest palgalõhest, mille tõttu ei suuda naised partneriga võrdväärselt paarisuhtesse materiaalseid ressursse tuua ning just see paneb naisi pereelusse panustama kodutöödega või on naised peresisese traditsioonilise tööjaotuse tõttu koduste kohustustega sedavõrd ülekoormatud, et ei ole suutelised tööturul edukalt konkureerima, jääb tulevaste uuringute ja arutelude teemaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Уважаемый товарищ! : [анкета для молодоженов]
(Tartu Riiklik Ülikool, 1977) Anonymous