Sirvi Märksõna "peaaju" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 29
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Adenülaadi tsüklaasi aktiivsuse moduleerimine adenosiin-A2A retseptorite poolt(2004) Vonk, Argo; Rinken, Ago, 1960-, juhendaja; Uustare, Ain, 1978-, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Ajukoore-aluste sõlmede muudatused füüsilise üliväsimuse juures(Tartu, 1927) Okas, Augustlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajupiirkondade energeetilise püsiaktiivsuse kaardistamine serotoniinipuudulikkusega hiirtel(Tartu Ülikool, 2023) Kupper, Pilleriin; Harro, Jaanus, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Anaphylaxie u. Gehirn(Tartu, 1922) Veinberg, Ernstlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Beitrag zur Kenntnis des Katzenhirns (Hirnfurchen bei Neugeborenen)(Leipzig : Engelmann, 1910) Landau, Eberlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Biosynthesis of sialic acids in the brain and the gastric mucous membrane(1961) Lind, Hildalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Chirurgische Neuropathologie. Bd. 3. T. 1, Das Gehirn(Tartu : Krüger, 1939) Puusepp, Ludviglistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die chirurgische Behandlung von Hirnkrankheiten(Berlin : August Hirschwald, 1889) Bergmann, Ernst vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Gehirnwindungen bei den Esten : eine anatomisch-anthropologische Studie(Jurjew (Dorpat) : C. Mattiesen, 1894) Weinberg, Richard Jakoblistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Diskreetsusest ja kontinuaalsusest Juri Lotmani teooriast lähtuvalt(Tartu Ülikool, 2014) Rickberg, Merit; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Epidemiology of traumatic spinal cord injury in Estonia. Brain activation in the acute phase of traumatic spinal cord injury(2013-06-20) Sabre, LiisSeljaajutrauma (SAT) korral saavad seljaajus paiknevad närvirakud otseselt või kaudselt kahjustada. Suurel osal patsientidest jääb seetõttu eluaegne täielik või osaline jalgade ja/või käte halvatus ning tundlikkushäired, sest kahjustunud närvirakud seljaajus ei taastu endisele tasemele. SAT invaliidistab maailmas igal aastal üle saja tuhande inimese. SAT haigestumuskordajad erinevad riigiti. Arenenud riikide haigestumuskordajad on arenguriikidest suuremad ning seda seletatakse andmete erineva kättesaadavuse, meditsiinilise abi taseme ning üldise erineva elukvaliteediga. Eestis saab igal aastal SAT 39,7 isikut 1 000 000 inimese kohta ehk umbes 50 inimest aastas. Euroopas on see suurim haigestumus. Eestis on ohviteks noored 16–30-aastased mehed, kes kukuvad kõrgusest või saavad viga autoavariis. Oluline traumapõhjus on noortel ka sporditrauma, millest 90% on tingitud sukeldumisest. Selgub, et Eestis on peaaegu pooled patsiendid trauma saamise ajal alkohoolses joobes. SAT järel hakkab organism oodatust kiiremini vananema. Kuna häiruvad paljud füsioloogilised protsessid, esineb neil patsientidel palju traumajärgseid tüsistusi ning suurem suremus võrreldes tervete isikutega. Eestis sureb trauma järel naisi rohkem kui mehi. Suremus on suurim esimesel traumajärgsel aastal. Peamisteks surmapõhjusteks on välised põhjused, sepsis ja südame-veresoonkonnahaigused. Kahjuks on SAT-patsientide hulgas suur ka enesetappude hulk. SAT järel tekivad olulised muutused ja ümberkorraldused ka peaajus. Peaaju aktivatsioonimuster muutub selle järgi, kas patsient paraneb või mitte. Uurimistöö tulemusel selgus, et paranejatel on esimestel traumajärgsetel kuudel peaajukoore aktivatsioon laialdasem ja intensiivsem kui mitteparanejatel. Seetõttu võib arvata, et funktsionaalne magnetresonantstomograafiline uuring, millega saab aju aktivatsioonimustrit uurida, on SAT-patsientide paranemise võimalik ennustaja. SAT-ravi tänapäeval puudub, seega on tähtsaim ennetus.