Sirvi Märksõna "pagulased" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 74

listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
1 kiri Balti Ülikoolile (Baltisches Instituut) : mustand
(Solleftea, 1949-04-10) Tender, Erik
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni artikli 3 olulisus ja järgimine tänapäeval Euroopa Liidu riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Müürsepp, Marion; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajutine kaitse või integratsioon: Rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteem Rakvere linna ja Jõhvi valla näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Sweidan, Lisanne-Liis; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö analüüsib ajutise kaitse meetmete ja pikaajalise integratsiooni vahelist tasakaalu Eesti kohalike omavalitsuste kontekstis, keskendudes Rakvere ja Jõhvi linnadele. Uuringu taustaks on 2022. aastal alanud Ukraina sõda, mille tulemusena on Eestis ajutise kaitse saanud märkimisväärne arv Ukraina sõjapõgenikke. Tuginedes Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivile, käsitletakse, kuidas kiireloomuline kriisihaldus mõjutab kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda pikaajalisi lõimumismeetmeid. Rakvere ja Jõhvi linnad on uurimistöös keskse tähelepanu all, sest neil on Eesti omavalitsuste seas kõige kõrgem ajutise kaitse saajate osakaal. Uurimuse keskseks küsimuseks on: Kuidas pärsib ajutise kaitse lühiajaliste vajaduste prioriseerimine kohalike omavalitsuste suutlikkust edendada pikaajalist integratsiooni? Töö hüpoteesiks on, et ajutise kaitse meetmete rõhuasetus kiireloomuliste vajaduste rahuldamisele vähendab kohalike omavalitsuste ressursse ja võimekust toetada ajutise kaitse saajate jätkusuutlikku lõimumist. Andmete kogumiseks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud Sotsiaalkindlustusameti esindajatega ning Rakvere ning Jõhvi kohalike omavalitsuste teenistujatega. Intervjuude eesmärk oli kaardistada peamised probleemid ja väljakutsed Ukraina sõjapõgenike toetamisel kohalikul tasandil ning analüüsida, kuidas ajutise kaitse kiireloomulised meetmed mõjutavad pikemaajalisi lõimumisprotsesse. Uurimistöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Eestis elavatele ajutise kaitse saajatele suunatud tugisüsteemis domineerivad pikaajalise integratsiooniga seotud probleemid, mis tulenevad peamiselt piirkondlikest eripäradest ning kohalike omavalitsuse teenistujate abivajaduse hindamise puudulikkusest. Pikaajalist integratsiooni takistavad kohalikul tasandil ka sotsiaalsete suhete puudumine vastuvõtva ühiskonnaga, vähesed töövõimalused, majutus ja keeleõpe. Kriisihalduse raames pakutavad teenused ja hüved on võimaldanud kaitse saanutel kiiresti reageerida ja oma esmaste vajaduste rahuldamisega iseseisvalt toime tulla, kuid jäikade regulatsioonide ning abikõlbmatuse tõttu on kohalike omavalitsuse suutlikkus tagada pikaajalist integratsiooni raskendatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algorithmic imaginaries of syrian refugees: exploring hierarchical data relations from the perspective of refugees
(2021-07-12) Kasapoglu, Tayfun; Masso, Anu, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Andmestumine omab üha suuremat mõju nii sotsiaalsete rühmade kui ka terve ühiskonna igapäevaelu eri tahkudele, tuues kaasa uusi võimalusi ja ohte. Andmete kogumise, säilitamise ja analüüsimise oskus võimaldab mõnedel rühmadel ja institutsioonidel pakkuda tõhusamaid teenuseid, kuid samuti annab neile võimu teha teiste inimeste kohta andmepõhiseid otsuseid. Ka põgenikud puutuvad riigipiiridel nii enne kui pärast piiriületust kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on väga vähe sõnaõigust selle üle, milliseid andmepõhiseid otsuseid nende eest ja nende kohta langetatakse. Doktoritöö „Süüria põgenike algoritmilised kujutluspildid: Hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“ eesmärk on kaardistada põgenike vaatenurki andmestumisele ja nende suhet selle eri tahkudega, pöörates erilist tähelepanu algoritmidele. Seejuures vaatleb väitekiri, millisena näevad põgenikud algoritmide võimalikku kasulikkust ja varjupoolt, keskendudes agentsusele, kontekstidele ja julgeolekustamisele. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb doktoritöö Süüria põgenikega Eestis ja Türgis tehtud intervjuude ning Süüria põgenike sotsiaalmeedias jagatud lugude analüüsile. Kuigi algoritmidel on keeruline struktuur, mis tekitab küsimusi läbipaistvuse ja vastutuse kohta, suutsid põgenikud mõtiskleda algoritmide üle lähtuvalt kultuurilistest teguritest ja isiklikust rändekogemusest. Doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andmepõhistes lahendustes on oluline arvestada põgenike arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav algoritmipõhine valitsemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessing the development of Germany’s influence at the EU level in three recent crises
(Tartu Ülikool, 2016) Meresma, Kerstin; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this thesis is to research the development of the projection of Germany’s influence through three crises that have fractured the project know as the European Union (EU). The crises in question are the security crisis, the refugee crisis and the Eurozone crisis. These three issues that the EU has faced have significantly influenced each state within the union and the EU as an organisation as a whole. Thus analysing Germany’s political influence on the policies made on the supranational level and comparing them with national policies is a good way to determine whether or not the policies practiced nationally and supra-nationally overlap. Firstly, liberal intergovernmentalism will be used as the theoretical framework for this thesis, it will be introduced and conceptualised. Additionally, critical discourse analysis will be used for an in depth analysis of the three cases subject to research in this thesis. Secondly, the methodology of the research will be provided and explained followed by the three case studies. The security crisis in the EU refers to Russia’s growing hostility towards the west and annexation of Crimea. Secondly, the refugee crisis refers to the Syria migrant crisis that started in the beginning of 2014. Since then, over a million people have travelled to the outer borders of the EU to seek asylum in Europe. Thirdly, The Eurozone crisis that began with the economic collapse of Greece and its inability to meet the requirements of ECB (European Central Bank) for financial aid greatly influenced the EMU (European Monetary Union) as a whole. The research will be based on official government documents available on the German Federal website and only material available in English will be used. Each case study will a have set of 5-7 indicators that will project the relationship between German and EU- level policies. The indicators are based on the articles of the Treaty of the European Union.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Balti riikide annekteerimise tunnustamine Austraalia poolt
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1987) Märtson, Tõnis; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Bosnia ja Hertsegoviina põgenike probleem 1992.-1995. aastal
(Tartu Ülikool, 2005) Luik, Maris; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Compliance of European Union’s legal responses with the international refugee law through Syrian refugee crisis
(Tartu Ülikool, 2018) Sığak, Ceren; Ginter , Carri, juhendaja; Kiidron, Mariann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate valmisolek olla abiks pagulaste kohanemisel Pärnu Väärikate Ülikooli näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Reisel, Külli; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ebaseaduslikult Eestis viibiva rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse kaotanu õiguslik ebaselgus
(Tartu Ülikool, 2021) Plahhotnikova, Maria; Parrest, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna hoiakud pagulaste suhtes ja seda mõjutavad individuaalsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti erakondade raamistamine rändepoliitika küsimuses Euroopa rändekriisi taustal
(Tartu Ülikool, 2021) Pantšenko, Pietro-Aleksandr; Uba, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Töö eesmärgiks on uurida, kuidas Riigikogu erakonnad raamistasid Eesti ja/või Euroopa rändepoliitikat seoses 2015-16. aastatel Euroopas puhkenud rändekriisiga. Selle väljaselgitamiseks viidi läbi riigikoguliikmete kõnedes sisuanalüüs. Lisaks sellele töö keskendus rändepolitika raamistamise võrdlemisega erakondade ideoloogiate ja valimiseelsete lubadustega. Töö esimeses peatükis kirjeldab autor lühidald rändepoliitika mõistet ja relevantsust. Lisaks sellele toimub Eesti kehtiva rändepoliitika iseloomustamine ja tehakse väike ülevaade varasematest uuringutest teema kohta. Töö teises peatükis autor teeb selgeks miks rändepoliitika on globaalse poliitika oluline osa, kuidas erakonnad mõjutvad rändepoliitikat, millist rolli mängib ideoloogia rändepoliitika raamistamisel, miks Riigikogu stenogramm on hea poliitilise teabe allikas ning kuidas saab kasutada stenogrammi rändepoliitika uurimise osas. Kolmas peatük on pühendatud hüpoteeside esitamisele ja uurimisdisaini põhjendamisele. Neljandas peatükkis autor viib läbi analüüsitud teabe analüüsi ja teeb järeldusi. Töö uuringu käigus selgus, et Eesti rändepoliitikal on kujunenud konservatiiv-selektiivne iseloom. Vaatamata sellele, et Eesti erakonnad asuvad poliitilise spektril erinevates positsioonides, erakondade rändepoliitika arenemise visioonid on suuremal määral sarnased. Rändekriisi juhtumi uuring kinnitas seda väidet. Samuti autor leidis, et Eesti erakondade käitumine ei klapi alati erakondade ideoloogiliste suundumustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti heliplaat paguluses 1945-1991
(Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool, 2003) Talts, Gea; Riisalu, Katre, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti pagulased Inglismaal ning nende repatrieerimine sõjajärgsel perioodil
(Tartu Ülikool, 2008) Tšepurin, Katriin; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti põgenike problemaatika Külma sõja alguses: 1944-1953
(Tartu Ülikool, 2000) Kumer, Kaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti poliitilised diskursused pagulaspoliitikas
(Tartu Ülikool, 2014) Fomotškin, Otto; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärk oli uurida missugused on poliitikute arvamused pagulaspoliitikast ja kuidas need ilmnevad avalikes diskussioonides ning meediaartiklites. Lisaks oli töö analüüsi eesmärk mõista missuguses poliitilises suunas Eesti pagulaspoliitikas liigutakse. Diskursusanalüüsi abil lahati 12 erinevat meediaartiklit, kus poliitikud kajastasid oma isiklikke arvamusi seoses pagulaspoliitikaga ning kõik nad kuulusid Eesti nelja suurimasse erakonda. Üldjoontes ei lähtunud poliitikud oma seisukohtades, pagulusest ja pagulaspoliitikast, oma erakondlikust programmist. Enamjaolt olid poliitikute arvamused sarnased, kuid esines ka erinevaid seisukohti. Poliitikute suhtumine pagulusse kui rahvusvahelise õiguse eristaatusesse oli mõistev ning kõrgelt aktsepteeritud. Kõik, kes antud teemat käsitlesid, tunnistasid, et Eesti peab tagama abivajajatele rahvusvahelise kaitse. Pagulaspoliitilisi teemasid pikemalt lahates väljendas enamus poliitikuid ennast pagulaste suhtes tegelikult vaenulikult ning mõnel juhul isegi rassistlikult. Suhtumises pagulusse tugineti õigusdiskursusele ning sellele vastandudes toodi välja majanduslikke ning rahvuslikke põhjendusi. Pagulaspoliitilises kontekstis toetusid poliitikud erinevatele diskursustele, millest peamine oli majandus. Leiti, et riigi võimekus pagulasi aidata on eelkõige piiratud Eesti majandusliku seisundi tõttu. Üldjoontes oldi arvamusel, et Eesti tagab pagulastele kõik miinimumstandardid, et nad tuleksid edukalt toime elu sisseseadmisel võõras riigis ning olukord antud valdkonnas on hea. Käsitledes pagulaspoliitika jätkusuutlikkust, lähtusid poliitikud diskursustest, millest peamised olid integratsiooni, Euroopa Liidu surve ning arenguabi diskursus. Üldjoontes leiti, et Eesti pagulaspoliitika on hetkel jätkusuutlik ning selle tagamiseks peab Eesti jätkama konservatiivset poliitikat. Erinevalt suhtuti integratsiooni, kuid enamus leidis, et riigil puudub selleks tahe ning kardeti, et tegelikkuses võib see viia hoopis uute probleemideni. Jätkusuutlikkuse tagab ka arenguabi edendamine, sest tegemist on ennetava tööga pagulasprobleemide puhul. Lisaks toodi enamiku poolt välja, et Euroopa Liidu solidaarsusel põhinev ümberasustamisprogramm pole Eesti puhul mõeldav, kuigi mõne poliitiku arvates oleks see võimalus, mis leevendaks survet Eesti vananevale rahvastikule ning rikastaks siinset kultuuri. Analüüsist lähtuvalt võib järeldada, et niipea Eesti oma suunda pagulaspoliitikas ei muuda ning jätkab konservatiivset teed.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Teaduslik Selts Rootsis 1945-1955
(Tartu Ülikool, 2010) Mandre, Elis; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti, Rootsi ja Tšehhi elanikkonna hoiakud varjupaigapoliitika suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu (2014) andmetel
(Tartu Ülikool, 2017) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestis elavate rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanute eesti keele õpe.
(Tartu Ülikool, 2015) Oksaar, Sandra; Kikerpill, Tiina, juhendaja; Vija, Maigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestist põgenenute teekond läände alates Teise maailmasõja algusest kuni 1950. aastate alguseni
(Tartu Ülikool, 2010) Kuivits, Kadi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut