Sirvi Märksõna "religioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 136

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abhandlungen über aktuelle Fragen aus der Psychologie, Mathematik und Religion. 3. Folge
(Tartu : Verlag von J. G. Krüger, 1935) Glasenapp, Gregor von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
About the social background of Islamic fundamentalism
(Tartu Ülikool, 2009-04-01T08:35:22Z) Lowthian, Roy
BeSt programmi toetusel loodud videoloeng kursusel "Religioosne fundamentalism" (USUS.02.080)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis
(2011-05-16) Riistan, Ain
Ajaloolise Jeesuse uurimine on kestnud küll vägagi intensiivselt tervelt kahe viimase sajandi vältel, kuid selle tulemused on olnud kesised – vähemalt mis puudutab väljavaadet, et teadlased suutnuksid Jeesuse kohta midagi kokkulepitult kindlat öelda. Ühelt poolt on kriitiline uurimistöö oma uurimismeetodite tagajärjel juba ligi sajandi seisus, kus öeldakse, et me võime Jeesusest kindlalt väita vaid mõnda üksikut fakti: näiteks et ta tõepoolest oli olemas ja elas 1. m.a.j sajandil. Teiselt poolt on need ajaloouurijad, kes on uurimistulemuste negatiivsust ületada püüdes loonud oma konstruktiivsed teaduslikud käsitlused, esitanud ridamisi erinevaid Jeesus-rekonstruktsioone, mis omavahel ei ühildu. Kolmandaks on Jeesus-uuringud olnud pingestatud eri inimrühmade usulistest ootustest, eelarvamustest ja reaktsioonidest tehtud tööle. Ajaloolise Jeesuse probleem on teadusprobleemina omandanud täiendava ja kohati küllalt spetsiifilise varjundi ka teaduse ja religiooni vahelise probleemina. Artiklitest koostatud interdistsiplinaarse deskriptiivse modelleerimise meetodil kirjutatud töö käsitleb mitmesuguseid Jeesus-uuringutega seotud üksikküsimusi, mis koonduvad ajaloolis-kriitilise uuringu teadusmetodoloogia terviklikuks analüüsiks. Töös tõdetakse, et ehkki Jeesus-uuringute ideaaliks on olnud neutraalselt objektiivne ühtne Jeesus-kuvand, on seda võimatu saavutada, sest kasutatav teaduslik meetod ise on põhimõtteliselt avatud religiooni fundamentaalsele mõjule ning sellest kujundatud.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ameerika mentaliteedi vaimsetest ja spirituaalsetest lätetest
(Tartu Ülikool, 2006) Tulgiste, Tarmo; Tamul, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Anastasia liikumine ja tema õpetuse järgijad eesti kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Lilium, Inga-Bel; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Anastasia liikumise puhul on tegemist uue vaimsuse õpetusega, mis sai alguse 90-ndate keskpaiku Venemaalt, kirjaniku Vladimir Megre koostatud raamatusarja „Venemaa helisevad seedrid“ põhjal, mis jutustavad müstilisest Siberi teadjanaisest Anastasiast. Anastasiat nimetatakse raamatus vedrussiks ehk üheks viimaseks iidsete slaavi algallikate inimeste seas. Õpetuse järgi ei ole vedrusside rahvas välja surnud, vaid hoopis magab. Inimene on Jumala loomingu tipp, suutes mõjutada oma alateadvuse kaudu kõike nii Maa peal kui ka kosmoses toimuvat. Need anded on uinumisseisundi tõttu kadunud, kuid tuleb endas üles äratada. Raamatutes on hoiak, et teadlased lõhuvad ja hävitavad maailma. Inimesest kui kunagisest ülimast olendist sai praegune mõistuseta olend, mis on tehnokraatliku ühiskonna tagajärg. Õpetuse põhisõnum innustab elama armastavat ja looduslähedast elu naturaalses keskkonnas ehk põliskodus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid
(2011-04-29) Rein, Kaarina
Tartu ülikool oli 17. sajandil kõige idapoolsem Euroopa ülikool ning rootsiaegset Tartu ülikooli võib pidada Ida-Euroopa oluliseks meditsiinimõttekeskuseks. Tartus, nagu ka Uppsalas ja Turus, ei jõutud 17. sajandi esimesel poolel meditsiinialaste doktoritööde kaitsmiseni, kuid Tartu gümnaasiumi ja ülikooli esimese veerandsaja-aastase tegutsemisperioodi jooksul (1630–1656) kaitsti kolm meditsiinialast harjutusdisputatsiooni ning peeti kaks oratsiooni e kõnet. Antud doktoritöös on eesmärgiks võetud need tööd eelkõige Rootsi ideeajaloolise koolkonna suunda järgides 17. sajandi esimese poole Euroopa meditsiiniteadmiste taustal lahti mõtestada. Doktoritöö vaatleb Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656 koostatud arstiteaduslikke töid ka nende koostajate – so professorite ja tudengite – muu loomingu taustal. Tartus meditsiinitöid ette kandnud üliõpilastest oli vaid üks tulevane arst, ülejäänuid neli aga loodusteaduslike kõrvalhuvidega teoloogiaüliõpilased ja tulevased vaimulikud. Tulemustena võib välja tuua, et Tartus koostatud meditsiinitöödes kajastusid nii antiikaegsed humoraalpatoloogilised kui ka varauusaegsed jatrokeemilised vaated arstiteadusele. Tsiteeritud autoritena olid hinnas nende vaadete ühendajad. Esimese arstiteadusliku disputatsiooni ja ühtlasi esimese Tartu ülikooliga seotud teadustöö koostas meditsiiniprofessor Johannes Raicus Tartu gümnaasiumi päevil 1631. a ilmse eesmärgiga virgutada kuningavõime gümnaasiumi kiiresti ülikooliks muutma. Võib öelda, et Tartus aastatel 1630–1656 koostatud meditsiinialastes töödes peegelduvad nii varauusaegsed teaduslikud arusaamad kui ka antiikkirjandusele ja Piiblile toetuv mütoloogilis-religioosne pilt meditsiinist ja selle võimalikest leiutajatest. Antud uurimuses hinnati ümber ka mitmed 20. sajandi teisel poolel käibesse läinud väärtõlgendused rootsiaegse Tartu ülikooli meditsiinitööde kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aspekte Eesti talupoja usulisest maailmapildist 17. sajandi lõpul Põlva kihelkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2009) Kahro, Marek; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auch ein Wort zu seiner Zeit : in einem Sendschreiben an das Hoch- und Wohlehrwürdige geistliche Ministerium dieser Herzogthümer, wie auch an alle Christen, Denker und Zweifler
(Mitau : gedruckt bey J. F. Steffenhagen, 1786) Ockel, Ernst Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Betrachtungen in ernster Zeit
(1906) Fischer, Elmar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beyond religious pluralism and exclusivism
(Tartu Ülikool, 2022-02) Hooda, Anurag; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I have argued how we can go beyond religious pluralism and exclusivism to tackle the existing issues in the society. To uncover the veil, I have begun by describing what is religion and various religious positions like exclusivism, inclusivism and pluralism. After clearing concepts next, I discuss Hick’s model of religious pluralism and explained the central pieces in model, like, his doctrine of the Real and how Hick utilized the brilliance of Kant’s epistemology of religion. After describing them I have defended Hick’s model against the arguments of exclusivist’s like Plantinga and Johnson. Further, I have argued that religious exclusivism is a dangerous position when compared with religious pluralism, as the latter is more tolerant. Then I have sketched a model of small r to capital R Religion, and argued that religious pluralism has its own problems and why it fails. Then finally I defend the ‘small r to capital R Religion’ model against possible objection.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biopolitical conservatism and “pastoral power”: a Russia – Georgia meeting point.
(Tbilisi: Georgian Institute of Politics., 2017) Makarychev, Andrey
The paper applies the concept of biopolitics to the analysis of Russia's relations with Georgia. It highlights the centrality of Orthodoxy for Russia's "soft power" and religious diplomacy.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christiani, Titus. Isikuarhiiv
(Tartu, 1999) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Christiani, Titus, arhiivimoodustaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comment la religion est-elle représentée dans les médias français?
(Tartu Ülikool, 2022) Tammiste, Anette; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De nonnullis Veteris Testamenti prophetarum locis ad sacrificia spectantibus dissertatio quam in memoriam dici quo ante hos nonaginta annos Univ. Litt. Dorpatensis condita est
(Dorpat : Mattiensen, 1893) Volck, Wilhelm
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Religion, ihre psychischen Formen und ihre Zentralidee : ein Beitrag zur Lösung der Frage nach dem Wesen der Religion
(Leipzig : A. Deichert'sche Verlagsbuchhandlung Nachf. (Georg Böhme), 1903) Girgensohn, Karl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Tosephta. 1, Traktat Berakhoth (Lobsprüche, Gebetsleben) : Konzept und Notizen
(Leipzig, 1925) Gulkowitsch, Lazar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dietrich Bonhoefferi kristoloogiast lähtuv ilmalik kristlus teoloogiliste vanglakirjade põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Ahas, Kaidi; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli tõlgendada Bonhoefferi teoloogilisi vanglakirju ning neis esile tulevat kristoloogiat. Töö kirjutamisel lähtusin kahest uurimisküsimusest, milleks olid: kes on Kristus ilmalikus maailmas, religioonitu kristluse järgi ja kuidas peaks ilmaliku kristluse järgi maailmas elama? Bonhoefferi jaoks on kristlus sügavalt ilmalik ning tema „religioonitu kristluse“ aluseks on Kristuse inimesekssaamine. Maailmas, mis on „täisikka jõudnud“ peavad kristlased elama nagu Jumalat ei eksisteeriks. Kristlane ei saa olla religioosne, vaid peab jääma Jeesuse eeskujul siinpoolsele maailmale keskendunud inimeseks, sest Bonhoeffer väidab, et vaid nii saab Kristus „tõeliseks maailma Issandaks“. Bonhoeffer pidas vajalikuks kirjutada kristlikust usust nii, et selle pole võimalik religioosseid ega ideoloogilisi vorme võtta. Algkristlikku usu pühadust hoiab labastumise eest „salajane distsipliin“. Kuna inimene elab Jumalata maailmas, siis on vastutus tema enda peal. Sellega lükkab ta eemale ajaloolise ja religioosse „Jumal masinast“ idee, mille järgi täideti Jumalaga inimese puudujääkide lüngad. Vastutustundlik kristlane religioonijärgses maailmas ei peaks oma eetilistes otsustustes lähtuma mitte inimese loodud institutsioonidest, vaid esiteks Jumala kutsest ja teiseks kaasinimese jaoks elamisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Divine consultation and entrepreneurship in Taiwan: the practice of involving gods in business decision-making and management
(Tartu Ülikool, 2024) Nestor, Anne; Solovyeva, Alevtina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EELK Keila Miikaeli kirik ja kogudus : varia
(1884) Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Keila kogudus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EELK Tallinna Jaani kirik ja kogudus : varia
(Tallinn, 1867) Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Tallinna Jaani kogudus