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Inter-individual differences in vulnerability to depression: regional brain energy metabolism, serotonergic function and behaviour in animal models(2011-10-24) Kanarik, MargusKäesolev doktoriväitekiri keskendub depressiooni funktsionaalse neuroanatoomia ja depressiivse käitumise uurimisele, kasutades meeleoluhäirete loomkatsemudeleid. Depressiooni põhjustavad nii korduvad stressirikkad elusündmused kui ka individuaalne soodumus ja eelkõige nende kahe teguri koosmõju. Depressioonisoodumust saab mudeldada selekteerides rotte afektiivse käitumise testide alusel või mõjustades pikaajaliselt nende ajus depressiooni tõenäolisi neuraalseid alusmehhanisme. Käesolevas väitekirjas käsitletakse nelja depressioonisoodumuse mudelit - osaline serotonergiline närvikahjustus, puudulik emahool vastsündinueas, vähene püsi-sotsiaalsus ja püsiv magusaeelistus. Keskkonnast tuleneva stressi mudeldamiseks kasutati kroonilist muutlikku stressi, mille depressiooni-põhjustav mõju rajaneb mitmete mõõdukalt ebameeldivate stiimulite korduval esitamisel, ja kroonilist sotsiaalset stressi, mis rajaneb looma korduval alistamisel agressiivse liigikaaslase poolt. Ajupiirkondade pikaajalise närviaktiivsuse määramiseks hinnati mitokondriaalse elektronide transpordi-ahela talitlust tsütokroom c oksüdaasi aktiivsuse histokeemilise mõõtmise kaudu. Kõik depressioonisoodumuse ja kroonilise stressi mudelid eraldiseisvaina põhjustasid mõnedes ajupiirkondades muutuse närviaktiivsuses, kuid eri mudelite piirkondlikud aktivatsioonimustrid ei kattunud. Kui kroonilist stressi rakendati depressioonisoodumusega loomadele, ilmnesid mudelitevahelised kokkulangevused närviaktiivsuses eesmises taalamuses, hippokampuse CA3 alas ja mediaalses mandelkehas, s.o. piirkondades, mis on kesksel kohal organismi stressivastuse, õppimise ja hirmuga seotud käitumiste kontrollis. Kui tsütokroom c oksüdaasi aktiivsuse andmeid erinevatest katsetest koos analüüsiti, ilmnes, et depresioonisoodumusega rottidel oli närvitegevus aktiivsem retro-spleniaalses ajukoores ja retikulaarses taalamuses, krooniline stress aga taandas selle aktiivsuse kontroll-loomadega samale tasemele. Funktsionaalse ühenduvuse analüüs näitas, et depressioonisoodumus ja krooniline stress nõrgendasid ajupiirkondadevahelist seotust haistesibulate, tsentraalse mandelkeha, terminaaljuti sängituumade, prefrontaalkoore ja vöökääruga seotud ajuringetes. Käesolev töö tõi välja mitmeid ajupiirkondi, mida tasuks üksikasjalikumalt edasi uurida, nagu näiteks võrgustik, mis hõlmab eesmist taalamust, retrospleniaalset ajukoort, eesmist vöökääru, hippokampust ja retikulaarset taalamust.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Muudatused aju koorealustes sõlmedes akuutse ja kroonilise alkoholimürgituse korral(Tartu, 1925) Raudkepp, Felixlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Peaaju, tema töö ja tervishoid(1941) Puusepp, Ludviglistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Specimen inaugurale exhibens observationes duas. 1. De terebratione cranii cum successu instituta 2. De renum exulceratione occulta(Dorpati Livonorum : Typis J. C. Schünmanni, typographi academici, 1829) Dal, Vladimirlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Sugemeid eestlaste aju kaalust(1925) Madissoon, Hanslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The effect of accelerated intermittent theta burst stimulation on left dorsolateral prefrontal neurometabolites in major depression as measured by proton magnetic resonance spectroscopy(Tartu Ülikool, 2023) Traat, Maarika; Baeken, Chris, juhendaja; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond